#beebiblogi

Ma unustasin, et beebigruppides ei tohi soovitada..

PS! Ma ei ole toitumisnõustaja, lastearst ega tea asjadest tegelikult üldse mitte midagi ja lähtun 99% enda sisetundest ja lisaks on kõik lapsed erinevad jne. Alljärgnev on MINU ARVAMUS, mis ei pretendeeri puhta kulla tiitlile ja iga ema tunnetab ise, mis on õige ja mis on vale. 

Ma nägin paar päeva tagasi meie beebigrupis teadet, kus üks ema soovis ühte gaasirohtu teise vastu vahetada. Ma ei ole siiani meie kuuajasele beebile mitte midagi peale piima andnud ja ei kavatse enne nelja kuud seda ka teha.

Vaktsiinid, D-vitamiin, gaasirohud, hambageelid, soojakotid, vankrid, kärud, istumisalused, söögitoolid, kandekotid – oh, johhaidii kus need teemad tõmbavad käima, sest igal naisel on oma tõde.

Seda näitas ka see, kui Meelis imestas, miks vihmakile talvel kärule peale pannakse.. Ütleme nii, et kõik ei ole sündinud käruteadlasteks, soojakotiekspertideks, lastearstideks ja füsioterapeutideks.. Aga jah, ma kirjutasin oma kommentaari “gaasiteema” alla ja sain järgmise kahe minuti jooksul aru.. õigemini meenus.. beebigruppides OLE VAIT!

Voksi soojakott on ülehinnatud, Babybjörni kandekott on ergonoomiline..

Kunagi ma julgesin mainida moka otsast, et mu meelest on Voksi soojakott mõttetult ülehinnatud ja liiga paks autosõiduks, et paremini sobiks turvahälli enda puuvillane kott autosse, jumal, jälle lendas Voksimammade bande peale.

Sama teema juhtub mis tahes tootega, kui üks ütleb, et kandelina on kõige mugavam (lähtudes endast), siis tuleb kari naisi, kes vaidlevad vastu, et kandekott on ikka parem. Siis läheb jutt kottide peale ja üks ütleb, et tema valiks LennyLambi koti ja teine, et tema valiks hoopis uue Babybjörni koti ja jälle on sõda alanud – kindlasti leiab keegi, et BB kott ei ole ergonoomiline. Suva, et aastal 2021 ta seda ilmselgelt on! No vaielge või ärge vaielge, aga Move mudel on kindlalt “konnaasend” nagu “kord ja kohus” ette näeb.

Vaktsineerimisest ei hakka ma rääkimagi. Mõni ei lase isegi haiglas varba otsast beebil verd võtta, rääkimata mingitest K-vitamiini süstidest ja vaktsiinidest. Ma tunnistan, mina läksin Hedoniga seda teed, et see mis oli ette nähtud, lasin ma ära teha. Hetkel olen ma kahe vahel, kas rota oma lasta teha, sest Hedonil tekkis sellest korralik.. kuidas ma seletan. Kõhulahtisus ja ta kaka oli konkreetselt hape ja söövitas ta kannivahe korralikult ära. Abiks oli kreemitamine ja õhuvannid.

Samas meenub mulle jällegi beebigrupist lugu, kus keegi ei lasknud seda vaktsiini teha ja vahtis mitu nädalat haiglas rotaga. Samas – koroonavaktsiini ei kavatse ma vabatahtlikult tegema tõtata. Miks ma siis peaksin lapsele suvalisi asju laskma teha? Õnneks on meil kuu aega aega, et otsus vaktsineerimise osas vastu võtta. Palun, harige mind sel teemal – ja igasuguste teadustööde linkide ja dokumentaalide saatmine ei ole abiks. Tehke lollile viie lausega selgeks, miks vaktsineerida või miks mitte vaktsineerida. Ma neid ajupestud dokke ja kinnimakstud teadustöid ei viitsi vaadata.

Ei midagi peale piima

Aga jõuame nüüd gaasirohuni. Mina ei anna Hedelinile mitte midagi peale piima. Isegi “soovituslikku” D-vitamiini ei anna.

