Laske elada, ausalt!
Täna tundus nii mõnus päev tulevat. Reedel lendame Tenerifele, saime eile just korterivõtmed kätte. Tulin nii entusiastlikult tööle, et tavai, teen kõik kiired asjad ära..
Sain tagasisidet, et nädalavahetusel osteti meie blogipostituse peale 11 kuumaõhufritüüri. No mis saaks parem olla, eks. Ja siis tulin blogisse ja pean jälle lugema neid kuradi õelutsevaid “mitu tuba teil on, miks te seda varjate, te kuulutus oli avalik..” paska. Konkreetselt paska!
Ma ütlesin välja selles laivis, mis me uuest kodust tegime, et ma ei tunne täna, et ma tahan kuskil avalikult karjuda, mitu tuba meil on, mitu ruutu, mis maksis, kas see korter asub Viimsis või Nuustakul. Nagu laske elada.
Point on selles, et ma tean, et pole vahet, kas meil on kööktuba, viietoaline või viiekordne maja, kellelegi on ikka häda. Olen ära tõusnud uusrikas või vaene rott.. Igal juhul on kellelegi kobisemist.
Kas me võiks vahelduseks lihtsalt elada?
Lugesin eile just Eveliisi blogi ka, kus ta ütles, et ei saa midagi öelda, sest kõik kukuvad targutama. Ma saan aru, et meie arvamus ei ole ainuõige arvamus, aga kurat, laske elada, ausalt.
Ma ei saa ammu enam siin blogis olla mina ise, sest kellelegi on alati midagi kobiseda ja ma lihtsalt ei viitsi. Lihtsam on toota keskpärast sisu (sellist teed on läinud suurem osa blogijaid, kelle blogid on lihtsalt ilukirjanduslikud või reklaamilikud, aga päris elu pole neis ammu enam) ja rahus kulgeda kui tunda end pidevalt alavääristatuna, sest ma julgen teistmoodi mõelda või elada. Ma lihtsalt ei viitsi.
Ja ei, see pole see koht, et panen blogi kinni ja elust on kopp ees ja pean end leidma minema ja netist võõrutust tegema, asi on lihtsalt selles, et blogijatel (ma ei saa öelda ainult meil) ei lasta lihtsalt olla. Me oleks nagu teie omad. Teie käsete ja keelate ja sellest olen ma totaalselt väsinud..
Loomulikult on teie seas palju neid, kes päriselt ka meile kaasa elavad ja isegi julgevad paari sõnaga kiita, kuid siiski on kahjuks meie lugejate seas väga palju neid, kes ootavad ja loodavad, et meil halvasti läheb. Palju õnne! Täna teil õnnestus mind närvi ajada. Olete ehk siis õnnelikud.
Filmidest on tuntud lause, et “Kõik mida te ütlete, võidakse teie vastu ära kasutada…” Meie puhul oleks see lause hoopiski selline: “Kõike mida te ütlete kasutatakse kohe kindlasti teie vastu varem või hiljem ära.” Ehk siis ükskõik mida või kuidas ma kirjutan, siis leidub alati mingi grupp inimesi, kes võtavad täpselt selle ühe sõna või lause ja hõõruvad seda mulle nina alla. Olgu see siis päev hiljem või miks mitte ka viis aastat hiljem. Sest jumala eest, ega inimesed ei muutu, nende mõtted ja arusaamad ei kujune ju kuidagi aastatega :D
Meelis on pikalt näiteks mõelnud, et ta kirjutaks oma tööotsingutsest ja sellest, kuidas need kulgenud on ning mis on seis täna. Kuid ei. Ta ei taha. Ta päriselt ka ei taha, sest ta teab juba eos, kuidas tulevad kommentaarid, et ta on ülbe, enda arust liiga tark, liiga valiv, liiga loll ja mis kõike veel. Ning just seetõttu ongi ta selle loo või need lood jätnud kirjutamata. Ometigi oleks see lugu lugemist väärt ja paljudele ka ilmselt silmiavardav, kuidas need töövestlused käivad.
Keeraks kommentaarid kinni?
Ma lasin enne üles hunniku kommentaare, enne veel kui ma vastatagi jõudsin, oli seal viis lisaks, et ma varjan, vassin, olen nõme.. Lõpuks otsustasin need lihtsalt ära kustutada, sest ma ei viitsi kogu aeg end põhjendada. Ja kui ma vastamata jätaks, saaksin sõimu.. ootan juba millal need perekoolikad siia tagasi tulevad ja õhku ahmivad, et issand, ära on kustutatud!
Oleme selle peale ka mõelnud, et üldse kommentaarid kinni panna ja päris pikalt kui aus olla. Ometigi ei ole me seda teinud, sest siis me justkui piiraks inimeste sõnavabadust ning sellest tuleks veel suurem kisa ning kära. Samas oleme märganud, et ka portaalides on ju osadel lugudel kommentaarid kinni.
Teine ja võibolla isegi parem lahendus oleks kommentaaride karmim filtreerimine. Ehk lühidalt öeldes, ma lihtsalt ei lase üles kommentaare (nagu need ülemised), mille puhul ma leian, et need ei sobi postituse alla või need ei paku mingit väärtust ja pigem risustavad internetti.
Milline siis on see õige lahendus?
Ausalt ei saa midagi kirjutada, sest siis on ving ja hala. Kui kirjutan ilusatel ja pehmetel teemadel, siis on häda, et kõik on nii igav ja ainult reklaami täis. Kui tahan blogi kinni panna, siis olen kohe nõrk inimene ja ei suuda vastu pidada ehk jälle häda. Kuidas siis käituda? Mis on see ainuõige tee?
Meelise update: See laul kohe sobib tänasesse päeva!
