Leenut siin piinatakse erinevate küsimustega, et miks me elame kuskil üürikas ja ei osta oma kodu. Eks siin ole mitu asja, aga eelkõige seepärast, et meil on väike sissetulek ja me ei saa laenu.
Vahelepõikena, see ei tähenda, et peaksime sööma ainult leiba ja vett ja mitte midagi endale lubama seni kuni me oma kodu saame.
Mina ei taha kirjutada uuesti sellest, kuidas me laenu ei saa, vaid hoopis ühildan kaks teemalt – sest ilma üheta pole teist.
Olen juba mitu aastat umbes samal ajal hakanud uurima erinevate ülikoolide magistriprogramme. Nimelt ma lõpetasin bakalaureuse 2008 aastal ja päris mitmel vestlusel on mulle öeldud, et kuna te nii ammu lõpetasite, siis need teadmised ei ole enam midagi väärt. Ja tegelikult olgem ausad, ega ei olegi. Kui, siis ainult teoreetiline osa. Kuid maailm on niivõrd muutunud, et turundus (millele ma spetsialiseerusin) ei ole küll enam sama mis 2008 aastal.
Kohe pärast bakat läksin ma magistrisse ja erialaks oli Euroopa Liidu õigus. Pidasin seal vastu aastakese ning siis sain aru, et no ei ole minu teema. Nii igav ja kuiv ning pooleli ma selle jätsingi.
Möödus mitu kena aastakest ja hakkasin taas mõtlema ülikooli peale. Aga nüüd ei taha ma minna niisama õppima, et paber saada, vaid omandada teadmisi millestki, mis mind huvitab.
Samas tahan ma samal ajal käia täiskohaga tööl. Seega otsin ma ainult neid magistriprogramme, mis võimaldavad kaugõpet. Ehk siis mul on kaks kriteeriumit – leida ala, mis mind huvitab ning et see oleks kaugõppe vormis. Ja teate kui kesine see valik on.
Lõpuks suutsin siiski ühe leida. Kuna see reklaamtekst oli nii keeruline, siis kirjutasin ja küsisin otse, et kuidas see õppimine toimub ja kui palju maksab. Jah, tegemist on küll kaugõppega, kuid see toimub argipäeva õhtutel. Ehk siis kujutage ette, ma lähen kella kaheksaks tööle, tulen sealt ära kell viis, jooksen kooli ja olen seal kuni kella üheksani. Seejärel laekun koju olles väsinud nii tööpäevast kui ka koolist. Väsinuna langen voodisse, et seda kõike järgmisel päeval uuesti teha? Lapse ja naise jaoks ei jää üldse aega – ja seda siis kaks aastat järjest. Ning loomulikult tuleb selle eest välja käia 3000 eurot aastas. Üsna krõbe hind sellise asja eest. Ja minu jaoks on eelkõige oluline, et ma saaksin käia tööl, olla oma perega ning samal ajal omandada ka haridust. Seega näib, et see on üsna võimatu?!
Loomulikult ei ole mul ka sellist raha kuskil kontol seismas ja ma peaksin võtma õppelaenu. Maksimummäär on vist 2000 eurot. Ehk siis 1000 eurot peaksin ma veel kuskilt leidma. Kaks aastat ja see teeb siis 4000 eurot õppelaenu, mille ma tagasi pean maksma. Kõik need erialad mis mind huvitavad on tasulised. Seega ei ole mõtet näägutama hakata, et tasuta kohad on ju. Ei ole.
Kuid tahaks oma kodu ka osta. Ka selleks pean ma panka pöörduma ning laenu küsima. Kuid kohe, kui pank näeb, et mul on mingigi laen on mu laenuavaldusel kriips peal või siis äärmisel juhul midagi antakse, kuid see summa on ilmselt selline, mille eest midagi väga osta ei saa. Ei, ma ei aja mingit uhket villat taga, vaid midagi, mida saaks ise enda omaks hakata kujundama. Kuid ka sellised maksavad. Ja no olgem ausad, võiks olla ikkagi selline koht, et saaks kenasti elama asuda, mitte kuskil pehkind parketil magama jääda. Ehk siis koht peaks olema elamiskõlbulik.
Seega, selleks et saada korralik summa laenu, tuleb õppemaks tagasi maksta. Kardan, et 500€ kuus ma maksta ei suudaks. Kiire arvutus näitab, et 4000€ kolme aasta peale teeb igakuiseks maksuks 111€ + intressid. Pärast seda kahte aastat kui ma olen õppinud, kulub veel kolm aastat, et maksta tagasi laen. Ning alles siis saan ma minna panka ja paluda oma kodu ostmiseks laenu. Kuid kas ma olen selleks ajaks saanud ka väärt (loe hea palgaga) töökoha?
Seega mida teha? Kas investeerida tulevikku nii raha, kuid eelkõige aega, ehk minna kooli ja loota, et pärast õpinguid saan ma töökohale, kus palk vähemalt 2000€ kätte või ma ei lähe kooli ja küsin ikka koduostuks laenu ning kolin kuhugi mega tagasihoidlikku kohta elama. Ma tahaks mõlemat, kuid kahjuks ma neid ühel ajal ei saa.
Ja ma olen võibolla imelik, aga ma tahan olla koos oma naise ja lapsega, näha teda kasvamas, anda ka naisele vaba aega, mitte, et ainult tema peab kogu aeg lapsega olema… Aga kui ma kooli läheks, siis olekski Leen päev läbi lapsega ja mina lahkuks kui laps magab ja saabuks, kui ta juba uuesti magab… See pole mingi unelmate elu. Ma ei ütlegi, et kõik kergelt peab tulema, aga samas pere arvelt ma ka seda ei tahaks…
See tähendaks omakorda seda, et järgnevad 3-5 aastat peaksime me ikkagi üürikates elama ja Leen saaks igal pool vastu päid ja jalgu, et oleme räiged rotid, kes kuskil üürikas kopitavad. Kurb, kui inimesed ei tea tausta, aga targutavad.