Hinnanguliselt on maailmas umbes üks miljard inimest, kelle vere D-vitamiini tase on ebapiisav. Ka Eestis on see väga levinud probleem. Näiteks leiti 25–70 aasta vanuseid inimesi uurides, et vaid 27 protsendil eestimaalastest oli D-vitamiini tase talvel piisav ning vaid 3 protsendil optimaalne; isegi suvel oli 29 protsendil tase ebapiisav ja vaid 10 protsendil optimaalne.

Pealegi, sisaldab kunstpiim D-vitamiini ja laps, kes toitub tervislikult ja viibib piisavalt värskes õhus, ei vaja lisaks vitamiine. Seega on meie valik tema magu mitte koormata igasuguse juraga.

Gaasid lihtsalt on või ei ole. Ja ma tõesti olen arvamusel, et see aeg tuleb lihtsalt üle elada. Äärmisel juhul saan aru veel massaažist, kõhu mudimisest, jalgade surumisest, (padjale) kõhuli panemisest jne mis võib aidata gaase väljutada, aga mõelge loogiliselt – seda ei saa teha mingi rohi. Rohi ei ava imeväel soolikaid, et õhk läbi käiks. See on sama nagu peavalu puhul rohtu võtta – ega rohi ei võta valu ära, ta võtab ajust signaali ära.

Siin on hea selgitus (tänks, sain selle beebigrupist!), miks gaasid tekivad ja kuidas massaažiga neid leevendada:

Ja kuigi ma oma tüübilt olen muidu arsti ja rohu-usku, siis nagu ma alguses ütlesin, iga ema tunnetab ise, mis tema lapsega on õige või ei. Kuidas teie talitasite? Tegite vaktsiine või ei? Andsite gaasirohtu või ei? Aga D-vitamiini? Ühtlasi, kui suudate mulle viie lausega selgeks teha vaktsineerimise/mitte vaktsineerimise plussid-miinused, siis palun, kommentaarium on avatud!

UPD: see, et ma praegu ei anna D-vitamiini ei tähenda, et ma kunagi ei annaks. Lihtsalt hetkel ma arvan, et on beebi maol piima seedimisegagi tegemist ja milleks seda koormata veel muu juraga. Hakkab saama siis kui püreed menüüsse tulevad.

86 thoughts on “Ma unustasin, et beebigruppides ei tohi soovitada..

  1. Üks laps 5 ja teine 1. Mõlemad on saanud kõik vaktsiinid, mis ette nähtud ja rota. Ja mõlemad on saanud ka D vitamiini ja saavad praegugi. Võtan ka ise. D vitamiini tase on mul muidu lihtsalt väga madal ja minu enesetundele mõjub see uskumatult palju. Aga see selleks. Vaktsiinid.
    Esimese lapsega ma pelgasin rohkem. Mind aitas väga see, kui lugesin läbi palju informatsiooni. Nii infolehed, kui ka muud jutud ka vaktsiinivastaste põhjendused/lood. Ma ei väida, et vaktsiini kahjustusi pole olemas, aga ma arvan, et vaktsiinikahjustusteks loetakse ka väga palju haigusi, seisundeid mis pole nendega seotud. Lapsevanematel on vaja süüdlast ja lihtne on süü ajada vaktsiini kaela. Ma isegi mõistan neid, aga nii muutusin ma skeptiliseks neid lugusi lugedes. Me kõik oleme neid vaktsiine saanud. Aja jooksul on neid ehk ainult paremaks/turvalisemaks muudetud. Rota vaktsiini said ka mõlemad. Esimesel lapsel oli peale vaktsiini ca 3 päeva kõht veidi lahti,teisel ei olnud mitte midagi. Kui minu esimene laps oli ca 2 või 3, õnnestus mul ja ka mehel 2 korda kõhugrippi jääda, kuid tema pääses sellest mõlemal korral. Nüüd alles olime kogu perega kõhugripis ja jälle pääses kõige pisem. Suurem kahjuks enam mitte. Ja see oli õudne. Nutsin koos lapsega. Tema nuttis, sest isegi vesi ei püsinud sees ja mina, sest lapsel oli nii halb. Lõppes see lugu kiirabiga. Siiani laps hakkab hirmust värisema, kui veidigi süda paha. Igaüks talitsebki enda südame järgi. Nii on. Mina olen valinud vaktsineerimise. Ühegi vaktsiiniga pole erilisi kõrvalnähte olnud (peale selle rota kerge kõhulahtisuse) ja pisem on muidu pigem nõrga immuunsussüsteemiga.