Leenu update kolm päeva hiljem: No ei õpi see inimene. Mõtlesin, et ei lase end häirida, ei vasta torkivatele kommentaaridele.. Aga ikka oli vaja ja lõpuks tunnen et olen nii nurka surutud kui MA EI TAHA MILLESTKI rääkida, et tõesõna võiksin maha surra.. Mõtlesin juba sellele, et palkan kellegi blogi kommentaare redigeerima! Samas see mulle ei meeldi, sest siis mul puudub igasugune ülevaade, mida kaasa räägitakse ja siin on palju nii toredaid inimesi, kelle kommentaare ma ootan ja hindan. Perekoolikad võiks perekoolis edasi kukkuda ja selle lehe siin ära unustada :D
53 Kommentaari
Issand anna kannatust. On ikka inimestel vajadus elada teiste elu. Keda peaks huvitama, mitu tuba teil on jne?
Kui teie olete muutusega rahul ja õnnelikud, siis miks peaks kellegile see ette jääma? Õudsad elukad need inimloomad ikka :(.
Minu arust olete te ägedad!!
Kas valikuliselt kommenteerimist kinni panna ei annaks? Teemad, kus on eraelulised asjad ja kus te teate ette juba, et teist “targemaid” on meeletult palju ja kukutakse mögisema, siis jätta kommentaarid kinni. Muud teemad hoida lahti. Samas on teada, et ega need käod või kesiganes nad on kes arvavad teadvat paremini leiavad oma väljundi kuskil ikka. Lihtsam on mitte lugeda, veidi vähem lihtsam on välja teha. Arusaadav, et vahepeal kaane maha viskab.
Muide ma olin ka üks, kes omale selle fritüüri tellis tänu teile :D Ja kui olen testinud ja tulemused meeldivad, siis mul on üsnamitmeid tuttavaid veel, kes kaaluvad selle tellimist. Ja mul on ausolles täiesti savi kes mida sellest arvas. Juu siis see reklaam kõnetas minusugust lolli. Ka on mul täiesti savi mitmetoalises te elate, kui mitut (või ühtki) tuba te varjate. Ka pole mul aega ega huvi otsida või siis teada saades ahmida õhku et ISSSANT kus nüüd valetasid/varjasid/jms. Mina igatahes loen sest meeldib, üks väheseid blogisid mis mind kõnetab ja tore on kaasa elada. Äge on näha, et teil hästi läheb ja et te särate. Igatahes rohkem pohhuiini teile vitamiinidest ja hüva reisi :)
Heh. Fritüür on parim. Proovi esimese asjana kohe üks pakk šašlõkki sinna panna, tuleb hea krõbe ja seest mahlane. 20-22 minti 180 kraadi ja super.
Ma tegin just ükspäev pool kilo krevette, 18 minti 180 kraadi umbes. Ülihead tulid. Krõbedad, aga ei kuivanud ära.
Samamoodi olen teinud paneeritud juuste, nagitsaid, kalapulki, friikaid, juurvilju (sibul, paprika, mingi liha kooslus, super).
Kommentaaridest rääkides, siis kui ma selle posti all nad kinni panen, jahuks nad eelmise postituse all selle postituse teemal, niiet pole pointi.
Te olete niiii maru vahvad,et palun ärge laske sellistel sapi pritsijatel ennast segada .. vana tõde et eestlasele maitseb teine eestlane ..
Tänu teile vaatan ma päris palju asju hoopis teise pilguga ..
Ja meelise suuvärk ja otsekohesus on lihtsalt super.
Täiega edu ja jaksu teile ..
Naljakas, kuidas inimesi nii hullult huvitab, kus elate ja palju tube on. Olgugi, et olete nö avaliku elu tegelased, kuid siiski. Natuke võiks ju privaatsust ka jääda. St inimesed, laske teistel elada.
Kõik, keda nii väga huvitab nende kodu asukoht, korrus, tubade arv jne jne, laduge siis oma kodude aadressid ja tubade arvud ja maja tuur piltidest FBs Marimellide kolimisjuttude kommentaariumi. Üksikasjalikult, kes kus magab jne. Vaevalt, et seda teeksite.
Kodu on mu kindlus ja kõik ei pea üle lävepaku pääsema. ☺️
Hahaa! Minul on jällegi kõrini sellest et sa arvad nagu lugejad oleks mingi inertne mass, kellega võib vabalt manipuleerida ja persse saata, sest nagunii paar lolli ostab omale hingehinnaga kuumaõhufritüüri ja see on see mis loeb.
Big mistake. Nii see asi ei käi.
Sinu zhanr on “teen ennast lolliks”. Ära süüdista mind, sa ise valisid just selle zhanri. Mille üle sa nüüd imestad, mina aru ei saa. Sina räägid oma elust ja teed ennast lolliks. Muidu see asi ei töötaks, saad aru? Siin ei käi inimesed teid imetlemas, ehk teile omale vist tundub nii… Inimesed lihtsalt vaatavad kilpla elanike seiklusi.
Tahad respekti ja ei taha klikke kaotada? Sorri, aga kirjuta millestki kasulikust. Anna investeerimisnõu nagu Hjallis Harkimo, õpeta hispaania keelt või, jumal hoidku, keevita rauast kolakaid kokku, nagu üks lõuna-eesti mees teeb (ja selle eest youtubis iga kuu rohkem raha teenib, kui teie aastas kokku). Aga, oleme ikka ausad, selleks teil oidu ei jagu.
Ma tean, et sa ei julge iial seda kommentaari avaldada, aga lihtsalt mõtle rahulikult. Ma ei solva. Ma räägin milles asi on. Ise küsisid.
