Kohtumine blogilugejatega ehk sain endale uued sõbrannad!
Reedel oli meil Mallukaga blogilugejate kokkutulek Sahvris. Mina jäin küll väga rahule. Söögid olid täitsa head, vein maitses mõnus ja edasi sai veel linna mindud.
Mulle meeldis see, et me valisime oma blogilugejad nö ise välja ja meil on maitset. Mallukas leidis täitsa omamasti tšikid ja mina täitsa omamasti tšikid. Mulle meeldis. Järgmisel korral on loodetavasti sama põnev.
Alustasime siis istumist Sahvris, kus võtsime väikse veini ja sõime – mina vana böffifanatt, proovisin kohe järgi – muidu oli kõik väga hea, ainult ma tundsin mingist vürtsikast kastmest puudu, aga see-eest liha oli juba piprane. Nagu ma täheldasin, siis minu blogilugejad olid kana-inimesed – üks sõi kanapastat ja teine crudo sinki mähitud kana juustu-jalapeeno täidisega. Noh, see oli üsna vürtsikas, mulle meeldis, kui maitsesin.
Õhtu jooksul käis läbi sadu erinevaid teemasid, rääkisime, millised on olnud kõige meeldejäävamad postitused.. Hm, praegu meenub, et Birgiti lemmikpostitusteni me vist ei jõudnudki, aga minu puhul tuli välja enim rinnapiimaprobleem ja toidublogid.
UPD: kuna ma juba sain kaks “kriitikanoolt”, et pealkiri ei vasta sisule, siis ma päris oma blogilugejate elulugu ei hakka siia kirja panema, aga ütleme nii, et mõlemal neist oli minuga midagi ühist, ja nad tundusid vähemalt esimesel õhtul küll nii meeldivad ja toredad, et kindlasti kohtume veel ja lähme veel välja. Ma ei tea, kas meist just perekonnasõbrad saavad, aga head tuttavad kindlasti. Facebookis suhtleme juba praegu aktiivselt :)
Mainin siinkohal kohe ära, et mõnel aski anonüümikul on ikka hingel veel, et ma last ei imeta. Mu rinnapiima probleem oli meditsiiniline. Tänu maovähendusoperatsioonile, neli aastat tagasi, puudus mu kehas vajalik kogus vitamiini B12 (kõik opi läbinud, tarbige korralikult vitamiine!), mis omakorda soodustab rinnapiima teket. Kuna vitamiini oli vähe, oli ka piima vähe. See pole minu laiskus või mugavus, või veiniisu, mitte imetada. See on puhtalt meditsiiniline ja kui keegi oleks mulle raseduse ajal öelnud, et kugista kahe suu poolega B vitamiini lisaks, siis ma ilmselgelt oleks seda teinud. Mul soovitati võtta edasi oma tavapäraseid vitamiine + lisaks rauda ja rasedatele mõeldud vitamiine. Natuke jäi väheks. Aga sellegipoolest, mu laps pole näljas, saab ikka ema- (ja rohkelt ka isa)- armastust, niiet meie ei näe probleemi.
Oeh, õhtu lõppes meil Butterflys, kus me väga kaua ei olnud, aga siiski. Kõmpisin jalgsi koju ja kahe ajal pugesin juba oma üliarmastava mehe kaissu. Noh, eile muidugi keegi juba askis arvas, et ma elan mingis mullis, et ma olen ilus ja mul on maailma parim mees. Aga no nii kurb kui see ka tema jaoks pole, ma olengi nii ilus, et halb hakkab ja mul ongi maailma parim mees. Ma ei kujuta ette, et üks mees saaks veel parem olla kui Meelis :)
23 Kommentaari
Minu arvates on nii idiootne, et ema peab pidevalt põhjendama, miks laps rinda ei saa.
B vitamiini??? Huvitav kas see kehtib ka keisri opi kohta?…
me räägime ju siin maovähendusoperatsioonist, kuna pärast seda imendumine väiksem, ega sul keisriga magu ära ei lõigatud :D
Ma mõtlesin et vo on asi üleüldises verekaotuses vmt… Minu viga
Nähh, ma oleks oodanud ikka lugu, mis pealkirjale vastab, aga loo sisu ja pealkiri ei lähe üldse kokku ju :(
Ah?