Mida teie minu asemel teeksite? Valiksite kooli ja töö, jätaksite pere tahaplaanile? Või valiksite kodulaenu, mida ehk kunagi meile ikka antakse…?
Olen aru saanud, et teile ju tegelikult meeldib teie üürikorter. Milleks siis rabeleda lihtsalt selle pärast, et mõnele blogilugejale ei meeldi see?
Valiks praegu ikkagi hariduse ja ehk on ikka kuidagi võimalik nii, et päris iga õhtu ei pea koolis istuma.
Väga meeldib, aga ühel päeval jääb see ilmselgelt väikseks :)
Mina seisan üsna sarnase dilemma eest. Tahaksin omandada magistrikraadi ja käia edasi täiskohaga tööl. Tasulisest õppest ma isegi ei unista kuigi meie sissetulek on kahepeale ca. 2000€ kuus. Samuti ei sobi variant, kus peale tööd iga päev minna kooli ja lisaks ka veel nädalavahetusel. Kuigi mul ei ole lapsi siis vaevalt ka minu suhe elukaaslasega väga kaua enam kestaks kui ma kodus vaid magamas käiks. Oma kodu seiskohalt oleme samuti sarnases situatsioonis. Kuigi meie sissetulek on arvestatav ja varasemalt on minul olemas õppelaen on meie senised kodulaenu kogemused olnud negatiivsed. Ju vist tundub uskumatu, et meil ei ole liisingautot ja järelmaksuga telefone. Järelikult oleme maksejõuetud :). Niisiis väga palju variante pole. Mis puutub oma kodusse siis üüri makstes saame endale lubada paremat elupinda kui laenu makstes. Kui vaadata kinnisvaraturgu siis iga sara eest küsitakse vähemalt 2000€ ruutmeetri kohta. Pealegi on välismaal väga levinud, et inimesed elavadki üürikodudes terve elu. Otsustasime siis, et kui kunagi midagi osta tahame siis peaks see olema ikkagi selline kodu, kus on kõik meie ootustele vastav. Ei ole mõtet lihtsalt selle pärast osta, et oleks enda oma ja siis vireleda. Parem las asjad lihtsalt lähevad oma teed ja kui on õige hetk siis kindlasti avaneb mõni hea võimalus :)
see on küll veider, et oled jõudnud järeldusele, nagu oleks üürida odavam kui osta. minu arust on olukord hoopis täiesti vastupidine.
Kui sa korteri üürid, siis valid ise kui palju sa maksta jaksad. Mitte keegi ei tule sinu palka kokku arvutama ja sellest protsenti võtma. Seega üürides saan lubada endale kvaliteetsemat elamispinda kui laenu võttes kuna panga silmis ei ole ma võimeline igakuiselt sellist makset tegema.
Üks sõbralik soovitus teile: te olete loomingulised inimesed, võtke kätte ja tehke midagi ise. Tehke kas või iga õhtu mingeid “ajurünnakuid”, nagu ajujahil jms kohtades ja mõelge, mis on teie unistuste töö. Võib-olla leiate mingi laheda äriidee. See teeks kindlasti elu esialgu pisut keerulisemaks, umbes aastaks, kuni jalad alla saaks, aga edasi võib sellest midagi väga head tulla.
Proovige. :)
Mina isiklikult valiksin ikka pere :) Mulle tundud sa väga arukas ja hakkamist täis, seega arvan, et sul ei olegi seda magistrit vaja, et hakata tegema seda, mida tahad ning mis oleks ka tasuv! Te mõlemad olete tublid, äkki peaksite mõtlema mingi oma asja peale, oleks nö perefirma. Kindlasti mingeid mõtteid Teil on. On olemas starditoetused ja muud toetused.
Igatahes on Teil kõik eeldused, olemaks rikkad ja edukad :) :)
Minu meelest on natukene naiivne oodata, et kui magistripaber käes, et siis on olemas ka 2000 eurone netopalk. Vaadates näiteks õpetajate ja kultuuritöötajate haridustasemeid ja palganumbreid, siis need ei ole üldse vastavuses. Ok, sain aru, et sul olems oma eriala, aga siiski täna 2000 eurone netopalk tähendab ettevõttele 3416 eurot kulusid igakuiselt. Selline palk on tipp-spetsialistidel (IT, arendus, finants) ning juhitasemel ametikohtadel. Vist on ka keevitajatel selline palgatase …
Mina ise saan ca 2 X Eesti keskmist palka, küll aga on magistritöö veel kaitsmata, aga ma tean, et kui ma selle ära kaitsen, saaksin oma tööandjalt tänukirja, mitte aga 700 eurost palgatõusu, et jõuda siin nimetatud palgatasemini.
