Meelis kirjutab: kuus põhjust, miks lapsel on isa vaja
Oma eelmise loo jätkuks, mis ma mõni aeg tagasi kirjutasin, et ma ühtki raamatut ei lugenud, viis mind aga interneti avarustesse guudeldama, millised on head nipid, et olla hea isa. Leidsin aga hoopis ühe uuringu, kus on välja toodud punktid, miks üldse isa lapsele vajalik on. Ja nende põhjuste loomiseks, pole vaja ühtki raamatut lugeda :)
1. Kasvatav isa = edukas laps
Isa roll algab koheselt pärast lapse sündi. Uuringute kohaselt on lapsed, kellega isad rohkem tegelevad emotsionaalselt kindlamad, enesekindlad võõrastes situatsioonides, ja usinamad avastamaks ümbrust. Ka kasvades on nad rohkem seltskondlikud ning suudavad probleeme paremini lahendada. Ehk siis siit võib välja lugeda, et issid õpetavad lastele loogikat – säh, teile naised.
2. Lapse uni on parem, kui isa teda magama paneb
Kui isa paneb lapse õhtul magama, siis tekitab see lapses turvatunde ja ta magab paremini. Seega mõjun ma ilmselt nagu kollide peletis ja hoian halvad unenäod eemale. Teisisõnu on isad nii koledad, et isegi kollid kardavad neid.
3. Hea isa = vaimselt terve laps
Isa-lapse lähedus aitab tagada seda, et laps on vaimselt terve ja tagab ka selle pikaajalisuse. Ehk siis kui laps kasvab ainult emaga on ta psühhopaat või lihtsalt loll? See punkt on veider kuidagi.
4. Isad kinnistavad distsipliini
Emad on oma loomuselt pehmed ja hellad. Kuid isad on karmimad ja just tänu sellele karmusele areneb lapses distsipliini tunnetus. Jah, kui isa on kodus, siis kehtib vanglakord ja kui laps pahandust teeb, siis tuleb karta just isa mitte ema – sedasi maalitakse isast ju koletis. Aga samas see koletis peletab ju kolle.
5. Lastele meeldib isaga rohkem mängida
Kui emad mängivad lastega, siis kasutab laps rohkem oma aju, ehk siis mängud on vaimsemat laadi. Isad mängivad aga füüsiliselt. Olgu selleks siis lihtne maadlemine, jooksmine või hüppamine. Ma muidugi ei kujuta ette, et ma kuskil pargis koos lapsega puu otsa ronin aga samas, kui vaja – siis vaja.
6. Isa on eeskujuks
Hea isa eeskujul teab su tütar milline peab olema tema tulevane mees. Seega kui sina oled tropp, siis suure tõenäosusega on ka su tulevane väimees tropp. Isa õpetab pojale, milline peab mees olema ja kuidas naistesse tuleb suhtuda ning nendega käituda. Peksad naist, peksab ka su poeg naisi. Viid naisele lilli ja teed musi, viib ka su poeg naisele lilli ja teeb musi. Huvitav, kas see kehtib siis ka teispidi, kui oled oma lapsele tropp ema, saad ka tropist minia? Nagu karma is a bitch ja tuleb kaarega tagasi?
Siinkohal olekski hea küsida, kas olete valinud omale mehe enda isa järgi? Või tunnete, et olete kuidagi oma mehe emaga sarnane? Meil õnneks nii ei ole – mina pole joodik ja Leenu on mu emast ikka totaalselt erinev!
13 Kommentaari
Noo kuna mul isa ei ole kunagi olnud siis mul raske seda kommida
Kommenteeriks viimast punkti. Mu mehel oli kohutav isa ja see on talle õpetanud, et tema ei taha lastele olla isa, kes muud ei tee kui valab oma viha laste ja naise peale välja. Perega olla ei taha ja kui tema kodus on, siis ei tohi lapsed teha piiksugi. Kohe rihm välja ja nüpeldama. Ema aga oli mehe ja kodu ori. Mina olen vastupidine sellele :)
Mina enda isa ei tea aga kasuisasid olnud mitu ja mu mees on täiesti vastupidine neile. Lisaks erinen ka ma oma emast. Tahan olla lastega koos ja nendega tegeleda. Leian aega, et neid kuulata. Eimõtle vaid meestele ja ringi tõmbamisele.
Meie mõlema pered näitasid meile, millised vanemad meie olla ei soovi.
Punkt nr 5. Meil nt lasteaias on meesõpetajaid ja ma näen, kuidas need meie poisile mõjuvad. Poiss ootab lausa, et saab õpetajatega puu otsa ronida, seljas ronida ja mürada. Naisõpetajad seda ju lasteaias ei tee.
