Meil pole nii ladusaid ja stressivabu jõuluid ammu olnud. Selge vihje – mul on telefonis konkreetselt kolm pilti jõuluõhtust. Järelikult oli nii tore, et unustasime kõik oma telefonid kus see ja teine.
Ma otsustasin sel aastal mitte kinke teha, seda näitab selgelt kuuse alune, eks? Tegelikult on selle pakimajandusega nii, et konkreetselt kaks kingitust ma ostsin, mis seal kuuse all olid. Sandrale pusle ja Robinile raamatu. A, okei, kolmanda kingi ostsin veel – Meelisele. Seda näeb meie kingituste videost, kus näitame, kes mida sai.
Kõik muud kingitused lihtsalt tekkisid. Kui näiteks Borjomi saatis meile uue kujundusega bloki vett, siis ma teadsin, et see kingitus on nagu rusikas silmaauku meie naabripoisile, kes üle kõige armastab Borjomi vett. Samamoodi leidsid kuuse all koha Lelunurga saadetud XL suuruses värviraamatud. Okei, Meelis ostsis Hedonile tossud ka. Ühele sõpradepaarile saime kenasti pakkida ära KFC kinkekaardi ja kruusid. Ehk siis väga paljud kingitused, mis meile saadeti jõulude eel, leidsid endale uued omanikud.
Ma juba olen saanud paar kirja, et mis ma siis jõuluõhtul kokkasin, sest noh.. Ühtki pilti ma ju ei jaganud.
Õhtu algas hunniku nikside-näksidega. Ostsin oma lemmikuid Fazeri vahemere ciabattasid, lisaks oli laual erinevaid juuste, sinke, vorste, oliive, kappareid. Tegin heeringa tartari nagu ma lubasid, lisaks kalamarja ja imeõhukeseks viilutatud sibulat. Seda me siis nosisime siin kella seitsmest kümneni, kuniks mul oli planeeritud soe söök.
Igal aastal olen ma teinud mingi sada asja, verivorste, liha, kapsast, seda teist ja kolmandat ja sel aastal mõtlesin, et teen ühe sooja söögi. Ei söö keegi üle ja sööme üks kord, siis kui Jõuluvana on oma ringilt tulnud. Viimasena tegi ta muidugi meile kiire Jõuluvana.
Panin kella kolme ajal ahju neljakilose lihatüki koos loorberite ja pipraga. Tahtsin alguses pardifileed teha, aga poes hakkas rahast kahju, ma ei raatsinud osta 120€ eest liha. Võtsin hoopis 20€se lihakäntsaka. Panin ahju korraks 250 peale, kui ahi oli kuum, keerasin selle saja peale ja nii ta seal kella 22ni tiksuski.
Lisaks tegin ma Evelin Ilvese retsepti järgi hapukapsast. Mangopüreega. Ja ma pean tunnistama, et see oli vahelduseks täitsa hea. Ma seda rohkem ei plaani teha, aga suures plaanis oli okei. See püree tegi ta minu jaoks liiga selliseks.. keedetuks. Et kui muidu jääb kapsas selline.. ma ei oska öelda, sõmer pole nagu hea sõna, aga et nagu sa tunned kapsa tekstuuri, siis selles pürees podisedes oli ta hästi pehme. Aga nagu ma ütlesin, maitse oli okei.
Aasta nali oli see, et kartulid olid valmis keema panekuks ja ma veel ütlesin Sandrale, et näe, hoia silma peal neil, et üle ei keeks, aga ma ei pannud neid never keema. Seega, õhtusöögiks oli ohtralt liha ja kapsast, sest kõik olid seda sooja toitu nagu ilmaõnnistust oodanud. Aga pole viga, keegi ei kurtnud, et kartulit ei saanud.
Järgmisel päeval magasime konkreetselt üheteistkümneni terve perega ja.. Olimegi niisama, vahtisime filme, sõime sada korda, Meelis käis vahepeal Jõuluvana tegemas ja teine jõulupüha läks samamoodi. Vedeledes, mängides, filme vahtides ja niisama mõnuledes. Ja Meelis käis jälle jõuluvanatamas. Tuleb tunnistada, et ka tänane ja see nädalavahetus tõotab sama mõnus tulla.
Mis te kingiks saite? Kas teil leidus kuuse all midagi, mida te üldse ei tahtnud?