Käisime suvilas üle pika aja

Meid on õnnistatud imeliste sõpradega, kelle juures saame suvitamas käia. Ja Taisse minnes on meil alati tunne, nagu oleks koju jõudnud – igal aastal küll natuke erinev “suvila”, aga siiski “meie” koht! Igal aastal vähemalt korra proovime me jõuda ka oma heade sõprade juurde Aegna saarel. Eelmisel aastal jäigi kahjuks vahele.

Esiteks otsustasime me juba ammu, et juuli alguses me Aegnale lähme ja broneerisime endale nö elamise sõprade pool ära. Teiseks otsustasime me hiljaaegu, et terve juuli me Hedonit lasteaeda ei vii, sest kui juunis tõsteti kokku kaks rühma ja tal tekkis jälle väike minekutrots, siis juulis pandi kokku neli rühma ja.. et teda mitte traumeerida, siis teeme talle terve lasteaiavaba kuu, missiis, et sellele järgneb ilmselt augustis paarinädalane harjutusperiood, aga no saame hakkama :)

Esimesel juulil jäi meie pidu vihma tõttu ära ja olime valmis juba Aegna edasi lükkama, aga mõtlesime siis – sajab, siis sajab, mis vahet sel on, kus me passime. Kui sajab, oleme nagunii toas.. kui ei saja, oleks nagunii õues, pole siis ju mõtet sõprade külastamist ära jätta. Pealegi tuli Soomest mu õepoeg Eesti ja no mis seal korteris netis ikka passida… Nii me esmaspäeva õhtul laevale istusimegi ja Aegna poole ajama panime. Enne käisime haarasime turult head ja paremat kaasa.

Kuigi ilm oli jahe, ei seganud see meid natuke ATV kastis ringi trippimast ja imemaitsvat metssealiha nosimast.

Mängisime reaalsuskontrolli ja chillisime niisama lõkke ääres. Korjasime metsmaasikaid, Hedon otsis ATV alt kassi jne Mõnus oli.

Ja kuigi järgmisel päeval paar tundi sadas, polnud häda. Uus vihmakomplekt aitas Hedoni hädast välja ja meie olime samal ajal varju all kui tema palli mängis…

Tegime Hedoniga koos toas suure hunniku mooni-rosinasaiu. Nimelt on meie sõber ametilt pagar ja Meelis imestas kui palju ta paneb võid ja suhkrut ja rosinaid ja.. Aga nii sai ikka ehe moonisai, mis oli pehme ja mõnus ja maitsekas! Mitte, et aja rosinaid tikutulega taga :)

Vihm läks minema, ilm läks ilusaks.. Tegime grilli, võtsime päikest, seiklesime mööda saart, Sandra käis isegi üheksakraadises vees ujumas.

Mulle niiiiii meeldib selline tõsine MAAELU, kus vett peab tooma kaevust, kus nõusid pestakse kausis ja siis loputatakse teises, kus tekid on magama minnes natukene rõsked, kus ahi ajab natukene sisse, kus kogu elamine on kodune ja hubane ja natuke selline “mõnusalt ligadilogadi”, kus peenralt saab võtta tilli ja kurki ja magusat kodust tomatit, kus laps saab terve päeva õues mütata, kus hommikul saab kohvikruus peos kasteses murus jalutada, kus rebasepoeg jookseb üle hoovi, kus metsas jalutades vaatad kitsega tõtt jne

Ma ei tea, mis toimub. Vanasti olin ma üdini linnainimene, aga nüüd mulle nii meeldivad need “põgenemised” Tartusse Jouni juurde, Aegnale… lihtsalt nii mõnus on lihtsalt olla, mitte muretseda, süüa koduseid asju, chillida hoovis, käia kuivkäimlas, jalutada metsas.. Hakkan a) vanaks jääma b) pesapunumisse tõsisemalt suhtuma…

Ühesõnaga, kui endal pole, hea, et teistel on kes hea meelega külla ootavad ja võõrustavad!

Eelmise korra Aegna loo leiab siit!

Kas teil on ka selliste sõpradega vedanud, kelle juurde minnes tunnete “siin on nii hea aura, siin elaks või isegi..”?

