Paljude jaoks on kodus pead-jalad segamini olek täiesti uus situatsioon. Meie oleme sellega enam kui harjunud. Mulle teevad veits nalja need memed, et aasta lõpus on suurt beebibuumi oodata või siis et lahutuste arv kasvab lakke, inimestest saavad joodikud jne. Okei, suures plaanis ma saangi aru, et inimesed on harjunud elama koos, aga elama sealjuures suht erinevaid elusid ja nüüd põmaki passige 24/7 koos, ajab hulluks ikka. Kuigi meil seda muret pole. Aga see selleks, ma tahtsin kirjutada lihtsalt plussidest ja miinustest kodukontoris.
Pluss ja miinus käsikäes
Ma jõuan nii palju rohkem, ma ei kuluta aega enda sättimisele ja tööle minekule. Ma ärkan 6:30 ja kella seitsmest olen ma juba täiesti töölainel. Kella üheksaks on mul enda meelest pool maailma tehtud, siis kui teised alles vaikselt arvuteid avama hakkavad. Ma olen kodukontoris niiiii palju produktiivsem, sest vahepeal on vaja Hedoniga õppida, süüa teha jne. Seda enam ma planeerin oma aega nii, et ma maksimaalselt teha jõuaksin. Selle kõige suurem miinus on see, et ma ei suuda väljuda „tööst“. Kui kontoris läheb uks mu selja taga kinni, siis.. mul on justkui tööpäev läbi ja see, et ma telefonis meili tšekkan ja FB kirjadele vastan ei ole nagu suur pingutus, aga kodus ma võin veel kell 19 avastada, et olen ikka ninapidi arvutis.
10minuti petekas
Eveliis andis kunagi head nõu (jep, Eveliis! Lastekasvatamises!), see sundkoolitus kuhu ta saadeti, sealt jäi mul meelde, et kui sa alustad millegi tegemist koos lapsega, siis kümme minutit hiljem võid vaikselt lahkuda ja ta võib tunde üksinda edasi mängida, sest sa ju mängisid temaga alguses. See on väga hea trikk mida ma kodukontorit tehes kasutan. Mängime korra tsirkust ja siis kui ma tagasi töölainele lähen, mängib ta vabalt üksinda edasi. Või näiteks mängime ja ehitame natuke legodega, teen talle rongitee valmis ja tund aega on jälle muretu, ta võib oma rongiga edasi tagasi ukerdada ja vahepeal rööpad lahti võtta ja teise raja ehitada, võimalik, et vahepeal küsib abi, aga see on korraks ja ta pusib jälle ise edasi.
Sama teema näiteks kokkamisega, kutsun ta appi. Ta saab paar asja teha, muna lahti lüüa või tilli hakkida või kartulit koorida (samal ajal kui ma koorin terve kilo), aga kui söök on valmis ja serveeritud, on tal tunne nagu ta oleks terve sõjaväe just ära toitnud.
Ainult sööks
Varem oli see, et Meelis oli üksinda kodukontoris ja üldiselt kui nö eilsest midagi alles jäi, sõi ta selle lõunaks ja õhtuks sain ma midagi uut teha. Ma ei oska ka teha täpselt nii palju, et me selle ära sööks. Aga kõik mis nö söögikorrast alles jääb, tuleb ära süüa, ära visata mulle toitu ei meeldi. See tähendab aga ülesöömist. Kogu aeg on vaja midagi nokkida. Ja nüüd need maasikad. No Bananase kullerid liiguvad helikiirusel, hommikul tellid läbi Facebooki ja lõunaks on kohal. Ja maasikaid läheb meil päevas mitu kilo. Ma puhastan nad ära ja panen lauale ja kes iganes mööda läheb, see võtab ja sööb.
Nii tihti ei ole me laive ka enne teinud kui praegu ja ikka tahaks midagi vahuka kõrvale nokkida, ikka jälle juustu ja maasikaid ja.. Hirmus, ma ütlen.
Šopahoolikute paradiis
Ma tunnistan ausalt, et ma teen palju rohkem oste kui varem. Kui ma ühes päevas seitse tiiru tsirkust ja uuno kaarte pean mängima, siis nädalaga viskab veits kopa ette.
Brain Games saatis meile kuus erinevat mängu, Lelunurk (uue nimega Taibutera) saatis niisama meisterdamis- joonistamisvärke.
Kuna õue minna ei või, tellin endale õhtuks vahukat. SIP veini- ja õllepoest saab Nudisti vahukaid sama hinnaga mis Selverist. Nüüd on tegelikult ka Nudisti enda lehelt võimalik tellida kulleriga vahukaid. Pudelikaupa kui soovid. Enne nelja tehtud tellimused tuuakse Tallinnas samal õhtul kohale. Ma tellisin kohe kasti. Aga noh, kauaks seda siin karantiini ajal ikka jagub..