Siiski ei tasu oma unistustest loobuda ja on ülimalt tänuväärne, et oled olemas oma naisele ja lapsele. Ma ise käisin ka magistris 5 korda nädalas 18-21 ja nägin kõrvalt kui raske on pereinimestel kogu elu korraldada ning kui palju läheb vaja tahtejõudu/ järjepidevust, et ikka kooli kohale jõuda ja lõpuks ära lõpetada :)
Mida ma soovitan, on võtta asju samm-sammult. Tuleviku osas võiksid küsida näiteks praeguselt tööandjalt sind huvitavatel teemadel koolitusi (saaksid olla 100% kindel, et see on sinu eriala, sest nagu minevikust näha on, siis esialgselt atraktiivne valdkond võib 2-3 a pärast muutuda vastumeelseks) ning ka kodu tuleb õigel ajal (praegu tundub minu meelest ikkagi kinnisvara hindade mulli kerimine ülespoole). Seega 2-3 a pärast kui hinnad on madalamad (st ka väiksemat sissemaksu), siis võiks teil olemas olla min 10% kodu sissemakseks. Seega võiks hakata kõrvale panema juba täna :)
saladuskatte all avaldan, et kui õppelaenu tagasimaksegraafik pole veel genereeritud (ehk siis seni kuni õpingud kestavad), ei lähe need õppelaenu kuumaksed maksevõime arvestamisel arvesse. Ehk vabalt võid kodulaenu taotleda, iseasi on töö-kool-kodu sobitamine – kardan isegi seda meeletut stressi, mis sellega kaasneb. Seetõttu olen ka alates 2009 aastast magistriõpinguid edasi lükanud. Aga mõtlesin sel sügisel siiski proovi teha, tõsi-tõsi noolin küll tasuta õhtust kohta.
Ja muide, vanemahüvitis arvestatakse ka sissetulekuna juhul, kui eelnev töökoht on säilinud (+vanemahüvitis on suurem kui miinimum). Ehk kui Leenuga sissetulekud kokku liidate, siis on suurem võimalus laenu saada.
Lisaks – peale Swedbanki ja SEB on ka teisi pankasid, mis on mõnes mõttes ka paindlikumad (nt Krediidipank), uurige :)
Tuld ja edu teile! :)
Mis eriala Meelist huvitab?
Mina sellistel tingimustel magistriõppet valida ei suudaks! :(
Nagu aru saan siis magistriõppe isegi ei tähenda, et Meelis hiljem paremat töökohta saab! Õpib ära, käib iga päev kenasti kohal, Leenu kannatab ära, Hedon kasvab ikka ja siis käib Meelis samal töökohal edasi ning maksab veel õppelaenu kinni? See stsenaarium tundub mu jaoks kuidagi julm aga siiski vägagi reaalne eks?! :(
Selliste tingimustega võtaksin esimeseks valikuks siiski kodulaenu! See on midagi, mis jääb teile ja mis saab kiirelt teie omaks (ma ei mõtle küll kiiresti, et te kodulaenu 10ks aastaks võtaksite :D mõtlen pigem seda kodutunnet)! :) samas ei tahaks, et see Meelise enesearendamist kuidagi pidurdab! Aga igatahes mulle tundub, et kergem on võtta enne kodulaen ja siis õppelaen kui vastupidi (sest nagu Meelis ka kirjutab kodulaenu võtja peab muudest laenudest suht vaba ja puhas olema, õppelaenu vast ikka saab ka kodulaenu kõrvalt).
Turundus huvitab ikka
Mis koolile Meelis on mõelnud? Küsin, sest olen ise ka magistri turunduses teinud, kuid koolis õpetatavaga ei saanud päris rahule jääda.
Kahe käega õppimise ja enda arendamise poolt. Paigalseis ei ole edasiminek. Ja kui teie unistus on oma kodu, siis see oma kodu saamine võibki 3-5 aastat aega võtta. Aga vähemalt te pürgiksite sinna poole, mitte lihtsalt ei ootaks (ma ei tea mida). Ja ega AINUKE eesmärk ei ole kodu, nagu ütlesid, tahad õppida midagi, mis sind huvitab, ehk et intellektuaalsel tasemel pakub see ka sulle ju midagi. Eneseteostus! Enesehinnangu tõus! Pole parata, see tulebki teatud asjade arvelt ja tuleb leida tasakaal. PS: üle pika aja üks normaalne postitus (Y) :)
=1!!!!
kool on ajutine, paber kogu eluks! ohverdad kull mingit aega oma pere, aga kindlasti tasub see end ara!
mina näiteks üldse ei saa aru, miks teil on just seda oma kodu vaja? Miks üürikas ei kõlba?
Minu arvates on just üürikas mõnusam, kuna kui ma otsustan üks päev et tahan jumal-teab-kuhu minna, siis “mu kodu” ei hoia mind kinni. Ma ütlen aint üürilepingu üles ja adjöö :).
Nt Soomes (kus ma ka ise elan) ongi täiesti normaalne et inimesed elavad pigem üürikates ja enda oma on suvila :)
Ja ülikooli koha pealt.. Minu meelest on see üldse mõttetu koht. Eriti veel akadeemiline kõrgharidus.. Pigem siis rakenduslik, millest midagi kasu ka on.
Eks vist ikka see “tühja maksmine” on see, mis paneb mõtlema… Põhimõtteliselt elades 30 aastat üürikates ei jää sulle endale lõpuks mitte midagi, aga makstes 30a laenu, saad sama raha eest OMA KODU. Mille saad jätta lõpuks lastele või mida iganes. Kinnisvara omamine ei hoia ka kedagi kinni, täpselt samuti saad kinnisvara ära müüa või välja üürida, viimasega isegi teenida. Akadeemiline haridus üksi ei omagi väärtust, oleneb, KES SELLE OMANDAB ;)
sellepärast eladki soomes, et akadeemiline kõrgharidus on sinu arvates mõttetu.
Kui magistrikraad annab töö juures olulise palgalisa siis tasuks valida haridus. Aga enamasti ju ei annaks see mingit lisa.
Minu jaoks on kummaline, et laenu ei saa….tean ise paljusid kellel on liising, järelmaksud ja antakse kenasti ka kodulaen. Üldine kriteerium neil vist on, et laenude kuumaks ei tohi olla üle 50% sisstulekutest.