  2. See seal kandekoti poldil ei ole küll õige konnaasend. Õiges konnaasendis moodustavad lapse jalad ja pepu justnagu M-tähe. Ma muidugi ei tea, kas sel pildil pole last lihtsalt paremini sätitud või ei annagi seda teha…? Puudub igasugune kokkupuude selle BB kotiga. Aga miks peab olema just BB? Head valikut nii palju. Nt Tula FTG mõnus kott. Kasvab koos beebiga..

  3. Olen 4-kuuse beebi ema, vajalikud vaktsiinid lasen kõik teha. Rotaviiruse vaktsiiniga olin kahevahel, kuid igaks kümneks juhuks lasin ära teha. Iseenesest võib ka tegemata jätta, sest tänu koroonale pidid muud viirused nii vähe levima (aitäh kätepesule jne), et suurt tõenäosust seda saada ei ole. Kinnitavad ka lasteaedade töötajad, et nii terveid lapsi pole ammu nähtud. Lapsevanemad õppisid lõpuks puuviljasid pesema D-vitamiini ma ka hetkel ei anna, sest minu gaasivaludes lapsel tegi see olukorra vaid hullemaks…eks tulevikus vaatab uuesti Laps saab vaid rinnapiima, gaasirohtudest pole abi olnud, ei kavatsegi mingite katsetuste peale enam raha raisata. Miski pole aidanud, vaid aeg aitab

  4. Minu nooremad lapsed said kurikuulsal 2018. a suvel ka lisaks D-vitamiini (väikelaps ja mõnekuune beebi), olid tundide viisi õues. Ja augustis diagnoositi mõlemal D-vitamiini puudus. Mis põhjusel imendumine ei toimunud, ei tea, sest muud tingimused olid täidetud.

    Gaasirohu toime pole mitte soolte avamine, vaid gaasimullide lahustamine.

  5. Enne kui laps sündis, siis otsustasin uurida vaktsiinide teemat palju ja pikalt. Ma alati teadsin (kooli ajast), et vaktsiinid on safe and effective, ent nägin mingit dokut mõned aastad enne kui emaks sai, mis rääkis vaktsiinidest teistmoodi ja see jäi mulle meelde. Seega lubasin endale, et kui jään rasedaks, siis pean selle endale selgeks tegema. Mida rohkem ma uurisin ja vaatasin erinevaid allikaid seda enam mõistsin, et vaktsiinid tegelikult ei olegi nii safe and effective. Ja minu jaoks sõna ”safe” on ülioluline, sest ma soovin, et mu pojal oleks kõik okei. Igatahes ma lõpuks valisin mitte vaktsineerida üldse põhjustel:

    1. ”one size fits all”. Kuidas on nii, et põhimõtteliselt kõigega siin maailmas, me mõistame kui erinevad me oleme ja kuidas me inimesed reageerime asjadele erinevalt. Ühel on toidutalumatus mingi toidu suhtes, teisel pole; ühel tekib allergiline reaktsioon kui antibiootikume võtta ja teisel mitte; ühel allergia nikli suhtes, teisel mitte jne. Samuti valuvaigisti või köharohu jne doosid on erinevaid, olenevalt siis meie vanusest ja suurusest. Ja kuidas on nii, et vaktsiinid on ”niivõrd universaalsed”, et doosid on kõigile samad. Minu arust see loogika ei pea paika. Ma usun, et paljudel inimestel tekivadki kõrvalnähud, sest mingisugune koostiosa lihtsalt ei sobi või doos on liiga suur. (Beebsud siiski nii tillukesed alguses võrreldes 100kg mehega).
    2. Ma ei usu, et kõik vanemad, kes on välja tulnud oma looga, et nende lastega miskit juhtus peale vaktsineerimist on ”peast soojad ja lameda maa usklikud”. Mida on neil vanematel gainida? Negatiivset tähelepanu, mis toob su ellu vaid enam stressi ja valu? Ma siiralt usun, et vanemad, kellel on vaktsiinikahjustusega lapsi tahavad jagada oma lugu, et meie saaksime sellest õppida. Ja neid emasid on rohkem ja rohkem. Kas tõesti nad kõik valetavad?
    Ja kui nüüd jagatakse, et aga vaktsiinid on ju tasuta ja nende pealt ei teenita raha jne… Pfizer and Moderna could score $32 billion in Covid-19 vaccine sales — in 2021 alone. Ei üldse ei teeni selle pealt. ( ja kui vaadata kui palju on suured ravimite ja vaktsiinide tootjad trahve maksnud valetamise ja valede, siis paneb küll küsima, et kuidas me endiselt usume, et nad teevad seda kõike heast ja suurest südamest).
    3. Ja siis ma vaatasin seda poolt enda jaoks, et millised on need haigused, mille vastu vaktsineeritakse ja sain aru, et ma kardan vaktsineerimisjärgset tagajärge rohkem (pärast seda kui nägin videosid lastest, kel oli vaktsiinikahjustus) kui neid haiguseid. Mingi hetk need haigused levisid rohkem, sest inimesed elasid ebahügieeniliselt. Praegu kui vaadata numbreid, siis üldiselt levib nakkushaiguseid rohkem kolmandates riikides kus elatakse ikka väga teistmoodi kui meil siin läänes. Ja kogu see jutt, et vaktsineeritamata laps levitab haigust on minu arust täielik jama. Ma vaatan oma poega ja kuidas ta levitab leetreid kui tal neid pole? Tuulerõugeid? Pealegi, mitu vaktsiini on elava viirusega. Mis tegelikult tähendab, et laps/inimene, kes saab elava vaktsiini, siis tema kehas on see kindlasti olemas. Ja ega vaktsineerimine ei tähenda, et sa nüüd haigust ei peaks saama. Samuti ei tähenda, et sul antikehasid tekiks? Mu sõbranna sai emaks eelmine aasta, raseduse ajal kontrolliti kas on antikehasid tuulerõugete vastu. Ta sai 2 tuulerõuge süsti (umbes 2 aastat enne rasedust) sest tegi omale ”green card’i” ja sa peab olema vaktsineeritud USA kava järgi, et kaarti saada. Igatahes, test tuli tagasi ja ütles, et antikehasid pole ja arst vaid soovitas uuesti vaktsineerida.

    Ja lõpuks kui mu lapsel peaks olema vaktsiinikahjustus, siis nt USAs vaktsiini tootjad trahve selle eest ei maksa ja kui ka kohtusse minna ja ma peaksin mõne hüvitise saama, siis see tuleb maksumaksajatelt, mitte vaktsiinitootjalt, mis minu jaoks on vau! Ja samuti on hüvitisel cap. Minu point on aga pigem see, et lõpuks oleme meie, lapsevanemad, oma lapsega üksi. Kui raha on, siis kasutame kellega abi. Kui raha pole, siis peab ise hakkama saada. Seega, igal lapsevanemal peab olema valik, kas vaktsineerida või mitte,

    (The National Childhood Vaccine Injury Act of 1986 was signed into law by United States President Ronald Reagan as part of a larger health bill on November 14, 1986. NCVIA’s purpose was to eliminate the potential financial liability of vaccine manufacturers due to vaccine injury claims to ensure a stable market supply of vaccines, and to provide cost-effective arbitration for vaccine injury claims.)

    Ma ei lasknud lapsele ka Kvitamiini tilkasid (Jaapan) ja hiljem Kvitamiini süsti (ameerika haigla Jaapanis) teha. Mulle ei sobinud koostisosad ja see notion, et loodus või Jumal lõi meid niimoodi, et kui sünnime meil on vähe vitK ja, et see kindlasti tähendab nüüd seda, et iga laps sureb verekadusse. Kuidas on nii, et loodus sättis nii, et sünni ajal on Kvit vähe ja me otsustasime, et me teame paremini ja nüüd anname kõigile lastele Kvitamiini. Jällegi, ma pole ravimite vastane, sest mõistan, et on olukordasid kus need aitavad. Kui mul endal oleks olnud raske sünnitus ja nad oleksid pidanud last välja pumpama, siis ma oleksin valinud Kvit tilgad, nagu Jaapanis tehakse. Aga meil oli okei sünnitus, seega valisin mitte teha. Raseduse ajal vahetasin oma arsti, sest ta karjus mulle näkku, et mu laps sureb kui ei tee Kvitamiini.