PS! Tegemist on alkoholiga ja alkohol võib kahjustada sinu tervist!
Kui päevade viisi skrollida, siis ika jääb üht-teist ette ja.. tahaks. Noh, arvel raha on, tellime. Okei, okei. Ma ei ole hulluks läinud ja mingit lauslampi ma ka kokku ei telli, aga kuidagi.. vaatan ja kammin veebipoode palju rohkem kui varem.
Liiga palju ekraani
Kuigi ma olen siin mitu korda kirjutanud, et üritan Hedoniga ikkagi pigem mängida ja kokata kui teda ekraani lubada, siis ega teda sellest täitsa eemal ka hoida pole võimalik. Ka lasteaia töid saab seal edukalt teha. Õnneks vaatab ta YouTube’is näiteks meie kontrollitud sisu, mitte limapallides ujuvat ämblikmeest. Kui meie karantiin läbi saab, võib vähemalt õue minna, rattaga sõitma ja kõrsi korjama. Mul on konkreetselt värske õhu puudus.
Praegu ongi selline päevaplaan, et mina ärkan ja hakkan tööle, siis Meelis ja siis ärkab Hedon, siis on kõigil nö nutiring, siis hommikusöök ja kella 10st hakkab Hedonil koduõpe – lasteaed on saatnud nii palju lahedaid materjale mida teha, igasugused töölehed ja värvimised ja numbrid ja tähed ja asjad. Lisaks siis teevad poisid trenni. Meie FB lehelt täitsa leitav.
Noh, ja kui Hedon ärkab siis oleme niisama nunnud ja kui tal viitsimist on, siis jälle kokkame ja nii need päevad lähevad. Meie jaoks ei ole väga midagi harjumatut või hulluksajavat.
Igaõhtused laivid
Me oleme nüüd pea kümnel õhtul teinud igal õhtul Facebookis laivi ja oleme lubanud teha seda kuni eriolukorra lõpuni. Alates tänasest hakkame seda tegema ka kindlal kellaajal – igal õhtul kell 22:00 kohtume marimelli FB lehel. Meil on väga lõbus olnud, oleme lauamänge mänginud, korraldanud erinevaid loosimisi ja jagame auhindu parimatele küsimustele, mida meilt küsitakse laivide ajal. Kuna kullerid käivad edasi nagu vanasti, siis avame pakke ja arvustame asju otse laivides. Ausalt ja ilma ilustamata.
Suures plaanis – meie jaoks on kõik suhteliselt nagu enne, me oleme kodukontoriga harjunud ja sellega, et Hedon ringi siblib kogu aeg. Lihtsalt tahaks õue. Ja homme juba võime nina välja pista.
Täna on meie viimane karantiini päev, meie kuues pulma-aastapäev ja ühtlasi oleme täna aktiivsed Õhtulehe Instagramis, kus teeme take overit! Näeme seal. Või õhtul laivis!
Kuidas teil läheb? Kas mehest on juba kopp ees või olete aru saanud, et täitsa tore pere teil?
Mehega kahekesi kodukontoris, lapsi meil veel ei ole ehk päevad on mõnusad ja rahulikud. Saame rohkem koos olla, planeerida toite ette, käime õhtuti (eraldatud kohtades) jalutamas, vahel käin üksi rattaga sõitmas, teen kodus trenni, vaatame filme-sarju, mängime lauamänge. Veidi puhkuse tunne on isegi, kuigi päeva esimene pool möödub mõlemal töö- ja kooliasju tehes. Küll aga on minul väike hirm, et mingi hetk tõmmatakse palk alla, kuid kuna mehe IT-erialane palk säilib kindlasti ja mul ikka mitme kuu varud ka kogutud, siis saame hakkama.
Ma varem muudkui tundsin ka, et Ida on liiga palju ekraanis ja kogu aeg kaklesin temaga, et ta teeks midagi muud ka. Kogu aeg oli üks kammajaa sellega ja ega ma ju ise ka hea eeskuju ei olnud – kogu aeg ise ka telefonis/arvutis. Nüüd kui ma pean kodus tööd tegema võiks ju eeldada, et laps on kogu aeg ekraanis, sest mis tal ikka muud teha üksinda kodus ja mul lihtne lubada, sest siis on vaikus. Veider on aga see, et kahe nädala jooksul on Ida oma telefonist mänge mänginud kokku ehk vaid paar tundi. 14 päeva jooksul paar tundi! Seega täna kui ärkasin ja nägin, et ta on youtube’is lasin tal seal rahumeelselt olla, sest mu meelest on ta selle ära teeninud. Ja lollusi ei vaata, vaatas hoopis teie vloge ja nüüd vaatab kutsikavideosid. Olen lasknud tal täna juba pea kaks tundi neid vaadata ja ei tunnegi end halva emana, sest ma ju ise ka vedelen mõni päev teleka ees. Miks siis laps ei või eksju?