Et miks sa paned sellise pealkirja ja siis räägid selle pealkirja all hoopis rinnaga imetamisest. Et nagu Sinu blogi, ise tead muidugi :D Võidki mulle nii vastata :D Aga ikkagi, lootsin lihtsalt lugeda postitust sellest, kuidas see õhtu teil läks ja millised inimesed olid jne. Nii kift ettevõtmine, aga kirjutatud pole sellest nagu mitte midagi :(
ma ei tea, mida ma veel oleks pidanud kirjutama nagu?? sellessuhtes et 2/3 blogist kirjeldab meie õhtut…
Reedel oli meil Mallukaga blogilugejate kokkutulek Sahvris. Mina jäin küll väga rahule. Söögid olid täitsa head, vein maitses mõnus ja edasi sai veel linna mindud.
Mulle meeldis see, et me valisime oma blogilugejad nö ise välja ja meil on maitset. Mallukas leidis täitsa omamasti tšikid ja mina täitsa omamasti tšikid. Mulle meeldis. Järgmisel korral on loodetavasti sama põnev.
Alustasime siis istumist Sahvris, kus võtsime väikse veini ja sõime – mina vana böffifanatt, proovisin kohe järgi – muidu oli kõik väga hea, ainult ma tundsin mingist vürtsikast kastmest puudu, aga see-eest liha oli juba piprane. Nagu ma täheldasin, siis minu blogilugejad olid kana-inimesed – üks sõi kanapastat ja teine crudo sinki mähitud kana juustu-jalapeeno täidisega. Noh, see oli üsna vürtsikas, mulle meeldis, kui maitsesin.
Õhtu jooksul käis läbi sadu erinevaid teemasid, rääkisime, millised on olnud kõige meeldejäävamad postitused.. Hm, praegu meenub, et Birgiti lemmikpostitusteni me vist ei jõudnudki, aga minu puhul tuli välja enim rinnapiimaprobleem ja toidublogid.
UPD: kuna ma juba sain kaks “kriitikanoolt”, et pealkiri ei vasta sisule, siis ma päris oma blogilugejate elulugu ei hakka siia kirja panema, aga ütleme nii, et mõlemal neist oli minuga midagi ühist, ja nad tundusid vähemalt esimesel õhtul küll nii meeldivad ja toredad, et kindlasti kohtume veel ja lähme veel välja. Ma ei tea, kas meist just perekonnasõbrad saavad, aga head tuttavad kindlasti. Facebookis suhtleme juba praegu aktiivselt :)
Ja minu meelest ka jutt blogilugejatest jäi kuidagi lühikeseks? Näen söögikohta kiitvaid sõnu ja pilte (saan aru, et tehti välja aga siiski :D ) aga siiki! Ma tahaks ikka juurde uurida veidi :D ala kas istusite Malluka ja tema lugejatega ühise laua taga? Kas suhtlesid nendega ka? Kas oli imelikke vaikusehetki sinu ja su lugejate vahel? Kuidas sa neid kaks just välja valisid? Kas nendel kahel neiul on lapsi? Kuna kohtumine oli Marimelli lugejatele siis kas Meelis ka osaleb mõnel sellisel õhtul? Või saab nt soovijad aint Meelisega kohtuda? :)
Mida te lugeda tahtsite? Ma tõesti ei saa aru, me ei rääkinud ju mingeid ilmaasju teineteise isiklikust elust kokku, või mis ülevaate ma peaksin tegema sellest, et me kuus tundi Sahvris olime ja tund aega linnas? :D
Vastused sinu küsimustele:
Olime kõik ühes lauas, lisaks meile kuuele oli seal ka Malluka sõbranna ja blogija Triinu Liis. Suhtlesime kõik omavahel. Mingeid vaikushetki polnud, sest üks teema viis teiseni, teine kolmandani ja kõik said võrdselt sõna. Rääkisime toidust, pidudest, operatsioonist, rinnapiimast, lastest, seelikutest ja õmbemisest, erinevatest firmadest ja reklaamivõimalustest…
Valisin enda kaks inimest välja kolmest sooviavaldusest mis mulle tuli, üks soovis kohtuda aprillis, seega kahest võimalikust ma kaks võtsingi. Minu blogilugejatel pole lapsi, Malluka omadel olid. Sel korral olin marimelli esindamas mina, ma ei välista, et kunagi oleme seal Meelisega koos. Vaevalt Meelis üksi mingi naistekarjaga kuskil veinitada viitsib. Ta on parema meelega kodus. Saan aru, et sind huvitab pimekohting Meelisega? :D
Tabav
Igati äge ettevõtmine! Kindlasti korrake ja siis valige keegi teine kaaslasteks ;)
Igal korral uued inimesed!