Ootoot. Investeerimisnõu? Tule maapeale. Rahakratt või kes siin just andis nõu ja nüüd on massiline krim. asjade laviin, sest reklaamitud platvorm pakkis asjad kokku ja tõmbas rahadega minema. Miks peaks Marimell sama asja tegema? Ja teevad ennast lolliks? See, kui sina käid selle suhtumisega lugemas ja kommenteerimas on sinu probleem :) Ma pole veel siiamaani näinud seda kohta kus nad lolliks end teinud on. Inimesed elavad ja õpivad. Kui nad ei ela sinumoodi, ei tähenda, et nad elavad valesti. Kui neil oidu ei jagu, miks sa miljoneid ei teeni? Või teenid ja käid siin nendest miljonitest tekkinud stressi välja elamas? Soovitaksin sul ka mõelda vahepeal rahulikult ja jäta vahest enter vajutamata. Ja tegeleda sellega mis sind sedasi end anonüümselt kellegi blogisse paukuma paneb. Või sul ei jagu selleks oidu ja maandad end sedasi? Nohjah.
Mina olen alati mõelnud, et kes on need inimesed, kes käivad mööda internetti konkreetselt räuskamas?! Ei tea, kas on mingi välimääraja ka olemas? See oleks hea lõputöö teema, uurida välja, kes need inimesed on ja miks niimoodi käitutakse.
Inimesed – kogu internetis kajastuv sisu on vabatahtlikuks lugemiseks ning kui ajab vihale või lausa marru, siis pane kinni ja tegele mõne meeldivama tegevusega, on enda närvid ka rohkem korras ja meel rõõmsam.
Rohkem mõistmist, vähem vihkamist ja tühja lahmimist!
Eks sa tead seda ju ise ka, et kõigile ei jõua kunagi meeldida, aga kas peakski? Elu on nagu Brežnevi pakike – tahad viinereid, siis midagi ei ole teha, tuleb “Uudismaa” ka osta. Või siis loobuda mõlemast. Ehk eks sa pead ise välja mõtlema, mis on sinu jaoks olulisim, mis väärib kaasnevaid küünlaid. Blogida nagu tahad ja kommentaarid kinni panna ninga kogu tagasiside kaotada või lasta need üles ja mitte välja teha või milline iganes kolmas-neljas-viies variant.
Teada tõde, et paljud käivadki siin kommentaare lugemas, eriti siis kui “põletav” teema.
Kui kommentaarid lähevad lukku ja vaid igavad lastakse ülesse, siis teie blogi klikkide arv langeb. Inimesed tahavad ju skandaale.
Te pole nii huvitavad persoonid ka nagu mallukas..seega see oleks teie blogi surm.
Olen nö tavaline lugeja-vaataja, kes väga ei kommenteeri, erinevaid vloge ikka vahest vaatan, postitusi loen olenevalt teemast. Ilmselt nö tavalugejani ei jõua kõik see, mis tegelikult Teieni jõuab ja seetõttu ei paista tavalugejale kõik nii õudne, et laske elada.
Ma ei tea, mis seal perekoolis täpselt toimub, aga nagu ma olen aru saanud, siis mingi suvaline anonüümne lahmimine? Miks see üldse kellegile korda läheb?
Olen paar korda teinud selle vea, et Delfist/Postimehest/Ekspressist või mujalt uudiseid lugedes, olen avanud kommentaarid. Neid lugedes tõesti tahaks teinekord peaga vastu seina peksta, et kuidas ometi on meie ümber nii palju rumalaid ja vastikuid inimesi. Et ennast mitte vaevata, siis enam ei vaevu vaatama selliseid “anonüümseid” kommentaare mitte kusagil (Blogis on asi natuke teine, see võrdlus oli siis suunatud Perekooli osas).
Näiteks minule mitmed kommentaarid (mitte konkreetselt selle teema juures vaid ka varem teistes postitutes), mis teile on tundunud norimisena, on minule jätnud pigem neutraalse mulje. St, minumeelest osad ongi lihtsalt uudishimulikud ja ei mõtle midagi halba oma kommentaariga. Osad üritavad tõesti anda asjalikke soovitusi. Jah, loomulikult on osa ka päriselt nõmedaid kommentaare, absoluutselt ei vaidle vastu. Blogis saate ise valida, kas ja mida lasete üles ja mida mitte.
Jälgides aktiivselt kinnisvaraturgu, siis ka mina olin selle korteri kuulutust näinud ning teie videotest tuli korter tuttav ette. Samuti on täiesti okei see, et ei pea kõiki detaile oma kodust avalikult välja tooma – kus, kuidas, mis. Samas kuna olete oma kodu teemal varem erinevaid postitusi teinud ja ka soovitud tubade arvu lahanud jne, siis mõnes mõttes ma saan aru, miks inimesed küsivad, et mitme toaline nüüd on. Aga jah, korter on ju kena ja avar, vahet pole mitu tuba ja ruutmeetrit täpselt on. Ilmselt kui te oleksite tubade arvu otse välja öelnud, oleks teema ka juba unustatud.
Kuna ma olin korteri kuulutust näinud, siis hiljem teie vloge vaadates mõned teie öeldud laused panid ka mind kulmu kortsutama ning ma kaldun arvama, et just need öeldud laused panidki mõned inimesed neid norivaid kommentaare kirjutama.
Ma mõtlesin, et võtan ka sõna. Tuleb küll üsna mammutkommentaar, aga ma ikkagi annan minna.
Alustuseks ütlen, et tegelikult mina pean ennast küll teatud mõttes teie fänniks. Meeldib nii teie blog kui vlogid, olen teie kaitseks ka Perekoolis välja astunud, kui seal armutult rappima hakatakse, kuna minu arust teie blogi on vähemalt põnev lugeda, teie elus toimub pidevalt midagi. Ei istu te mitte lastega niisama päevad läbi kodus ja ei kirjuta sellest, kui nõme on ümbritsev maailm/teised blogijad. Käite ja teete, reisite ja seiklete ja tundute seejuures üsna elurõõmsad, laps on väga hästi hoitud. Ühesõnaga, minu poolt üldjoontes küll vaid kiidusõnad, aga natuke kriitikat kulub ikka marjaks ära, eks?