Teine variant on teha kodu osas veidi järeleandmisi, et ei ole vaja osta 150 000 kodu vaid äkki saan 70 000 eest ka midagi.
Me ei saa ka 70000 laenu :)
Sest mul pole hetkel ametlikku tööd, mis pangale “maksejõulisena” näiks
Palju sul mees siis palka saab?
Mul mehel keskmine palk 1100 eurot ja pangast öeldi et saab max 70 000 laenu.
Muid liisinguid laene meil ei ole ka.
Kui minu palk juurde veel panna, tuleb korralik summa kokku.
Peres üks laps ka.
Igal juhul valiks oma kodu üürikorteris elamise asemel.
Jääb vähemalt tulevikus lapsele.
Saab ise oma vanaduspäevi rahulikult omas kodus veeta.
Hm.. arvad, et ma olen nii rikas, et endale veel üks kodu osta ja see lapsele jätta, mille täna ostaksime? Ma elasin koos oma vanaema-vanaisaga majas, seni kuni nad surid… Sinna surid ka mu ema ja isa… Ja sureks ka mina, kui ma selle maja oleks endale saanud… Seega, üsna veider, et nagu peaks lapsele korteri ostma ja ise veel endale midagi muud.
Aga näed, 1100 euroga pakuti 70000, kui sa loeks, mis ma kirjutan, siis jah, Meelis saab sellest vähem. Olen korduvalt öelnud, et alla keskmise palga (milleks on mingi 900€ vms). Minul hakkab kohe jooksma emapalk, aga kindlat tööd mul pärast seda pole, see teebki asja selliseks nagu ta on.
Ja mida rohkem ma neid kommentaare loen, seda enam saan aru, kui ületähtsustatud see “oma kodu” (panga oma siiski) on.
No aga üürikorter ei ole ka oma kodu.
Minu jaoks on ikka vahe küll, kas ma maksan üüri omanikule või maksan laenu pangale.Maksan 15 aastaga pangale laenu tagasi, olgugi et koos intressidega, aga lõpuks on mul kodu mida võin ENDA omaks nimetada.
Tasuliste ülikoolikursustega tasub väga ettevaatlik olla. Võib küll saada juurde häid teadmisi, kuid tunnustamata või probleemse kõrgkooli magistrikraad on sisuliselt raharaiskamine. Tartu Ülikoolis pakub majandusteaduskond mitu avatud ülikooli programmi, õpe on tasuta ja õppimine toimub sessioonidena. Jah, ilmselt ei saa ainult turundusele spetsialiseeruda, kuid saab igati kõvema diplomi kui kassiülikoolist.
Või kui on nkn valmisolek õppemaksu maksta, on võimalus minna päevasesse õppesse TTÜ-sse turundust õppima, võtta lapsehoolduseks akadeemiline puhkus ja teha aineid jõudumööda ja tasuta. Või siis registreerida ennast eksternina, teha vaikselt mõned ained semestris ja maksta EAP hinnaga need kinni. 25% õppekavast on igal juhul magistritöö, mille tegemiseks saaks juba ametlikult ülikooli sisse astuda, kolme-nelja aastaga saaks õppekava ka tehtud.
Mina soovitan natuke rohkem neid tasuta erialasid uurida. Palju on ka tsükliõpet! Ja seadusi tasub uurida, alla 7aatase lapsega on võimalik tasuta kohal osakoormusega õppida (täpseid tingimusi ei mäleta). Lisaks saab ülikoolides võtta vabaaineid ja nii saad ehk end huvitavaid aindeid veel lisaks võtta.
Mina lõpetan praegu magistri käisin ühe õhtu nädala sees ja terve laupäeva. Oli piin aga see sai kiirelt läbi :)
Kodu jõuate veel osta küll :) üks ei välista tingimata teist.
Ma lihtsalt uurin teema jätkuks :) Kas te olete ka mõelnud selle prjekti peale “Maale elama ” või olete linna inimesed?
Ise punnime nt oma majaga. Ja mega raske on. Mees Soomes tööl, et 300€maja igakuu maksta, lisaks üürika kulud ja muud jooksvad kulutused. Saare peal tööd tehes oleksime eluksajaks üürikasse jäänud, mis mädaneb ja omanik on kooner ning ei nõustu remonti üüriga tasa tegemast :/ Mina hetkel tööl ei käi, kuid see pikem teema.
Kuna tundub, et teil üürikaga kõik ok, siis panustaksin kooli. Teisalt kas on ka kindel garantii, et mõne aasta pärast ka õpitud alale tööd saab?
Peate plussid ja miinused paberile panema :)
No me oleme ilmselt rohkem linna inimesed, aga samas rohkem maja kui paneelika inimesed. Ja maale ma ei koli, sest mul pole lube ja maalt (ka linna lähedalt maalt) tööle käimine on järjekordne kulu..
Mina valiksin pere ja oma kodu. Lapse arengut, igapäevategemisi ja kasvamist ei keera ajas tagasi ja, kui see Meelisel nägemata jääb, oleks ju kurb küll.. Minu mees on ka koguaeg tööl ja laps igatseb tegelikult teda väga.. Koolis jõuab käia küll ja küll, arvan mina! :) Aga jõudu ja jaksu otsustamisel! :)
Kuskil eespool oli juba arvamus, et see 2000 EUR kätte palk on natukene ebarealistlik pealr magistrit. Üldse ei pea silmas et see mingi väga ulme summa oleks või te ei oleks piisavalt targad/osavad, aga selline palk tõesti nõuab ikka väga juhtivat ametikohta eestis, üldjuhul tegevjuhid saavad sellist palka. Ja nagu selge on, siis võtab see ikka aastaid aega. Lihtsalt sellepärast kirjutan seda, et sa ei tooks oma pere ohvriks, oodates siis sellist tasu. Usun, et leiad ka praeguse haridusega midagi paremat, aga alguses tuleb ennast ikka tõestada, mitte palganõudmisega kuskile sisse jalutada :) Edu igastahes!
