Meelis kirjutab: laps tahab mängida, aga mina olen väsinud. Mida teha?

Kõikidel meil on vahest selliseid päevi, kas siis tööl või niisama kodus olles, kus sa oled õhtuks lihtsalt väsinud. Nagu nii väsinud, et viskaks voodisse pikali ja ärkaks alles hommikul. Ja minu arust sügiseti tuleb seda veel eriti tihti ette. Aga samas ei tohi ära unustada, et sa oled lapsevanem ja tuleb väsimusest üle olla ning lastega tegeleda.

Suure õnnetundega pean ma tunnistama, et minul õnneks selliseid päevi enam väga tihti ei ole. Neid jah on, aga vanasti oli kindlasti tihemini. Või on asi selles, et ma käin trennis ja siis keha on erksam või selles, et ma vitamiine võtan, või selles, et mul on lihtsalt nii palju teha, et pole aegagi väsinud olla?!

Aga nagu öeldakse, aamen kirikus, on kindel ka see, et just sellel päeval kui sa oled mega väsinud ja ei suuda mõelda muust kui voodist ja magamisest, on sinu laps või lapsed nagu kevadised sipelgad. Neil on selline energia sees, et nad ise ka ei tea kuhu seda panna. Kas nad tahavad tennist mängida või voodis hüpata või kasvõi ümber maja kümme tiiru joosta. Ja siis oled sina, kes lihtsalt vangutab pead ja mõtleb, et kust nad küll selle jõu võtavad?

Ja siis, kui sina mõtled, et viskaks pikali tuleb ta sinu juurde ja ütleb lause, mis on ühtaegu sinus õudu tekitav, kuid samas armas: “Issi, tule minuga mängima.” No kes meist saaks sellisele küsimusele eitavalt vastata. Ma tean üht, mina mitte. Olenamata sellest, kui väsinud ma olen, Hedon minult mängukutse peale korvi ei saa.

Ma tean, et teil kõikidel on selliseid hetki ja neid tuleb kindlasti veel ja veel. Kuidas siis olukord lahendada nii, et ise ei peaks väga pingutama, aga samas laps saab mängida ja sina oleks osa sellest?

Jah, te näete õigesti. Selleks on LEGO, vana hea päeva päästja. Siin ei ole tegelikult mitte midagi keerulist ja füüsilist pingutust vajavat asja. Sa lihtsalt istud ja laod klotse kokku. Geniaalne lahendus ju. Laps saab mängida, sina oled temaga koos (ehk ka osa mängust) ja samas on see arendav. Eriti talle.

Minu jaoks on sellel veel üks lisaväärtus. See on rahustav – no vähemalt minul on nii. Tore on ju vaadata midagi valmimas, mille sa ise oma kätega valmis teed või siis koos lapsega. Rahustav ongi see selles mõttes, et sa istud paigal ja laod klotse kokku. Totaalne stressimaandaja. Kes ei usu, see proovigu ise järgi.

Meenub just üks seik, kus meile tulid kaks sõpra külla ja pärast õhtusööki hakkasin mina Hedoniga legodest midagi ehitama. Ja õhtu lõpuks olid ka külalised meie legomängus osalised. Mitte ühtegi üleliigset klotsi ei olnud kuskil ripakil või üle – kõik kasutasime ära. Seega ei mingit telekat, vaid hoopis lego.

Meie majas on juba, oi, issand mitu komplekti legosid, mis tõesti on aastate jooksul siia sattunud või meile kingitud. Ja nendest ei tüdine kunagi ära, sest alati saab midagi uut ehitada. Nii nagu naistel ei ole kunagi liiga palju ehteid, siis minu arust on täpselt sama lugu legodega – neid ei ole kunagi liiga palju. Hedonil on terve suur kast. Ja kui keegi külla tuleb, siis see kolin reedab alati – nüüd läheb ehituseks.

Nüüd on meile lisandunud uus, aga mitte tavaline lego, vaid patareidega. Minu jaoks pisut uudne vaatepilt, aga samas ei midagi väga üllatavat. Selles mõttes uudne, et lego ja patareid ei käi nagu väga kokku omavahel. Alati on selline basic klots ja nüüd vaata ise kuhu sa selle paned ja mida ehitad. Seekordne uus mänguasi on meil siis Lego Duplo auruvedur.

Ja kes oli kõige esimene, kes selle lahti tegi ja mängida proovis? Loomulikult MINA! Aasta isa, eksole. Laps tiksub lasteaias ja mina siin mängisin pool päeva legodega. Endal ka piinlik lugeda, aga that’s life, baby. Aga ega mul siis pärast seda testimist huvi ära kadunud. Kindlasti mitte, sest nimelt on karbi peal info, et App Store’s on saadaval ka vastavasisuline äpp, mis võimaldab selle rongiga rakendada kaugujuhtimis funktsiooni. Ehk siis lühidalt öeldes saada sa last sellega pisut lollitada ja temas segadust tekitada, et vau, mänguasjad päriselt ka on elus ja liiguvad ise. Oleneb muidugi kui vana ta on.

Leenut see muidugi väga ei eruta – noh, just see rongi teema. Ju vist ongi rohkem suunatud isadele ja lastele.

Aa ja mis veel meenus, sellel on ülilahedad helid. Muidugi pühapäeva hommikuti neid ilmselt kuulda ei tahaks, aga no õnneks ei ole need nii kõvad, et tahaks kodust ära joosta. Osad vilkuvad ja laulvad mänguasjad on küll sellised, et karju appi ja siis ka abi ei ole.

Ma reaalselt olen päris mitmel mänguasjal selle helijuhtme lihtsalt katki lõiganud, sest no ei suuda seda lärmi taluda. Aga see Lego rong on pigem selline mahedam. Ja lisaks on need heli tekitavad vidinad eemaldatavad. Seega kui sa tunned, et ei taha seda häält, siis lihtsalt võtad selle tüki ja “kaotad” ära. Ning mingi hetk jälle “leiad” üles.

Ma just mõtlesin, et tegelikult oleks see täiega lahe isadepäeva kingitus isadele. Jah, Lego Duplo, mis on suunatud 2-5aastastele, sobiks kingituseks ka isadele. Nagunii on see isadepäev tulemas. Seega ostad ära, pakid kenasti sisse, annad lapsele, et näed mine kingi issile ja oi, kui suur üllatus on siis nii lapsel kui isal, et vau, mis asi see nüüd on. Loomulikult tahab laps sellega kohe mängima hakata ja sujuvalt suunab ka isa selle tegevusega kaasa ning mis on tulemus?

Nemad kahekesti (või no oleneb palju sul lapsi on) mängivad ja sina saad omale lubada ühe rahuliku lõunapooliku. Räägi siis veel, et lego ei aita stressi leevendada.

PS! Instagramis käib ka loos ühele LEGO komplektile :)

https://www.instagram.com/p/BpcX6xCAsvW/?taken-by=marimell.eu

#KOOSTÖÖ