Otsid siin lahendusi, et mida teha. Kommentaaride sulgemine. Absull, kõige lihtsam variant. Või siis negatiivsete kommentaaride eiramine – jällegi hea, lihtne, üks teine suur blogija kasutab sama “nippi”. Eks ta Perekoolis veits kiunu vast tekitab, et “niu-niu, ei luba halvasti öelda”, aga suures osas sinna paika see jääb ka. Samas, see tekitab olukorra, millest ka ise kirjutanud olete – siis väga suur osa kommentaare kaob ka. Ja kui keegi postitusi ei kommenteeri, siis ega teised nö head kommentaatoridki väga seal sõna ei viitsi võtta. Ka selle suure blogija puhul on seda tendentsi ju näha, et kommentaaride keelustamisega on tema kommentaarium üsna vaikseks jäänud. Vaid siis toimub mingi liikumine, kui miskit kuskil tasuta jagatakse.
Teise aspektina tood välja selle, et te justkui “kuuluksite lugejale”, et “laske elada” ja “miks te peate kõigest kirjutama” jne. Jällegi – absull ei pea. Aga siinkohal oleks vast lahenduseks olnud see, kui te oleksitegi kohe ausalt ja konkreetselt öelnud, et oma korterist me lähemalt rääkida ei soovi või et korteri suuruse ja asukoha jätame enda teada vms, ilmselt jälle midagi oleks Perekoolis kiunutud, kuid see, mis te praegu oma “salapäraga” tekitasite, oleks ilmselt välditav olnud. Furoori tekitaski ju pigem see, kui Meelis väikestviisi fakte moonutas, lugejate eksiteele viis, rääkides, kuidas ta ei jaksa “kõiki neid tube” ära koristada, kuidas “ta ei tea, kas tema riided on selles, selles, selles või selles toas”, kuidas poiss oma tuba naudib jne. Ei ole see salapäratsemine teile ei minevikus au toonud ja ega ilmselt mitte ka tulevikus. Et võib olla tasubki siis teinekord kõik ausalt ära rääkida? Ja kui ei taha seda, siis öelgegi ausalt, et me ei soovi sellest rääkida, mitte keerutada, tembutada ja fakte moonutada. Praegu jäi mulje, et teil (eriti Meelisel) pole mingit probleemi oma uuest korterist rääkimisega, aga seda pigem fantaasiavõtmes, mitte nii, nagu asjad tegelikult on.
Veel üks võimalus, ausalt öelnud, et jah, ostsimegi suure avara 2-toalise – how cool is that! Kuna kõik eluks vajalik on teil ju tegelikult seal olemas ja tegu on väga ilusa korteriga. Boonuseks veel saun – wow, minu jaoks näiteks megaäge. See, et teid siis rotiks pidama ja sõimama hakatakse… No kamoon, miks sa seda arvad? Ja teine aspekt – mis siis sellest oleks? Kus su alati nii on-point enesekindlus järsku kadus? Teie ju ise teate, et te ei ole rotid, las need teised arvavad, mida tahavad.
Olen üldse tähele pannud, et paljud blogijad elavad mingis enda poolt tekitatud alaväärsuskompleksis (nagu üks mitme lapse ema hiljuti, kes väitis, et poes kõik teda põlastavalt vaatavad ja kondoomiriiuli poole suunavad) ja siis arvavad, et nii ongi. Et kindlasti kõik kritiseerivad ja põlastavad. Tegelikkus on see, et kui sa ise endast nii ei arvaks ja sellist hirmu ei peegeldaks, siis sa näeksid, et teisse niimoodi ei suhtuta ka. Mõtlegi, et vohh, on meil alles äge avar korter! Mitte, et noneh, ei suutnudki suuremat lubada, head rotid. Või et vohh, olen mina alles super ema, et nii mitme lapsega nii hästi toime tulen. Mitte, et olen mina alles harimatu sarisigija. Ega see, mida sa endast arvad ja mõtled, kiirgub ju kõik sinust välja ja kui ikka endal mingi kinnisidee või kompleks tekkinud on, siis jääbki mulje, et ka teised arvavad sinust nii vähe. Tegelikult ju nii ei ole.
Üks point veel (ja siis on ausalt kommentaar läbi). Kui siiamaani on lugeja harjunud, et te jagate oma elus kõike, tõesti KÕI-KE, alustades sellest, kes kui paljudega maganud on, mis poosis täpselt, milliseid mänguasju kasutatakse, pildid sotsiaalmeedias, stiilis “pärast seksi” jne jne, siis see tundub ju natuke imelik, kui nüüd pidurit tõmmatakse, et ei-ei, meie korteri suurus on niiii privaatne teema, et vot sellest me küll ei räägi! Saate ilmselt isegi aru, et mõjub natuke kummaliselt.
Aga tead, minu poolt ongi kõik. Mina soovin teile igaljuhul väga palju edu, seda ka uues armsas kodus, ja ärge jumala eest blogimist lõpetage.
Paraku selle tâhelepanuga kipub nii olema, et ei saa valida, kas saad negatiivset v positiivset tagasisidet, enamasti mōlemat. See tuntusega kaasnebki. Ja kui tahad tuntud olla ja et sul palju lugejaid oleks, et koostööpakkumisi saada, siis peab sellega arvestama. Kui üks hetk tähelepanu kopa ette viskab, siis saab ju alati sahtlisse edasi kirjutada; aga siis paraku jäävad ka toredad koostööpakkumised sahtlisse
Ma tavaliselt ei kommenteeri, aga siia alla sooviks küll kirjutada julgustavad sõnad :) Te olete üliägedad, elurõõmsad, hakkajad inimesed, kelle tegemisi ja postitusi on alati huvitav lugeda. Tõesti loodan, et jätkate blogimisega ja vlogimisega (vlogidest on saanud minu erilised lemmikud, kuna seal tulevad teie elavad ja huvitavad loomused paremini läbi kui tekstidest). Alati on inimesi, kellele üks või teine ei sobi ja kes ei suuda oma keelt hammaste taga hoida, aga sellest ei tasu end lasta häirida. Olge tublid <3
Mina Teie asemel ei laseks sellel teemal suuremaks puhuda ja ütleks otse, et jah me elame 2-toalises.