Ma olen 110% rinnaga toitmise poolt aga no kui piima pole siis pole. Kõige olulisem on ju, et lapsel kõht täis ja emal tuju hea. Õnnelikul emal on õnnelik laps.
Tegelikult mind ajavad jubedalt närvi need emad, kes kurdavad, et piim sai järku otsa ja pidi pudelist toitma hakkama, kuigi põhjus on hoopis see, et ei taheta rinda anda. Siis tulebki öelda, et ei taha anda ja ei annagi, las teised kobisevad, kui see neile rahuldust pakub. Kõik ei peagi kõigile meeldima.
Kuidas sul seda B12 puudust avastati? :(
Ja kes seda avastas? Kas tehti mingeid vereanalüüse või kuidas saab kindlalt väita, et just see vitamiin puudu on?
Keegi ei mõõtnudki seda, see oli lõpuks ainus variant, miks mul piima pole.
Trügin vastama… Jah, vereanalüüsiga on võimalik selgeks teha, kas on B vitamiini puudus.
Rinnapiimast rääkides,siis minul oli piisavalt piima ainult siis kui jõin seda teed,mis soodustab rinnapiimateket.Kui seda ei joonud jäi lapsel kõht tühjaks.Jõin umbes 2 kuud,siis tüdinesin ära,sest koguaeg pidi teetass näpus olema,andsin siis kunstpiima juurde.lõpuks 3ndal kuul tekkis lapse piimatalumatus,pidin üldse ära lõpetama rinnagatoitmise.Minu õde annab peaaegu 2 aastasele rinda ja mina ei mõista,kuidas ta seda veel suudab.Ise ootan teist last ja tunnistan,et kui laps saab umbes 7 kuuseks,siis lihtsalt laiskusest lõpetan ära andmise.Vaatan,et see rinnapiima teema on väga aktuaalne:D
Kahju jah rinnapiima osas, aga Sinu puhul B12 vitamiini puudust saab likvideerida ainult süstidega, sest sul ei ole ju põhimõtteliselt kohta, kust see imenduks. (Sest ma ei usu, et meil sublingvaalseid tablette Eestis veel müüakse) Aga ma eeldan, et Sulle räägiti seda ka pärast lõikust haiglas. :) Eks see süstimine tüütu ole aga vanaduses tasub ära :)
Põhiline ongi selles, et keegi ei rääkinud! Ka mitte kirurg, kellele ma rasestumiseplaanidest rääkisin ja ekstra vitamiinide kohta uurisin..
Aga noh, mis sest enam!
Ära seda B12 puudust liiga kergekäeliselt võta – mul töökaaslane, küll juba pensioniealine, sai sellest tasakaaluhäired ja kukkus tänaval käeluu katki, õnneks küll kõnniteel. Nüüd süstib igal hommikul ja rohkem pole probleemiks olnud.
Ma ei ole teab mis kaua sinu blogi lugenud, aga peale seda kui Hedon sündis olen igapäevane jälgija :) ps. Armas poiss .. nagu ka vanemad :)
Mulle meeldib, et oled aus ja otsekohene. Ütled nii nagu asjad on. Super! Jaksu edaspidiseks!