Loomulikult on tore, kui mees on naisele toeks nii raseduse ajal kui ka sünnitusel, kuid tõeline vajaduse mehe/isa järgi tekib alles siis kui laps on käes. See ei kehti muidugi samasooliste paaride puhul ehk õigem oleks öelda, miks on lapsevanemaid mõlemaid vaja.
Olen kuulnud lugusid ja kohanud samuti paari naist, kes last kohe üldse mehe kätte ei taha anda. Nad kas ei usalda või kardavad või arvavad, et mees on ilge tropp ja last ei tohi talle anda, sest siis muutub ka laps selliseks. Troppidega ei tasuks lapsi saadagi, mis?
1. Minu jaoks number üks vajadus on see, et mees saab naisele anda vabaduse. Vabaduse all mõtlen ma seda, et ta saab vabalt minna pessu, lugeda ajakirja, sortida oma kapist riideid mida enam vaja ei lähe ja muid selliseid igapäevaseid asju. Vahest lihtsalt oleks vaja kasvõi paari tundi, et keegi tuleks ja tegeleks lapsega.
See on ju teada tõde, kui söödad titel kõhu täis ja mõtled et nii, kohe jääb ta magama ja siis ma lähen teen seda ja seda. No vot, ega ikka ei tee küll. Nagu aamen kirikus hakkab just siis see pisike pamp kuskil sinu tähelepanu nõudma ja koos sellega läks ka sinu plaan midagi kasulikku ära teha vett vedama.
2. Mees annab naisele veel ühe vabaduse. Vabaduse minna ja lõõgastuda. Lõõgastuseks võib olla kas maniküür, massaaž või kasvõi sõbrannaga kohvile. Olgugi, et seda saab teha ka kuskil küünesalongis, siis enamasti eelistatakse seda teha kellegi juures või mõnes peenes sohvabaaris ja just veiniklaasi taga. Ja selles ei ole midagi halba. Loomulikult ei saa seda teha kõik emad, sest rinda on ju ka vaja anda. Jutu mõte on see, et kui minna sõbrannadega välja, siis on ju kõige parem jätta laps mehe hoolde, sest sõbranna, kes muidu hoiaks, on ju samuti sinuga jututamas. Me kõik vajame seda oma aega ja seda tuleb ka teineteisele võimaldada.
3. Naine on mehe tugi, kuid ka mees on naise tugi. Vahest on raskem päev, kui laps on näiteks terve päev gaasides vaevelnud ja pole näiteks kuus tundi või enam maganud. Siis on ju hea tunne see, kui mees tuleb koju kallistab sind, teeb musi ja ütleb, „Ma võtan nüüd üle – sina puhka.“ Minu arvates on selline teineteisele toeks olemine ülioluline. Last tehakse koos ja ka kasvatatakse koos.
Seega, kallid naised, ärge tõrjuge oma mehi ja laste isasid eemale. Laske ka neil asjasse pühenduda. Ei ole vaja ise joosta mähkmeid vahetama, sest nii saab kiiremi. Las issid harjutavad, ega see paar minutit enam midagi muuda.
Oehh, seda kolmandat punkti oli nii armas lugeda :-)
Minu jaoks on need punktid naeruväärselt loogilised ja ma ei oskaks arvatagi, et sellest saaks eraldi postituse teha…päris kurb on nendest naistest, kelle jaoks see postitus on midagi uut või stiilis “nii armas mees sul kodus Leenu!”. See kõik ju nii loomulik, et lapse isa aitab oma naist ja hoolitseb ise ka lapse eest ning veedab temaga kvaliteetaega.
Mis aga ei ole nii loomulik on see Hedoni poos diivanil! Veidi ebamugav vaadata…milleks 2k, kes veel igakord ei hoia oma peakestki, poolistumisasendisse panna? EI taha nähvata ega midagi vaid juhin tähelepanu sellele!
see pilt konkreetselt sai selleks tehtud, et ta tundus niiiiiiii pisike ja see diivan nii massive. ega ta kogu aeg nii ei istu :D
Siis tublid! Sest osa vanemaid jätavadki kauaks nii istuma ja siis on eriti valus vaadata :( ala “talle meeldib ja ta ise tahab nii” :D aga pisikene on ta tõesti teil! Kas oled mõelnud teha blogisse sellise koha, kuhu paned kirja ta kaalu, pikkust ja oskusi (no nagu teistel beebiblogijatel)?
Peaks jah ;)
Pole olnud sellist võimalust, et mees tuleb koju ja ütleb: “Sina puhka!”, pigem oli : Mina puhkan, sest pean homme tööle minema…”
Ülejäänud aja üksi toimetanud ja pole pidanud selleks kedagi eemale lükkama, ikka vabatahtlikult mindi…