    Ainuke, mida ta kahjuks vastsündinuna sai oli AB, sest ma olin Strep B positiivne. Ja tema põletiku näitaja oli teisel päeval veidi kõrgem, muidu ta ise oli täitsa okei. Ma ei tahtnud anda, aga pidin enne sünnitamist alla kirjutama, et kui vaja annan, muidu arst mind vasti ei võta. Ning kogu selline hirmu ja paanika külvamine tegi samuti oma töö.
    Muidu nüüdseks ta meil peaaegu 2 aastane, endiselt saab rinnapiima, mis ma usun on aitanud tema immuunsusel tugevneda. Ja ma pole talle seni ühtegi ravimit andnud. Ei gaasivastaseid rohtusid, ei palavikualandajaid, ei köharohtu. Dvitamiini ka mitte, kuni nüüd hiljuti hilissügisel tal oli nohu 2 nädalat ja ma otsustasin turgutada organimi lisa Dvitamiiniga. Ainuke, mida olen talle andnud periooditi (haiguste periood) on taimedest tinktuur, kust ta saab mineraalained ja Cvitamiiini.
    Ma proovin läheneda igale haigusele rahuga ja mitte lasta hirmul endast üle võtta. Nt kui tal oli esimest korda, umbes 7kuuselt, palavik, siis vaatasin ja lugesin kuidas saan seda alla tuua, kui ta mingi hetk liiga kõrge. Valisin seda teha märja lapiga ja see aitas. Ma ei ole ravimite vastane, aga ei taha neid ka kasutada nii kui märk, et haigus hakkab tulema. Ma ise sain kõik vaktsiinid ja samas olin päris haige laps lapsepõlves, kõrvapõletikud, scarlett fever, krooniline angiin, mida ravisime iga kord AB-ga. Kui oli 23, siis mul oli taas angiin ja seekor AB ei aitanud, läksin tagasi EMOsse ja mulle tehti MRI, et näha kas on põletik kuskil sisemiselt. Ja oligi. Tehti kohe mandlieemaldus operatsioon. Sealt algas minu teekond küsitleda ja uurida kõike ise. Ja mitte anda oma jõudu teistele, et las nad otsustavad, mis minu tervisest saab ja kui ta on. Vot.

    Lõpuks tahan veel öelda, et mida te ka ei valiks vanematena oma uuele pisikesele tibule, siis loodan, et see otsus ei tule hirmust. Hirm on tugev emotsioon. Praegu kui vaadata ühiskonda ja mis toimub, siis selgelt on hirm ja paanika meid üle võtnud. Selline lihtne näide, mis minu jaoks juba utoopiline, aga nii on…seesama maski teema. Kuidas on nii, et inimene, kes valib suitsetada, juua, vähe magada, olla Dvitamiini deficiensis ja süüa fast foodi, kardab mind, kes ma ei kanna maski ja olen terve, kui et iseenda valikuid, mis ilmselgelt nõrgestavad immuunsust. Kuidas on nii, et tema tervise sõltub järksu nii palju minust ja minu valikutest?

    Igatahes soovin teile vaid paremat ja ilusaid uusi hetki 4liikmelise perekonnana!

  6. Vaktsiin oma olemuseltolem nõrk viirus- ehk kui vaktsineerid= nn põeb keha haiguse läbi (õigem vist öelda, et tekivad antikehad,mis hiljem päris haigusega kokku puutudes tunnevad haiguse ära ja ei jää haigels ->alati erandeid!) ja tekibsiis immuunsus. Teie reisite palju seega oht sattuda keskkonda, kus levivad nt sarlakid, mumpset jne palju suurem kui neil, kes eiei reisi.
    Koroona vaktsiin ka minu jaoks liialt uus ja kuidagi põlve otsas kiiresti tehtud.
    Teised riiklikud vaktsiinid rohkem uuritud, täiendatud jms.
    Mõelge ja uurige mis tüsistused võivad tekkida nt kuu laps põeb sarlakeid, mumpsi, lastehalvatust ning otsustage, mis on teie lapss jaoks parim- kas võtta risk, et ei haigestu ja ei vAktsineeri ning lasta läbi põdeda tegeledes võimalike tüsistustega, mille esinemissagedua suurem kui vaktsiini tüsistustel või siiski lasta vaktsineerida mumpsi jne vasty.
    Teie laps, ise teate aga ma isiklikult leian, et haiguste tüsistused kehvem variant kui vaktsiin

  7. Vaktsineerimine ON vajalik, kuna muidu oleme oma elukestega tagasi 1900 alguses, kus reeglina pooled pere lastest surid difteeriasse, tuberkuloosi, düsenteeriasse… Samuti ei ohusta sa mitte vaktsineerimisega ainult oma last vaid ka neid lapsi, kellele tervisliku seisundi pärast ei saa vaktsiini teha.