Arvestades, et teil on üle 60 ruudu korter, siis päris paljudes korterites Tallinnas on 3-toalised sama suured, kuid toad täiesti kilukarbid.
Ma elaks isiklikult ennem seal 2-toalises kui kokku surutud 3-toalises samal pinnal.
Ausalt õeldes on mul ülimalt kahju, et teil rahus elada ei lasta, kuid samas vaadake millist meeletut huvi te inimestele pakute. :D
Jumal tänatud, et teie lugejatel on elu nii ideaalne, et kõik elavad lossides ja mõisas.
hea point :D me elasime lapsega 59m2 kolmetoalises viis aastat (pool sellest kahe lapsega) ja mitte keegi ei kobisenud, et meil on liiga väike kodu… kas oleksin ka pidanud seda häbenema? väga ei…
Psühholoogiliselt on muidugi raske, sest tõesti tahetakse nagu seitse nahka koorida. See ei lõppe kunagi ära, sest alati leidub keegi, kes lausa elabki selleks, et selliseid kommentaare kirjutada ja muudkui surkida. Tavaelus võib isegi täitsa normaalse mulje jätta, aga internetis järsku “ärkab ellu”.
Üks võimalus teie jaoks ongi see, et kasvatate nö paksu naha ja võtate blogiga kaasnevaid negatiivseid külgi kui paratamatust, mida te aga saate enda kasuks tööle panna. Fakt on see, et negatiivsete kommentaaridega liiguvad inimesed rohkem kaasa, aga tulevad ka need, kes lõpuks teie reklaamitud tooteid ja teenuseid soovivad osta.
Tehke kõike ainult nii nagu ise tahate, siis leiate jälle sellise vabaduse nagu alguses. Lihtsalt tulebki end sellisesse mõttemalli asetada, et isiklikult midagi negatiivselt võtta ei tohi sest te ei saa teisi inimesi kontrollida. Kui aga teete kõike enda tahtmise järgi, siis esiteks ei teki enam sellist tunnet, et mida need teised küll meist tahavad. Alati tahetakse ka midagi muud, aga las tahavad. Teiseks, vastikute blogilugejate kõrval on väga palju ka neid, kes hindavad teid just sellisena nagu te olete. Keskenduge rohkem iseendale ja blogimisega seonduvatele positiivsetele külgedele.
Mõtlesin alati, et blogija jms sotsiaalmeedia staar saab olla ainult siis, kui sulle teiste arvamus korda ei lähe. Teisiti poleks see ju väga võimalik, sest jälgijad arvavad nagunii asjast midag. Ärge nüüd kusege teiste arvamuse pärast, nagunii suudate oma elustiiliga paljud kadedaks ajada. Uus korter pani nii mõnegi tundma, et tema tahaks ka muutust, kuid laenuks ostetud elamisega selle muutuse korraldamine pole nii lihtne :D Lisaks uued asjad ja tulevased reisid ja see arusaam, et teie elus on palju värskust ja uut energiat, ajas oma elude-oludega rahulolematu rahva hambaid krigistama, sest muidu halvasti ütlema ju ei tuldaks :D
Ehk oleks abi, kui keegi teine kommentaare tsenseerib?
Jätka ikka oma stiili kirjutamist, vähem soiguvaid ja neutraalseid postitusi oleks parem (Meelise postid on enamasti pikad, lohisevad ja igavad, aga see eest tema vlog’id on väga head).
Kujutle, kui ma ütlen, et palkasin moderaatori kommentaaride jaoks.. Uhkustan, et raha palju :D
Huvitav, milles lugejad või kommenteerijad süüdi on kui te ise olete kahekesi paar parajaid. Provokaatorid olete ja nimme teete neid oma kodu postitusi kus nimme mainite KORDUVALT kui SUUR see teie elamine ikka on, lausa nii suur et kaotasite tahvli ära. Inimesi ei huvita, päriselt ei huvita aga kui pidevalt mainitakse neid alljärgnevaid asju, nagu vlogides kuuleme. Pole ime, et neid kommenteeritakse, sest ise te järjepidevalt õli tulle viskate. Pole vaja näha süüd teistel, vaadake ja kuulake mida TE ISE suust välja ajate. Kui ikka pidevalt alustate sama teemaga ja õigel ajal lõpetada ei oska.
Alustame nendest teie vlogidest ja videotest.
Kohe esimene uue kodu vlog FB
Meelis: “teksad on kadunud aga kuskil nad on… kas need on SEAL toas või SEAL toas, või need on seal…..”
Leen: “meil on NII PALJU TUBE, et ma kutsusin koristaja…. tund koristasin ja 1/8 korterist sai tehtud”
Meelis: “meil on NII SUUR elamine, et me suutsime ära kaotada Samsungi tahvli”
Järgmine vlog Youtube, soolaleivapidu
7;32 minutil algab see komejant pihta.
Meelis; “magamistuba sai tehtud ja siis PAAR TUBA on veel teha”
7;52 minutil Leen; Teate, päriselt ka, ma pole harjunud NII SUURE ELAMISEGA, ma kutsusin koristaja” “Tund aega koristasin ja mingi 1/8 elamisest on korras nagu.
Jätkake samas vaimus ja siis tule siia kirjutama kuidas teil elada ei lasta. Kammoon ullikesed, ise te provotseerite ja mitte vähe.