4. Isad kinnistavad distsipliini
Meil on selle punkti koha pealt kõik vastupidi. Mees pehmem, järeleandvam ja ladnam ja mina olen siis see “bad cop” .
Meil on küll täiesti täppi :D Mees teeb sama lolle nalju kui mu isa ja ise olen tema emaga samasugune põdeja
Mina kasvasin isata ja mu poeg samamoodi, kahjuks. Läksime lahku, kui laps oli aastane. Isa lapsega siis ei tegelenud ja teeb seda praegugi harva. Lapse isa oli sarnane mu isale, pidevalt töötu ja suur valetaja.
Nüüd on üle paari aasta mul elukaaslane , kes on poisile suureks eeskujuks ja autoriteediks.
Seega, teise korraga mul vedas ja kuna plaanime ühist last, siis tean juba et sel korral saan kohe lapsekasvatamisel algusest peale abi.
Mu meelest on normaalne, et ka isad tegelevad kohe lastega, mitte ei oota 3-4 aastat, kuni lapsel jalad all ja nende meelest inimesed on juba. Siis on pisut hilja ning ei teki erilist sidet.
Laps näeb seda ja selline muster jätkub ka oma lapsega tulevikus.Sest tema jaoks on see normaalne.
Seega, kui meie, emad, tahame endile häid miniaid või väimehi, siis laseme lapse isal sünnist alates osa võtta kõigest:) Nii kasvavad tublid ja teistega arvestavad, seltsivad jne täiskasvanud.
Ahjaa, mehe emaga olen päris sarnane. Oleme mõlemad suured lastearmastajad ning töötasime isegi samal alal, olime lasteaia kasvatajad:)
Mina olen üksikema ja ma loodan siiralt, et sa seda kõike tõe pähe ei kirjutanud.
Nnoup… isa järgi ei valinud meest kindlasti, kuna isa oli tropp ja kõva kepivend, kes ei olnud valmis mind kasvatama hakkama 20 aastaselt. Asja iroonia on see, et mul on 7 kuud noorem vend, kelle emaga ta isegi abielus. Pointless mees…
Ema sarnane ta kah pole… ema on mul lillelaps (ma armastan teda südamest ja ei mõista hukka) ning sugugi mitte kõige truum inimene….
Et valisin, mis tundus hea… Ta lihtsalt oli olemas siis, kui mul oli enda kõrvale kedagi väga vaja… ja sedasi on ta juba 11 aastat ning 2 last hiljem.
Sama lugu, mis marial – lapsel ei ole isa ja ei ole tore sellist posti lugeda. Viimased postitused on üldse olnud sellised, et hakkan vist loobuma teie blogi lugemisest.
Ei saa hästi aru, et miks peaks Meelis loobuma kirjutamast, et ta on isa? Sellepärast, et Eestis on mõni laps ilma isata?
Ja kui sa ei taha blogi lugeda, ega keegi ei käsi. Ei mina, Meelis ega meie blogi pole 500eurone, et kõigile meeldida. Igaüks teeb oma valikud ise, kas loeb või ei. Lihtsalt naljakas, et kui sinu lapsel ei ole isa, siis on kohe halb, et mõnel lapsel on? :S
viimase punktiga pole küll nõus:
“Hea isa eeskujul teab su tütar milline peab olema tema tulevane mees. Seega kui sina oled tropp, siis suure tõenäosusega on ka su tulevane väimees tropp” – kui minu eks oli tropp siis teadis tütar täpselt millist meest ta ei taha, seega pole minu väimees TROPP
“Isa õpetab pojale, milline peab mees olema ja kuidas naistesse tuleb suhtuda ning nendega käituda. Peksad naist, peksab ka su poeg naisi. Viid naisele lilli ja teed musi, viib ka su poeg naisele lilli ja teeb musi”- minu mees kasvas ilma isata, ka võõrasisa polnud musi-lille mees, selle eest minu mees teeb musi, toob lilli, teeb üllatuskingituse mulle vaatamata sellele, et sellist eeskuju pole olnud
no kõike ei tasu sõna-sõnalt ka võtta. kas sa usud ja võtad kõike sõna-sõnalt mida sa üleüldse loed? suuresti on kõik lood kaudsed ja “üldiselt on nii” võtmes kirjutatud.
noup, miks ma uskuma peaks ühe inimese enda lugu? kaudne võib olla aga üldiselt see “nii” ei kipu olema, erandeid leidub alati :)
“Huvitav, kas see kehtib siis ka teispidi, kui oled oma lapsele tropp ema, saad ka tropist minia?”- huvitav keda siin silmas on peetud :D