Ei nõua see 2000 EUR neto alati tippjuhi ametikohta! Ajakirjanduses reklaamipinna müügiga teenib sellist palka. Mitte igas väljaandes küll jah. Jaa see on vaid üks näide. Endalgi pole magistrit ega tippjuhi ametit, aga palk on väga korralik!
Kas te olete 2kki m6elnud, et pakkuda telekanalile elustiili saade v2lja :meie kolm, oleks esindatud m6lemad vanemad ja teie mured r66mud, riided, m66bel, sales, toit jne :). (Lisasissetulek, v2ljakutse turunduses) :)
Alustuseks – ärge öelgegi kellegile (blogis), et üürikas olete, pidage saladuses :)
See on nokk kinni – saba lahti olukord. Nii haridus kui oma kodu on eelkõige investeeringud, neid tuleb aga hästi käidelda. Kindlasti aga peab arvestama olukordadega, kus tekivad ootamatud väljaminekud: autovahetus või teine laps, alati peab olema reserv.
Õnneks on teid kolm – juba see on hea investeering alustuseks. Minu arvates on nii, et kui inimene on tubli, püüdlik ja arenemishuviline; teed tegemisi hingega, siis asjad loksuvad ise paika.
Isiklik kogemus on selline: ei ole kraade, palk mõlemal veidi üle Eesti keskmise, kodulaen on ja kogu vaba aeg läheb perele, hetkel ei pea kuidagi võimalikuks õhtuti koolis käimist ja ei kujutaks ette, et lähiajal selline aeg kuidagi tekiks.
Tallinna Ülikoolis on ju ohtralt tasuta erialasid, mis toimuvad tsükliõppes. Ehk siis reedeti peale tööd ja laupäeviti ja sedagi mitte iga nädalavahetus. http://www.tlu.ee/et/sisseastuja/Magistriope
Ju seal pole siis seda, mis Meelist huvitaks
Mina kunagi seisin selle valiku ees, et kas oppida magistris ja samal ajal teha taiskohaga tood ning last naha vaga harva voi kaia tool, naha last ohtuti, kuid loobudes paremast tookohast voi siis kolmanda variandina- oppida taiskohaga ja loobuda soomisest/yyrist jne. Mina valisin esimese variandi. Aga selle vahega, et mina oppisin hommikuti kell 8- 2 ning siis laksin toole, kus lopetasin 9 ajal. Abikaasa kusjuures oli sel ajal doktorantuuris ning seda lausa teises riigis. Last nagin hommikul teda lasteaeda viies (mis oli nii raske ainuyksi selle parast, et ta oli alles 1,5aastane) ja ohtul magavat last. Nadalavahetused veetsime koos ning ta sai kogu minu tahelepanu- tyhja sest koristamisest jne. Abikaasal oli veel raskem ju, sest tema nagi last ainult iga kahe nadala tagant ning sedagi vaid 1,5 paeva korraga (saabus reede hilisohtul ja lendas tagasi pyhapaeva paeval- siinkohal aitah doktorantuuri finantseerimissysteemile Shotimaal, mis seda lendamist siiski voimaldas, kui kokkuhoidlik olla). Aga kaks aastat seda elu ning siis sabus see onnelik paev kui lopetasin. Ja ma olen onnelik, et oma valikud tegime nii nagu tegime- lapsele (nyyd juba molemale) saame pakkuda elu oma kodus ning kindlustada, et nende ylikooli aastad oleks rahaliselt kindlustatud. Molemad mehega tootame oma opitud erialal ning armastame seda. Seejuures ilmselt me naeraks, kui keegi kurdaks, kui keeruline on ylikool (ilma tøøta) voi tøøl kaia taiskohaga (ilma ylikoolita). Mitte, et raha ja materiaalne oleks oluliseim siin elus, aga ma oesti tahtsin oma lastele pisut rohkemat kui vaid hadavajalik ning samas oli mulle see magister oluline ka pohjusel, et ma ei tahtnud teha vahemat kui voimeline olin- aga selle jaoks oli magistrit vaja. Ahjaa- suhe lapsega on vaga vaga kindel ning kogu meie kartused, et ta voorandub jne onneks ei pidanud paika.
Ärge minge “paindlike” pankade juurde a la Krediidipank. Kui teil on sellisest kohast laen võetud, ei tunnista suured pangad teid kunagi maksejõuliste ja vastutustundlike isikutena – kas tahate kogu eluks seda riski võtta?
Hariduse poole pealt – Meelis, uuri ka täiendkoolituste kohta. Need on ka tasulised, aga ilmselt oleks võimalik koostada järelmaksugraafik ja osadena tagasi maksta.
Esimese asjana tuleb mulle pähe see: http://www.ut.ee/et/meistrikursus , aga NB! registreerimise tähtaeg on kohe ukse ees.
Kestab aasta aega, käid kord kuus ilmselt nädalavahetusel Tartus ja saad peaaegu terve semestri jagu aineid, mida hiljem kunagi magistrisse astudes oleks võimalik ilmselt ka üle kanda, ehk saaksid tulevikus magistri teha suure soovi korral nt aastaga ära.