  8. Kaks last ja mõlemad saavad neid vaktsiine, mis mina omal ajal, uued unustage ära. 13a peaks ees ootama mingi emaka jama. Keeldun. Ja 2018a sündinud, ei teinud rotat. Rota vaktsiini kõrvalmõjud on kõigil, kes on teha lasknud. Ja kõik nad on kahetsenud, ning järgnevatest keeldunud. Aga eks iga vanem ise tea.

    Kokkuvõtvalt: pooldan vaktsiine, mis on ammusest ajast (ehk siis vähenalt 32a)
    Kõik oleme vaktsineeritud ja elame ju. :)
    Chill.

    1. Pappilloomviiruse vastase vaktsiini osas võiksid küll veidi uurida ja mõelda. See on juba aastast 2006 levinud, kuid Eestisse tuli vaktsineerimisplaani tõesti alles hiljuti.
      Emakakaelavähk, mis võib HPV infektsioonist tekkida, pole üldse kerge haigus ja võib tabada ka väga noori naisi, lisaks seda tuvastatakse kahjuks vahepeal liiga hilja. Ega ka ilma asjata ei tehta günekoloogi juures käivatele naistele kindla sagedusega PAP-proove ja ei kutsuta ka 29/30-aastaseid skriiningutele. Vaktsiin aga on efektiivne siis, kui tehakse ära enne kokkupuudet viirustega ehk enne seksuaalelu algust. Lisaks kui tütrel tekib vajadus pärast vabatahtlikult vaktsineerida, on see päris kulukas. 3 doosi on kokku 300-400 eurot.

      Vaktsiini kasutamisaeg ei ole põhinäitaja selle efektiivuse kohta. Kogemus, mis ühtede vaktsiinide arendamisel on saadud, on ülekantav ja selle tõttu on võimalik uuemad vaktsiinid kiiremini turule tuua. Lisaks ega vaktsiinide arendus ei jää seisma, turul 30+ aastat olnud vaktsiine arendatakse samuti ja nende koostis muutub.

  9. Ütlesid, et ei lase koroonavaktsiini teha. Mina aga arvan, et asi võtab sellise suuna, et kui tahad reisida – vaktsineeri. Mis seisukoha siis võtate (arvestades, et olete suured reisisellid)?

    1. Kui ma pean seda tegema, et reisida, siis ma teen. Muul juhul ma seda ei tee, nagu ka gripivaktsiini pole teinud. Külmetushaiguse vastu tundub minu jaoks idiootne end vaktsineerida :)

  10. Pooldan vaktsiine, sest muidu oleksime samas olukorras mis 100a tagasi. Filmis ”Tõde ja õigus” oli näha mis toimus. Enda lapsed on riikliku kava järgi vaktsineeritud. Rota on imikule hirmus haigus.

  11. RPA juba sisaldab D vitamiini tegelikult ja palju muud. Seega pole D vitamiini mitte andmine katastroof, laps ju tegelikult saab seda.

    Vaktsiinide puhul on huvitav hoopis see, kas see üldse toimib ning kellel ja mis tingimustel üldse immunsus tekib ja kas on piisav. Mind ei vaimusta mõte, et teen vaktsiini ja siis polegi sellest kasu. Ja kindlasti on inimesi, kellel vaktsiin võib vallandada ahela, mis viib mõne harva esineva haiguse avaldumiseni. Emotsionaalselt on lihtsam uskuda, et vaktsiin põhjustas lapse arengus probleeme, mitte minu pärandatud geenid.
    Leidsin sellise artikli, kus on uuritud erinevaid faktoreid, mis mõjutavad reaktsiooni vaktsineerimisele. Vanus, enneaegsus, sünnikaal, ema tervislik seisund, rinnapiim või piimasegu, millal ja mis tüüpi vaktsiine on kasutatud. Iisegi asukoht mõjutab, sest India emade rinnapiim ja Korea emade rinnapiim sisaldab erinevalt kaitsvaid antikehi ja juba sellega mõjutab rotaviiruse kaitva toime tekkimise tugevust lapsel. India emade lastel tekkib vaktiiniga nõrgem kaitse rota viiruse vastu. Muuhulgas on uuritud stressi taset, toitumist.
    https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6431125/