Sa niikuinii seda kommentaari üles ei lase, sest ma tõin välja konkreetselt faktid mis mula te ise ajate. aga vahet pole, vaadake alustuseks endid ise kõrvalt ja siis küsige endilt uuesti, miks te seda teete, miks te ALUSTATE ESIMESENA manipuleerimist inimestega. Nii et laske ise vahelduseks elada ja ärge tootke massiliselt bullshitti.
Mul pole probleemi üldse kommentaaride ülelaskmisega. Ja kui sa ei saa aru meist, vaid näed igas meie lauses provokatsiooni, siis.. ma ei saa aidata, ausalt.
Ma ei olegi harjunud nii suure elamisega, kui ma elasin 9 aastat nii, et keerasin end vaid ringi ja sain kõik asjad tehtud. Nüüd ei saa ja ei suutnudki seda koristada vaid kutsusin koristaja ja tahvli panimegi kuskile nii “kindlasse kohta ära”, et ei leinud.. :D jumala eest, me jagame oma elu ja sa arvad, et ma jagan seda selleks, et mingeid inimesi närvi ajada. Anna kannatust, ausalt!
Nii kurb, et inimesed on nii õelad ja kibestunud.
Mulle teie kirjutised meeldivad, olge siis ülbed või üleolevad, ükskõik
Mul on natuke kurb, et te väga oma uut kodu näidata ei taha. Uue kodu ost või kodu renoveerimine on vaieldamatult mu lemmik teemad blogi maastikul. Ma olen lihtsalt kohutav koduteemade huviline :D Hapukurgihooajal vahin isegi kv-st niisama müügis olevaid elamisi. My kind of entertainment
Aga jah, muus osas isegi mõistan. Kuigi kõigile ei saagi meeldida ja pigem kiputakse ütlema siis kui miski on halvasti, mitte siis kui kõik on hästi.
Sellest on kahju.
Aus olla on alati kõige lihtsam. Oleks te kirjutanud kolima hakates: üürisime uue korteri, on kahetoaline küll, aga oluliselt suurem, pinda nii palju, saun olemas, meile väga sobib, üür samas oluliselt odavam kui samaväärsetel kolmetoalistel – kindlasti oleks mõni pidanud vajalikuks rääkida kuidas lapsel oleks ikka oma tuba vaja, aga enamik inimesi oleks teid väga hästi mõistnud ja praeguseks oleks see teema juba unustatud. Igaüks saaks aru, et võitsite elamispinnas, aga ei pea maksma märksa suuremat üüri ja kokku on see sulaselge võit. Korterit ostes oleks see kodu pikemaks ajaks ja siis oleks muidugi oluline, et see oleks vähemalt 3toaline ja lapsel oleks ka oma tuba, aga üüripind on ju nagunii ajutine ja praegu on ta veel nii väike ka, et oluline ikka see, et ruumi on märksa rohkem kui seni ja hingetuks ei pea ennast maksma. Natuke jääb küll selline mulje, et kuna olete kogenud, kui palju tähelepanu koduteemad blogile toovad, siis sellele panustategi ja sellepärast seda salapära siin kütate, aga kui tahate nii, miks siis mitte, vaba valik. Lihtsalt ei maksa siis pahandada – uduajamine ikka inimesi ärritab, see ehk pole blogile parim turundusnipp, eriti kui endal ka veel tuju rikub.
Ma ei ole kuskil udu ajanud, lihtsalt olen vait olnud ja mul on selleks absoluutne õigus. Minu jaoks arusaamatu kuidas võõraste inimeste kodu sellist pahameelt võib kelleski tekitada. Mul oleks jumala suva kuhu nt Mallukas koliks, reisiks, mis auto ostaks v palju maksaks v kas neljas laps oleks poiss v tüdruk, küll räägib siis kui tunneb, et tahab rääkida..
Siin ju eespool toodi konkreetsed näited välja, ajasite küll udu oma vlogides. Lisaks sina blogi kommentaarides, kui küsiti konkreetselt, kas Hedonil on oma tuba ja kuidas talle meeldib see, sa vastasid, et naudib seda, kuigi tegelikult tal ju seda ei ole.
Ma ei tea, kas sa ei tahagi aru saada või milles asi, kuid kõmu tekkis selle teema ümber siis, kui te ise keerutama hakkasite. Muidu oleks kõigil poogen olnud. Aga vb tõesti et see oligi teil taotluslik.
Ma ütlesin, et naudib oma uut kodu :)
Mallukas ei saa ju neljandat last, nad lasid seal peres Kardol ju munad maha võtta?
♀️ Ma räägingi oletuslikult, et kui nt tema v kes iganes kuskile koliks, lapse saaks vms siis ma kannataks oodata kuniks ta ise tahab neid asju rääkida!
Aga küsiti ju konkreetselt toa, mitte kodu kohta. See on teil puhtalt enda tekitatud draama siin
Teisel teemal, aga kuidas teil Liberty pidu läks, kas sellest ka postituse plaanite kirjutada?
Ei olnud plaanis Libertine.Centeri peost eraldi kirjutada. Hästi läks, kell 23:30 oli mänguala puupüsti rahvast täis :)
Kirjutad:
“Kõike mida te ütlete kasutatakse kohe kindlasti teie vastu varem või hiljem ära.” Ehk siis ükskõik mida või kuidas ma kirjutan, siis leidub alati mingi grupp inimesi, kes võtavad täpselt selle ühe sõna või lause ja hõõruvad seda mulle nina alla.”
Minu tagasihoidlik soovitus – ärge püüdke alati iga hinna eest oma valikuid või väljaütlemisi jms ÕIGUSTADA, isegi kui need teie lubadused/püüdlused/tõekspidamised üksteisega tihti vastuollu lähevad. Tunnistage mõnikord ka, et eksite, teete järeleandmisi jne.