Nõus Riinuga. Minagi olen käinud koolis, tööl, ja samal ajal kasvatanud väikest last. Kerge see ole, aga see just õpetab kvaliteet aega hindama.
hea jutt küll! Krediidipank on pank, mitte kiirlaenukontor, ja maksevõimet kontrollitakse ikka nagu teistes pankades. Kui ostad kinnisvara OdavLaenu vmt, siis võib jah probleeme tekkida.
Keegi kirjutas asjalikult, et magistripaber ei garanteeri veel 2000 eurost sissetulekut ja õige ta on paljud tööportaalid on täis magistriharidusega nooremaid ja vanemaid inimesi, kellele veel paber tööd ei taga. Tundute pealehakkmist täis inimesed mõlemad, võtke koos või siis eraldi midagi ette! Mina panustaks vist 100% ennem oma ettevõtlusesse, kui magistrikraadi, mis mingit garantiid ei anna. Palgatööl on alati su teenistusel ülemine piir, kuid ettevõtlusega tegeledes, seda pole! Loomulikult on ettevõtluses omad riskid aga riskid on ka palgatööl- koondamine, ettevõte lõpetab tegevuse, pankrot jne. Jänes šampanjat ei joo!
Magistrikraad ei kindlusta head sissetulekut. Minu abikaasal on lõpetamata kutse-keskharidus (kutsekoolis käis 1,5 aastat). Ehk siis tegelikult on tal reaalselt põhiharidus. Ja ometi on ta nii tubli, et asutas oma ettevõtte. Peale seda, kui oli 8 aastat Eestis ja Norras palgatöölisena oskused omandanud. Ma näen kõrvalt, et ta on nii rahul praeguse elukorraldusega. Mina teen ettevõtte raamatupidamist jms ning tema oma töömeestega teeb praktilise töö. Tema on ehe näide sellest, et olles südamega asja juures, mis sulle tõesti meeldib, pole magistrikraadi vaja.
Mina môtleks tôsiselt haridusele. Aga vaata erinevaid koolitusi. Ei ole vaja ainult ûlikooli oma. Ja soovitaks tôesti vaadata ka teiste linnade pakutavaid erialasid. Mônes koolis on nii, et käid nt iga kuu 3-4 päeva kohal ja muu aja ôpid kodus. Töölt ikka saad vabaks, kuna oled koolis.
Ja elage rahulikult ûûrikas. Need, kes siin räägivad, et ikka laen, et siis ikka midagi lôpuks oma. Meie nt tahtsime ka vôtta laenu. Kui meile laenu ei antud, siis jäime rohkem môtlema sellele teemale. Nimelt sul on laen aastakûmneteks olemas, lisaks sellele peab olema sul remondifond. Kui midagi juhtub, et siis kohe on raha olemas. Kui elad ûûrikorteris, siis on korteri omanik vastutaja. Sina maksad ûûri ja elad rahulikult. Ja nt see kolimine. Kui sul oma elamine olemas, siis ei ole kerge kolida mujale. Jääd ikka môtlema, et siin ju päris minu kodu ja miks ma siit lahkun. Ei ole ka kerge mûûa elamist. Siis ongi olukord, kus ûhe elamise eest maksad laenu ja teise eest ûûri. Mul tuttav ûritab tallinnas mûûa korterit juba pool aastat ja ei saa mûûdud. Samal ajal maksab kahe korteri eest. Need, kes ei ole selle asjaga kursis, need ei tea seda. Ei saa ju oma elamist mûûa maha odavamalt, kui laenu jääk. Ja siis oled uuesti ûûrikas.
Mina ise eelistan ûûrikorterit, kuna siin saad sa nt kolida minema, kui naabrid on kohutavad, asukoht ei sobi, suured maksud, elamine väike vms.
Mul nt tuttav ostis odavalt endale korteri. Tulemus see, et paar kuud maksis ûûri ja laenu, kuna korter oli elamiskôlbmatu. Tervis läbi, kuna peale tööd vaja kohe ehitama hakata. Ehitus seisab, kuna pole raha. Kas see on seda väärt?
Magistriõppes on võimalik ka osakoormusega käia. Jagada need kahe aasta ained kolme või nelja aasta peale ning maksta ainepunktipõhiselt. See jätab vaba aega pere jaoks ja leevendab ka õppemaksu korraga makstavat summat ;)
Kellena ja kus Meelis siis praegu töötab ?
Hetkel ei tööta oma erialal, vaid teeb tavalist lihttööd. Ta on varem bloginud sellest.. Kasuta otsingut :)
Mina loobuks õpingutest. Peresuhted saaksid kindlasti kõvasti kannatada. Oota ja vaata rahulikult edasi..ehk ühel päeval leiad eriala, mis sulle meeldib ning oleks ühtlasi ka kaugõppes. Õppida pole kunagi hilja.
Mida suuremaks laps saab, seda kergem temaga on. Ehk et need õpingud lükkaks ma praegu paar aastat edasi, siis Leenul lapsega juba palju lihtsam. Ülikoolis ikka saab ju nii, et nüüd päris iga loeng kohal ei käi ja mõnes kohas on reeded vabad. Ja see paar aastat võimaldaks ehk ka pisut raha koguda, et ei peaks nii palju laenu võtma. Kui paar aastat paned iga kuu 100 euri kõrvale, siis on Sul juba 2400 euri ju… Kodu ostmise ma lükkaks kaugemasse tulevikku – kui haridus käes, saad ehk paremini tasustatud töö ja siis saad ka kodulaenu. Ja kui äkki Leen ka tööle läheb, kui laps suurem, siis peaks see rahaline seis päris normaalne saama teil. Edu igatahes! :)
Oma kogemusest ütlen, et 3 aastasega ei ole lihtsam. Lihtsam hakkab alles siis, kui laps 6-7 aastane on. Siis hakkavad toimuma ikka väga suured muutused lapse iseseisvumisel. Enne seda vajab ikka koguaeg jälgimist.
