Kuidas ma Lady Gagaga kohtusin

marimell

Üle-eelmisel reedel sai väike reis Stockholmi ette võetud, esmaspäeval viis lennuk aga juba Prahasse – eks ikka Lady Gagaga kohtama.

Nädalavahetus Rootsi kruiisil hea seltskonna ja veel parema söögiga veeta oli lausa lust ja lillepidu, kui just uued jalanõud poleks hõõruma hakanud.

Aga ega seal Stockholmis suurt polnud, ikka samad vanad poed ja ikka sama staff mis mujalgi, ainult et kordi kallim. Nende allahindlus on 100 SEK’i ehk 10€ ehk 156 EEK, samas kui Soomes on allahindlused 1€, 2€, 5€ jne ehk siis soodsam.

Mul õnnestus endale soetada 100SEKiga väga lahe valge kleit, eks kunagi mõne ürituse pildigaleriist saab näha. Sinna kleidi juurde sobib ideaalselt mu valge pintsak, mille paari kuu eest Helsingist soetasin, ainult et praegu on ta valge. Peab marimellil laskma tuunida.

Teeninduskultuur on Prahas null!

Esmaspäeva pärastlõunal istusime Praha lennukile, mis jäi kusjuures hiljaks, et sõita Tšehhimaale Lady Gaga kontserdile, sest mõni meist siin võitis suisa tasuta reisi ja kontserdipiletid :)

Prahas olin ma varem käinud 2001. aasta suvel ja mul olid sest linnast päris head mälestused, aga ma ei tea… Pole see Euroopa ikka minu jaoks – tahan päikest, sinist merd ja liivaranda.

Esimesel õhtul saime siis söögipettumuse osaliseks – praed olid väiksed ja vastikud. Lisaks tehti arvele tempel TIP IS NOT INCLUDED ja lihtsalt lisati käsitsi kirjutades 10% juurde. Aga äkki ma ei oleks tahtnud seda maksta? Äkki ma ei jäänud rahule? Ja tegelikkuses ma ei olekski seda seal maksnud, sest kogu see värk seal pubis oli täis jama. Söök oli jura ja teenindus null.

Kusjuures tuleb tõesti mainida, et teeninduskultuur on seal täiesti miinus kaheksa. Enne chatitakse sõbrannaga, lõpetatakse MSNis vestlus ja alles siis pöördutakse sinu kui kliendi poole – seda nii poes, hotellis kui piletiostu putkas.

Teisel õhtul õnnestus meil aga väga heasse kohta sööma sattuda – praed olid meeletud, isegi terve päev söömata olnuna ei jõudnud me kõike ära süüa. Ja mis peamine, soodsad.

Loomulikult ei saanud me mööda astuda kohalikust kaubatänavast ning ostukeskustest, kus paraku ei leidunud taaskord midagi uut – ikka see sama vana H&M’i ja NewYorkeri kaup, mis siin ja Helsingiski. Kuigi H&M’ist leidsin väga khuulid lauvärvid :)

Suitsud on Prahas sama hinnaga, mis meilgi. Marlboro Gold oli näiteks kallimgi (46 EEK pakk), samas kui seal müüdi sellist Philip Morrisit, mida meil polegi – kollases pakis (hind oli sama, mis meil 37 EEK).

Samuti ei saanud me mööda kõndida KFC’st, kus pidime kohustuslikus korras mõned hot wings’id võtma ning liitrite viisi Pepsit kaanima.

Kakeldes kolmandasse ritta

Ma ei oska enam seisukohta võtta, kas ma olen ise ilgem bravuuritar või on tõesti inimesed ajukääbikud, aga ka Prahas ei õnnestunud mul peksa saamata kolmandasse ritta jõuda.

Saate aru siis, kolm Tšehhi homokutti seisavad kuskil keset suvalist rahvast ja me möödume neist ja nad lähevad gigamarru, et me neist möödume – olenemata sellest, et me ei jää nende ette seisma või riiva neid isegi. Nad kukuvad kaagutama, me ei tee märkamagi, lõpuks teatab üks – kole kui öö – no tõesti, nii koledat homo pole ma elus näinud, et … „See siin on teine linn, siin ei minda teistest ette…“

Esimeses reas seisab jälle kaks homo, räägivad vene keeles, ju siis on meie idanaabrid. Kuna nad on esimeses reas, siis nende ees on aed, kuna mina seisan nende selja taga, siis minu jalge alla jääb astmeline koht – mul on suhteliselt ebamugav, aga mõtlen, et Lady Gaga on seda väärt. Ja siis, on vaja sel homol end hõõrutama hakata, peps uppis nagu… Ma ei kommenteerigi üldse, kuidas. Itsitab nagu väike laps. Mõlemad kutid on koledad – kas ainult Eestis on homod ilusad?

Tore on, nende taha me jääda ei saa. Otsustame liikuda meetrikese vasakule – kus on kari a 14-15 aastaseid tšikke. Ja nii kui ma üritan liikuma hakata, haarab mingi homo mul juustest – no täis eit, isegi juustest ei osanud sikutada nii, et valus hakkaks :D Ja kui me olime oma meetrikese liikunud, küll rida taha poole, siis oli vaja sel homol mulle veel jalaga ribidesse virutada. No tõesti, millised suurepärased tšehhid – kindlasti tahan tagasi minna… Mida iganes, nautisime kontserti suurepäraselt ka kolmandast reast.

Lady Gaga oli kahe meetri kaugusel

Seal lava ees seistes, Gagast vaid paari meetri kaugusel olles, sain kinnitust, et just tema oli see naine, kellega ma Helsingis rääkisin. 101% olen ma nüüd kindel, et olen isiklikult superstaariga rääkinud, teda lihtsalt ära tundmata. Ja kui te küsite, kuidas ma teda ära ei tundnud, siis olge mureta, teie ka ei tunneks. Te lihtsalt pole harjunud teda sellise tavalisena nägema ega oska oletadagi, et see võiks tema olla.

Mulle meeldis eriti see, kui Gaga teatas, et ta armastab homosid, eriti Praha omasid ja vahtis neile esireas otsa ja vibutas näpuga ja lihtsalt 95% punastas ja oli ilmselgelt kapis… Ise näevad nii homod välja, et ei teki kahtlustki!

***

Aga kontsert ise oli lihtsalt super. Kuigi näiteks Britney Spearsil oli kordi vägevam lavashow (Circus), suutis Gaga ikkagi õhku ahmima panna – vaid üheks looks tõusis osa lavast kõrgustesse, vaid ühe loo jaoks oli tuledest plinkiv monster lavale toodud, vaid ühe loo jaoks oli talle selga ehitatud ise liikuv kleit…

Selles suhtes oli Gaga ägedam, et ta ei anna üldse endale aru, mida selga paneb ja kuidas käitub – fännide kingitud Hello Kitty karule lõi ta lihtsalt kontsa sisse ja rebis ribadeks, nii et vatitükke lendas. Klaverit mängis ta kontsadega seal otsas trampides ja keegi ei imestanud – see on ju Gaga, talle on kõik lubatud.

Ja mis peamine, ta oli nii lähedal ja kaks tundi möödus linnutiivul. Nüüd jääb vaid loota, et keegi taipab ta Eestisse tuua, sest see on sensatsioon, mida see naine teeb!