Püüate justkui olla eksimatud. Kõik, mida teete või ütlete – leiate alati mingi õigustuse lugejate eed ja kui õigustust ei leidu, siis halvemal juhul vastate rünnakuga või lihtsalt ignoreerite. Tunnistage kord – olete inimesed, nagu me kõik – ja eksite. Siis ei ole kellelgi midagi nina alla hõõruda ka.
Hah, nii numps, et mina siin kellelegi üleval meelde olen jäänud :)
Mina kirjutan investeerimisest, jaa. Ühe avantüüriga sain hiljuti munapiiksu, jaa. Imelik oleks, kui 5a jooksul ei saaks ju, sest kui sul midagi ei juhtu, siis sa järelikult ei tee midagi. Ja veel imelikum, kui ma sellest ei räägiks avalikult. Kaotasin 4 tonni, jaa. Aga selliste julgete proovimisega teen oma järgmise kuu kokkuvõttes 3 tonni higivaba raha tagasi (higivaba=ilma tööd tegemata tulnud plekk) ja oma blogi jooksul olen selle 4 tonni investeerimiskaotuse kõrvale ca 30 tonni investeerimisvõitu teinud ning null euroga alustades tänaseks kokku 200 tonni juurde jõudnud. Täiesti okei ju? Ma olen nõus “maksma” 4k, et 30k võita. Üks uus postitus on mul veel avaldamata, aga sooduskoodiga “Marimeelis4tonni” võite seda käesolevat kommentaari siin praegu lugeda ja selle info juba ette teada saada.
Musi püksi ja namaste!
Hahahaa..
RAHAKRATT is the best..
Parim kommentaar selle postituse all!
Jep. Tulid suvalise näitena ja mitte üldse halvustavas mõttes. Lihtsalt lahmivale kommenteerijale näitena, et ka raha nõu andvad võivad eksida ja küsimus oli, et miks peaksid marimell sama asja tegema. Mu mõte ei olnud kommenteerida seda selles mõttes, et näe kratt pani-pange-ja-nüüd-on-vaene-haha vm :) ja siin numbreid ei old vaja ka laiali laotada. Ma olen tegelt teie mõlema fänn ja olen mõnda asja ka Krati järgi proovimas. Lihtsalt igaüks jäägu oma liistude juurde ja kritiseerijad otsigu omale oma teema ja õelutsegu vähem! :) Musi vastu võetud! :D #mademyday
Laske selline p**k kindlasti kõrvust, silmist mööda! Ja õnnelikult edasi!!!!
Tehke kaitstud postitused. Ma nii tahaks lugeda Meelise tööotsingutest jne. Või tehke, et ainult Facebooki login’aga saab kommenteerida, aga seal jah leidub neid, kel filter ei eksisteeri.
Mina jägin teid samuti pidevalt ja võin ausalt öelda, et mind absoluutselt ei huvita mitu tuba teil on peasi, et teil kodus mõnus olla on ja see polegi kellegi teise asi palju teil neid tube siis selles kodus hetkel on igaüks saagu ennem oma tubadega hakkama kui teiste omasid lugema hakkab aga teie olge ikka sama mõnusad edasi… Head peatselt tulevat reisi ja tehke siis palju pilte
“Ma ei ole kuskil udu ajanud, lihtsalt olen vait olnud ja mul on selleks absoluutne õigus. Minu jaoks arusaamatu kuidas võõraste inimeste kodu sellist pahameelt võib kelleski tekitada.”
Asi selles lihtsalt, et nii valikuline ei saa olla. Selle koduteemaga olete aastaid ju blogis lugejaid küsitlenud: mis me peaksime tegema – kas ostame või üürime, milline kodu, kui suur, kuhu, mis te arvate, andke nõu… Muidugi oli neil küsimistel natuke teine põhjus, aga inimesed siiralt käisid oma mõtteid välja, jagasid soovitusi, andsid oma kogemustele tuginedes nõu jne. Sellepärast see “absoluutne õigus vait olla” kõlab selles kontekstis natukene veidralt. Ja mitte kodu ei tekita ju pahameelt – ikka see hoopis, et miks nüüd järsku need ümbernurgajutud: oi nii suur, ei jaksa koristadagi jne. Kui ei taha rääkida, siis saabki kasutada absoluutset õigust vait olla – ega oleks pidanud siingi jälle uuesti ise seda teemat käima tõmbama.
Ma olen väga harva kedagi blogijatest kommenteerinud ja ütlen ausalt te olete mu LEMMIKUD !!Jälgin teid igalpool ,sest ausalt nii otsekoheseid ja humoorikaid ja lahedaid inimesi on raske leida !! Ma ei hakka rohlem midagi kommenteerima pikemalt ,teate ise väga hästi kui megad te olete ! ❤
Ps:mu mees ei jälgi ühtegi blogijat ,aga teid vaatab koos minuga ta youtubes suurima hea meelega ;)
Hea nali ikka jaa
Inimesed võiksid olla õnnelikud või siis vait. Mis see teiste asi on, kui suur on kellegi elamine?!
Mul on kaks last ja ostsin (tore pangalaen pikale ajale) endale alles korteri..
Uskumatu, et kahe toalise soetasin..
Oma kodu on ikka oma kodu ja hetkel saame nii hakkama.. Lapsed ühes toas ja elutuba on ka minule magamiseks..
Lahtikäiv diivan on ja kahe lapse üksikemana on ikka pagana keerukas ja vahel tihun nuttagi, et huvitav, kuidas ma hakkama saan aga elu läheb edasi..
Ps: kui kellelgi mõnda toredat diivanvoodit pakkuda megasoodsa hinnaga ja koridori sektsiooni (ma ei teagi kuidas seda nimetatakse, igatahes see kapp millel on ka riidenagi jne..aa, et miks sellise soov? Sest siin korteris ei saa akudrelliga auke seina :/) ja köögimööblit siis oleksin käpp hinna sobivusel soetama.. Vastavalt võimekusele..