Aga see 10 minuti reegel on parim! Ja teine reegel on meil ka, et ta teab, et teen tööd nii kaua kuni läpakas tühjaks saab (okei, nüüd uue läpakaga ei saa, sest selle aku kestab mingi sada aastat) ja siis on paar tundi täiesti tema aeg – selline mõnus kodukontori rutiin, et umbes 3 tundi tegeleme oma asjadega ja siis koos ning edasi jälle kumbki oma asjadega. Lapsed on palju lihtsamad kui ma oleksin osanud arvata, nad lihtsalt tahavad oma jäägitu tähelepanu kätte saada ja ongi kõik korras ilma jonni ja tüütamiseta.
Minu arvates te küll ausalt ei arvusta. Igale asjale kiidate takka.
Las sulle jääda see arvamus :) Kui on hea, siis on hea, kui ei maitse/meeldi, ütleme ka seda, ju sa ei ole meid siis piisavalt jälginud.
Ma isiklikult ei kurda- kuna minul pole kaugtöö võimalik, siis olen lihtsalt hetkel kodune. Palk säilis täies ulatuses, tänu riigi teotusele. Käin palju õues, spordin- iga päev tuleb 10-12 km jooksu, käin meres ujumas, aga seda tegin nagunii talv läbi. Söön vähem kui enne, sest toidupoodi väga ei kipu (ikka ei suudeta seda 2+2 reeglit järgida) ja kullerijärjekorras ei viitsi oodata või öösel e-selvrit refreshida. Mees töötab tavapäraselt.
Sportivaid inimesi näen üldse palju- sellist jooksjate hulka pole olnud ükski kevad. See on muidugi positiivne asi selle nukra olukorra juures.
Miks Leen oli nõus miinimumpalgale üleviimisega? Kodukontoris pole võimalik tööd täies mahus teha või ei ole ettevõtte käive langnud?
Mul oli valida kas kaks kuud miinimumpalka või tšaupakaa, valisin praegu miinimumi, eks näha ole, mis sellest situatsioonist saab. Meil ilmselt käive langeb korralikult jah..
No see tšaupakaa pole seaduslik, tead isegi.
Riik säilitab kõigil töövõtjatel kuni 1000 eurose palga, kui firma käive on langnud vähmalt 30% (meil langes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 70%), tööandja kanda on 150 eurot.
Pole see riigiabi ka nii kerge. Seal mitu kriteeriumit, mis vaja täita lisaks käibe kukkumisele. Tööaega vähendati mul palgaga võrdeliselt ja kohustusi võeti vähemaks.. See on keeruline aeg. Tuleb üle elada.
Riigitoetust pole veel jagamagi hakatud :) ja see on ikka naeruväärne summa, võrreldes sellega kui palju makse ma olen näiteks riigile maksnud. Nii, et vara hõisata, et palk säilis tänu riigile.
Töölepingu muudatus ja tingimused on tööandjaga ju alla kirjutatud, ega muidu ei saaks keegi kodus olla.
Aga las ta jääb, millega keegi nõus on olnud ja millele alla kirjutanud, igaühe oma asi… On neid, kes juba märtsi algul kirjutasid alla, et nõustuvad palgata puhkusega. Vot see on küll tööandjapoolne nahaalsus ja rumalamate ärakasutamine, eriti firmad puhul, kus on ülisuured kasumid ja mida pankrot nagunii ei ähvarda.
Sessuhtes olen nõus, mul oli hetkel valida kas kaks kuuud sitta aega ja vaatab mis edasi v kohe mitte nõustuda ja 1 kuu hüvitis ja tšau.. valisin kaks kehva kuud. Eks me näe. See koroona on konkreetselt õpetanud: ELA TUND KORRAGA
No ei laseks küll oma lapsel teie vlogi vaadata.
Aga eks Eveliis ise teab, õpib vahukat jooma tundma ja muidu toredat sõnavara.
Ma ei tea, et meie vlogides mingi mega joomine käiks. Eriti veel Tai vlogis, kus fookus on Hedonil.
Autoga metsa ja mere äärde ka ei tohi minna? Väga tore, et te mitte ainult ei tule toime, vaid ka naudite seda kohustuslikku kodusolemist