    Üks lugu emast, kes räägib oma tütrest. Ja läkaköhast.
    https://www.youtube.com/watch?v=wV0cxeg8xCY

    Mina olen nõus vaktsineerima, sest seda ma ei taha kogeda, mida see ema pidi kogema. Ja läkaköha on Eestis vägagi leviv, lihtsalt see leitakse pigem juhuslikult ja statistikasse ei jõua, enamasti aetakse köha muu viiruse kaela.
    https://www.youtube.com/watch?v=S3oZrMGDMMw

    Ja siis on Roald Dahl. Ja Olivia.
    Ma ei taha ka midagi sellist kogeda. Neid tema päevikust ümber trükitud lühikesi väga lihtsaid lauseid on kõhe lugeda ja ometi on nad nii tohutult mõjuvad. Minu jaoks.

    https://www.dailymail.co.uk/news/article-7564451/Roald-Dahls-daughter-Olivia-seven-died-contracting-measles-leading-despair.html

    Aga jah, eks igaüks otsustab oma lapse vaktsiinide osas lõpuks ise. Mina kartsin emasid, kes oma lapsi ei vaktsineeri ja võisid potentsiaalselt nakatada minu lapsi näiteks hoopis rohkem kui vaktiine. Minu jaoks on nad vaktsiinidest tunduvalt ohtlikumad.

  12. Mina oma lapsele vaktsiine teha ei lase. (Lisaks on beebil saamata ka K-vitamiin.)
    Miks?
    1. Tänu vaktsineerimata jätmisele on minu süda rahul ja pisibeebi rõõmus.
    2. Ma ei pea muretsema selle pärast, et mu beebil süstekoht mädaneb (vaktsiinikahjustus), et mu laps on mingil põhjusel üleni punniline ja/või kärnas (vaktsiinikahjustus), et mu lapsel on arusaamatud jonnihood, magamatus jms…
    3. Tänu “ravisüsti” tegemata jätmisele ei pea ma lapsele andma ei gaasirohtu (laps saab ilma suurema kisata nende väljutamisega ise hakkama) ega raiskama raha mingisugustele muudele lisaainetele. D-vitamiini saab laps väga edukalt omandatud igapäevase õues viibimisega, olles seal vähemalt 30min.

    Beebid on TÄIUSLIKUD, kui nad siia ilma sünnivad. Jah, 101% täiuslikumad ja puhtamad kui meie. Seega, laseme oma lastel kasvada looduses ja nad arenevad ise, täpselt nii nagu peab. Beebi arengut peaks toetama armastuse, temaga võimlemise ja armsakesele tähelepanu pööramisega, mitte rikkuma kemikaalidega!
    Tervist ja arukaid otsuseid!

  13. Laps on saanud kõik vaktsiinid – k.a rota. Viimane kusjuures aitas meil seedimise korda saada. Ühe vaktsiini puhul oli kerges palavikus ning ühe korra sai kolmepäevapalaviku – mõlemaid põdes väga kergelt. Siiani täiesti terve laps (vanus 2,5), korra aastas võib olla nohus. Gaasirohtu ei saanud, sest ei olnud gaaside ega koolikutega probleeme. D-vitamiini andsime ning mingeid kõrvalnähte ei täheldanud.

  14. Minu esimene laps sai viimase vaktsiini nelja kuuselt (ma ei mäleta enam, mis vaktsiin see oli). Ma ei julgenud teda vaktsineerida enam pärast seda vaktsiini, sest ta muutus loiuks, lõpetas minule reageerimise ja naeratamise, vaatas ainult ühte punkti ning oli kahvatu ja seda kõike pärast 38,5 palavikku.
    Nüüd teist last ma ei lase vaktsineerida.

Comments are closed.