Ma küll ei ole magistris aga teen uut bakat avatud ülikoolis ja kuigi mul on kool vaid kord kuus kolmapäev-pühapäev, siis tegelikult on ikka raske kahe väikese lapse ja täiskohaga töö kõrvalt. Koduseid täid ja ülesandeid teen praktiliselt alati öösel (ja no ei lenda need esseed, uurimused ja muu taoline just öösiti) aga põnev on ikka. Kuna mu väiksems laps on alla kolme siis tegelikult olen ametlikult hoopis akadeemilisel aga võtan aineid ikkagi. Nii saab ise klapitada antuke, et mis ja kuidas.
Aga kooliga seoses, siis kui Meelisel tööandaja vähegi paindlik on, mõtleks ma ka tema asemel eksternina hoopis õppimisele (mulle jäi mulje, et see ainuke valik ei ole mingi väga tunnustatud ülikool, vabandan kui eksin), maksad ise oma ainepunktid kinni, võtad aineid korraga nii palju kui tahad, lisaks saad aineid võtta erinevatest koolides jne jne. et tasub mõelda.
Ja see üürikorteri teema, no saagu üle inimesed. Vaadaku natuke ringi maailmas, mujal on tavaline, et terve elu elatakse üürikodus. Ongi nii, et lepingu kestavad aastakümneid, mitte nagu siin, et paar aastat.
Ahh ma kirjutasin juba megapika kommentaari ja panin akna kinni kogemata :D
Ühesõnaga, mina isiklikult ei poolda üüripinnal elamist, kuid ilmselgelt peab seda tegema kui ostu võimalust pole. Olen olnud sarnases olukorras, lapsi küll pole, kuid koolis ja tööl käimine ning lisaks soov kodulaenu võtta on suht võimatu olukord siin Eestis.
Eelmine aasta soovisin samamoodi haridusteed jätkata, elasime üürikas ning plaanisime kodu osta. Sain isegi aru, et mõlemat korraga ei saa kuigi kahepeale kokku oli meil täiesti arvestatav sissetulek. Meil läks õnneks hästi, kui minu pere kuulis, et ma ei saa kooli minna, kuna ma rahaliselt ei saa seda lihtsalt lubada, siis ostsid nad mulle korteri. No ausalt öeldes oli see ikka täielik õnn, saan käia poolekohaga tööl ning keskenduda koolile, sente lugema ei pea. Tulevikus saan korteri maha müüa ning osta suurema pinna vajadusel.
Teile aga soovitaks, et Meelis jätkaks ikka kooliteed. Paari aasta jooksul saad ju ise ka tööle minna kui laps lasteaeda läheb, kahepeale sissetulek suurem ning saate ka suurema tõenäosusega hea laenupakkumise. Selleks ajaks ka Meelisel vōimalus karjääriredelil tõusta. Veel paar aastat üürikas elada pole ju suur hind selle eest, et teine pool saab parema hariduse, parema töö ning tänu sellel on teil suurem võimalus oma kodu soetada.
Küsimus ongi selles, kes garanteerib, et ta parema töö saab?
Ei olegi garantiid :( Peab lihtsalt tegema sisetunde järgi otsuse ja siis tegutsema hakkama. Jätke kõrvale teiste arvamus. Küll aeg annab arutust!
Nii ei saa mõelda. Elus polegi ühtegi garantiid. End täiendades ja veel huvitaval alal tekivad juba õppe käigus ideed, mõtted, tutvused jne, mis võivad edasi viia.
Ülikool ei ole ainult paberi saamiseks, vaid ka koostöövõrgustiku loomiseks. Paljudes sotsiaalteaduste valdkondades (mille hulka kuulub ka turundus) on näiteks õppekava sees määratud ära praktika – selle eest ei pruugi suurt tasu saada, aga puutud vähemalt kokku selles valdkonnas edukate inimestega. Neile tuleb meelde jääda, siis ka juhul, kui nad ise uut töötajat ei vaja hiljem, oskavad äkki kuhugi mujale soovitada. Või kas või soovituskirja kirjutada.
Kallis Meelis, arvan teadvat, mis Teil tegelikult meeles mõlgub….
Aeg oleks juba käituda täiskasvanulikult ja …. panustage kohe Veerenni, olge kõik rõõmsad (niikaua, kui aeg annab) ja lõpetage blogis laenude teemal jahumine.
Ütlen alustuseks ära, et minu asi pole teid kahte solvata ja seda ma ka ei kavatse teha seega ei tasu kindlasti kuskil varjatud solvanguid näha. Ma olen lihtsalt aus ja otsekohene inimene ning kuna arvamust küsiti siis seda ka ütlen :)
See teie dilemma, see on Eesti tänapäev. Paljud inimesed on selle lõhkise küna ees ja surprise-surprise, lihtsat lahendust polegi. Ei saa ju täiskasvanud mehena loota, et keegi kuskilt äkki teeb mingit allahindlust ja paber tuleb ise või kodulaen ehk soodsamatel tingimustel. Selles mõttes on mind teie natuke naiivne jutt teemal “äkki keegi teab normaalset haldurit keda ei huvita ainult tagatis ja sissemakse vaid ka maksevõime” muigama ajanud. Haldur on teie ja laenukomisjoni vahendaja. Ta võib ka teie blogi suurim fänn olla kuid tema ei määra suht koht mitte midagi ;) Kõik teie valikud senises elus on olnud teie enda teha. Võibolla oleks pidanud kiisupalli tulekut natukene paremini planeerima. Ei ma pole üks neist kes arvab, et oi peab olema magister ja 150 ruudune maja enne kui last saad AGA natuke ju võiks mõelda ka ette. Te olete Meelisega mõlemad “kuulsad” ja omate kindlasti tutvuseid. Kuidas ei suuda nüüd turunduse alal omale siis töökohta skoorida? Keerake oma fototeemale funki juurde. Olge leidlikud. Kohati tundub, et leidlikkus piirdubki ainult stuffy odavamalt/niisama küsimisega. See pole reaalne elu, kuigi võib ju glamuurne ja fäänsi tunduda. Koguge raha, kui maksevõime on olemas siis pole ju ka probleemi raha koguda, eks. Teised saavad nii, saate teie ka.