Marimellike, ära tee neist ilkujatest välja – eks igisevad ikka need, kes kadedad on
Soovitan osta Ikea kallax riiul esikusse ja nagid sinna külge kleepida/kruvida. Meil ajas selline asja ära! Jalanõud olid kastides, teistes olid sallid-mütsid-kindad jne. Mugav.
Hei. Peale pikka tööpäeva/koolipäeva on mõnus lugeda või siis hommikukohvi kõrvale. Just teiste päris inimeste arvamust mõtteid või toredaid ideid. Mul on peale teie blogi veel mõned keda loen ja jälgin. See on just see minu aeg mis kuulub mulle. Nii et palun jätkake ja ärge jätke mõne lolli pärast ülejäänuid lugejaid ilma mõnusast ajaviitest.
Ma ei ole never viitsinud kommenteerida, aga nüüd veits nagu tunnen, et pean. Ma päris täpselt ei mõista, et kas te ise ikka saate aru kellele te blogite? Minu meelest justkui inimestele mitte naabritädi koerale. Saate ju ise ka aru, et inimesed on nii erinevad ja paratamatult on nii, et kui sa oma elu sajapasaga maailmale avalikult letti laotad, siis huvitab lugejaid ka su uus kodu. Ütlen täie tõsidusega, et minupoolest võiks te kuskil keldris ka elada, kui see teid õnnelikuks teeks, mul on rohkem kui poogen, aga ei saa nii, et ükspäev ootad lugejatelt nõu sel teemal ja järgmine päev palud elada lasta. Kui sulle need lugejate kommentaarid, arvamused ja küsimused ajudele käivad, siis ehk oleks mõistlik hakata ainult endale kirjutama? Või näiteks oleks ju võinud täiesti vabalt jätta tegemata need postitused ja vlogid sellekohta, et kolite. Ühesõnaga, ma väga ei mõista, aga karta on, et ega te vast isegi. Enivei, laseme teil nüüd elada Ps! Mitte üks rida siin ei ole mõeldud halvaga, aga ehk on mõtlemisainet?
Mul tekkisid samad m6tted: uus kodu, uus yyrikas, kolimine jne on olnud ju l2bivad teemad siin blogi viimasel ajal. Kui see teema oleks nii 2ra tyydanud teid ennast, siis miks te tegite k6igepealt video kolimisest, siis video soolaleivapeost. Lisaks postitus uutest asjadest kodus. Te ju panite suure kella kylge selle, et elate uues kohas. Ja kuna teie k88ktoas elamine ON OLNUD teemaks pikalt, siis muidugi huvitab inimesi teie uus kodu. Lisaks eelpool mainitud 6rritused, et uus korter on nii suur, saun on sees jne. Ehk te tekitategi ju (teadlikult) huvi. Muidugi on teil 6igus kysimustele mitte vastata, aga 2rge siis ka 6rritage oma lugejaid. Oleks te kolinud vaikselt, suurt aplaavat tegemata ja siis teinud pisikese kokkuv6tte, et kolisime, kuid rohkem sellest ei r22gi, olekski k6ik olnud. Minul j22b mulje, et see postitus ja yldse viimased uue koduga seotud postitused on puhtad kliki ja kommentaaride magnetid :)
See on ju teie elatusallikas.’ Mine tootvale tööle kui ei sobi. Üldse väga pastakast välja imetud lugu. Nagu malluka stiilis postitus.
Vahelduseks üks elust enesest ja reaalset elu ja tunnet kajastav, mida ammu enam blogides väga ei näe..
Vau! Aitäh, sain ägeda laulja oma listi!
Ja, edu!
Ja ta on veel eestlane! Kui äge!
Iga blooger on oma lugejaid väärt… Ja vastupidi.
Aga miks te ennast nendest kommentaaridest nii väga häirida lasete? Lollakaid kommente lihtsalt ei luba üles ja kogu moos.
Kuna teie enda blogi, nagu ka Malluka, jt blogid, on klikkide arvu ja reklaami peale üles ehitatud, siis ausaltöelda on inimeste huvi siiski mingilgi määral õigustatud. Ikka võiks kolimisepostituse juures olla ka mingeid muid korterisse puutuvaid andmeid, mitte küll asukoht, mille teatamine oleks iseenda privaatsuse rikkumine, aga nii olmelist pudipadi, sh tubade arv. Ei pea laskma ennast kritiseerida, aga kõik küsimused pole ju pahatahtlikud?
On blogisid, mille omanikud ei müü reklaamipinda, ei oota firmadelt asju ja koostööd ja pole klikkidest ega lugejatest ärilises mõttes üldse huvitatud. Nende suhtes tõesti on need “lugejate ootused” mõttetud. Aga kui sa ise oled oma blogist ja eraelust äri teinud, siis on üsna mage niimoodi pirtsutada.
Ohh, kuskohast inimestel seda õelust ometi niipalju tuleb??? Ja kõik on muidugi mõisates ja paleedes sündinud…Mina olen lihtne nõukaajast pärit inimene, elan kolmetoalises, 67 ruutu. Ja üle 60-ne ruudune 2-toaline koos saunaga on ikka väga avar, võrreldes kööktoaga. Väga imetlesin teie kunsti kõik asjad ära paigutada ja kodu korras hoida vanas elamises. Olen muidu uudishimulik küll, aga kui inimene ei taha midagi rääkida, libiseb sellest teemast üle, siis las see jääb nii. Mind see vaevama ei jää.
Soovin, et jätkaksite blogiga samamoodi. Ainuke blogi-vlogi, mida regulaarselt jälgin. Teie reisilood ja shoppamised on nii vahvad (kannatan ka shoppajageeni all).Nagu ütlesin, olen lihtne inimene ja mind huvitavad ka argised asjad- näiteks toidupoe hinnad Tenerifel. Kas võtta reis sinna plaani või mitte, kas see on mulle taskukohane…