Samal teemal

29 Comments

        1. Ja kui kuulukski, mis siis? Jumal, on inimestel ikka hädad teiste seksuaalsusega.

  1. Need on ju need tore paarika Juku ja ta kaaslane. Olen korra Aegnal käinud ja nendega kohtunud ja super sümpaatsed inimesed, Aegna hinged :) Väga muhedad ja toredad inimesed. Meeldib, kuidas nad hoolivad saarest ja selle elust!

          1. Juku kaaslane, kes on teine saare nö põliselanik, kes ka aastaringselt saarel elab, on ka meessoost jah :)

  2. moonirosinasaiad on viimase peal! seepärast ma imestasin et kuidas sa äkki nii muhedaid ja kyllyslikke saiakesi oskad teha :) Selline ligadi logadi koht, kus on hea aura, muidugi meeldib, kohe väga meeldib. Hakake endile ka sellist vanemat maamaja vaatama.

  3. Õnneks on mul Saaremaal TÄITSA OMA selline suvekodu. Kõik on nii, nagu teiegi kirjeldate. Imeline paik. Ja hommikused parimad ideed tulevadki kuivkäimlas istudes Jalgrattaga 2 km poodi sõita mööda vana raudteed on ikka ülimalt äge. Järv on 6 km kaugusel, meri 2,5 km ja karjäär 1,2 km. Ujumisvõimaluste valik missugune Metsloomi jagub igasuguseid, julgem rebane käib alati grillijäänuseid noolimas. Ja seal nägin ma esimest korda eelmine aasta suviseid virmalisi.
    Ja nüüd homme õhtul ma sinna suundungi. Praamipilet olemas ja ootus on nii suur. Ma olen väga seda kohta armastama hakanud.

  4. Jessas maria, need saiad on ELU!
    Mäletan, et “vanasti” olid ka sellised saiakesed poes..nüüd on saia nii palju ja ükskõik millist täidist vähe sees. Kahju, et ma ise küpsetada ei oska, teeks ka selliseid.
    Kõige rohkem kahju on mul sellest, et kuskil ei leidu enam neid šokolaadikattega moonisaiu, on mingi feikglasuur ja see pole üldse see..

    1. Neid samu šokolaadikattega moonisaiakesi müüakse PERHi pisikeses poekeses 1. korrusel ja seal on need alati imelised ja sõltuvusttekitavad. Seega kui peaksid Mustamäele sattuma päevasel ajal (pigem lõunasel), astu läbi ja proovi. :)

    2. Häid šokolaadiglasuuriga moonisaiu saab Tallinnas näiteks Bibi Pagarist Pärnu maantee/Luha tn. nurgal. Tundub päris korralikult mooniseemneid ikka vahel olevat, või oli viimati kui neid sõin. Julgen soovitada.

  5. Olen juba vist ühe korra kirjutanud. et ei ole tuli Eesti, vaid tuli Eestisse :P
    Muide, perekoolis arvati selle lause kohta, et Eesti on selle poisi nimi.

    1. Perekoolis ei käi, kui keegi linki ei jäta/saada. Aga proovin siis meelde jätta :)

    1. Pärmitaigen (ei oska teha, ei tea kuidas tehakse). Rullid selle laiali ja paned sinna peale kihi võid, siis kihi rosinaid, et ikka oleks kiht, siis samasuguse hunniku mooniseemne-suhkru segu, rullid kokku, lõikad juppideks, laod pannile, käid munaga üle ja ahju.

  6. Metsmaasikaid tahaks ise ka saada! Mõnus oleks metsast noppida ja otse suhu pista.

    1. Aga miks sa ei lähe siis korjama? Aa, pole autot? Pole botikuid? Ei tea, kus kasvavad? Nojah… siis pead tõesti Kreeka ja Makedoonia kunstmaasikatega leppima, mida tolmuste-poriste-köhivate-tögisevate poodide ja inimeste läheduses müüakse.

  7. Miks sa koguaeg kirjutad Eesti mitte Eestisse ala õepoeg jõudis Eesti…kas kõva häälega seda lugedes siis aru ei saa et valesti midagi? Õige on Eestisse ikka.

  8. Ma küsiks mis firma oma kollane parka on ja kust ostetud/tellitud? Ma otsin ka midagi sellist ja ei leia. Suurus oleks mul vist sama.

    1. Icepeaki oma, ei tea kust pärit, sest vahetasin ühe blogilugejaga. Mina andsin talle enda suht sarnast Sportsdirectist tellitud, aga oli mulle suur…

Comments are closed.