Ja ei, ma pole mingi rikkuri lapsuke kellel kõik sülle kukkunud ja kaagutab siin tühja. Ma õpin kahe alla 2-aastase lapse kõrvalt kõrghariduse esimesel astmel ja ma PEAN püsima teatud normides sest sellest sõltub meie pere jaoks väga palju. Oma lapsed olen ma ka planeerinud armastuse ja mõistuse koostöös ja leidnud parima lahenduse mis tänasel päeval võimaldab meil oma unistust ( oma kodu ) täide viia. KÕIK siin elus on võimalik ja kuna ma olen ise roppu moodi vaeva näinud siis ma ei tolereerigi seda nutulaulu väga, et oi siis ma ei näe last nii või naa palju ja miks ma pean koguma sissemaksu. :)
Ma siiralt soovin teile kahele edu ja nutikust. See kodu ei kuku teile kuskilt sülle, see on fakt ja seetõttu leidke parem mitmest halvast kõige vähem halb lahendus ja asuge asja kallale. 2 aastat magistris läheb linnulennul :)
TÄPSELT NII! :)
Ma otsin oma kollektiivi hetkel uut töötajat. Palgad on meil head ja ca 30 inimest on praegu kandideerinud. Mis silma hakkas. Peaaegu kõigil on magistrkraad või isegi mitu kõrgharidust. Osad on juba pikemat aega tööta. Seega kraad ei taga tänapäeval midagi.
Mul on paar head sõpra turunduses tegevad ja edukad. St sissetulek on 2700 kätte ja enam. Üks sõber on baka haridusega ja teine lõpetamata kõrgharidusega. Muidugi need on vaid 2 näidet. Turunduses on nii, et paber ju võib olla, aga läbilöömiseks on vaja nutikust, paindlikkust, suhteid, nahaalsust, häid ideid jne.
Ma ise õpin hetkel magistris ja rohkem seetõttu, et peret ei ole ja kasutan võimalust. Praegu saab ju tasuta õppida ka. Täistöökoha kõrval on ikka väga raske, olenemata sellest, et palju aineid on e-õppe põhiselt ja palju kohal käima ei pea. Need ikka väga tublid, kes pere kõrvalt jaksavad.
Mina soovitaksin piiluda neid õppekavasid, kus saab tasuta õppida. Magistrantuur on praegusel ajal enamasti selline, et iga päev ei ole vaja kohal käia ja saab ka täiskohaga tööl käia. Kui õppemaksu ei ole, saate raha tulevase elamise jaoks tasapisi kõrvale panna ja samal ajal ka haridust omandada. Ega see kerge ei ole, aga aeg läheb kiirelt. Mõlemad tundute nutikad ja asjalikud inimesed nagunii:)
Mina omandasin magistrikraadi nominaalajaga päevases õppes. Algul mõtlesin ka, et töö kõrval elu sees ei saa päevasesse õppesse minna, aga kokkuvõttes oli see tänu toredale tööandjale väga kerge. Nädalas paaril-kolmel päeval oli üks loeng, st u kaks tundi. Läksin selle arvelt lihtsalt hommikul veidi varem tööle ja õhtul olin ka veidi kauem tööl, lõunat sõin nendel päevadel n-ö käigu pealt. Iga kuu oli kaks päeva, kui oli vaja võtta õppepuhkust (ja see on seadusest tulenev õigus!), siis olin hommikust õhtuni loengutes. Ütlen ausalt, et paljud nendest ainetest oleks saanud ka kodus iseseisvalt omandada. Seega kui Meelisel on mõistlik tööandja, siis ta võiks vähemalt korra päevase õppe erialadele pilgu peale visata.
Meelis, mõistan Su dilemmat täielikult. Olen turunduses olnud tegev aktiivselt juba varsti pea 20 aastat ning teinud läbi nii korporatiivse karjääri kui ettevõtja ja koolitaja oma. Võtnud tööle kümneid turundajaid: spetsialiste, assistente, juhte, analüütikuid jm.
Sinu magistrikraad ei taga Sulle tasuvat töökohta nii, nagu ei ole teinud seda ka bakalaureuse kraad.
Turundus on täna loomulikult midagi muud kui varem. See, mis on tööjõuturul juhtunud, on paljudes valdkondades tugevate ja valdkonnas kogenud turundajate pealekasv. Turundus on väga erialaspetsiifiline valdkond ning ühest valdkonnast teise liikumine on järjest keerulisem. Kui Sul on kultuuriturunduse taust, siis on keeruline turundada IT-d või meditsiini. Edukad on need, kes suudavad spetsialiseeruda mingile konkreetsele valdkonnale.
Võid ka spetsialiseeruda erinevatele suundadele: kui oled tugev analüüsis, vali turundusanalüütika suund ja nn Big Data valdkond, kui oled analüütiline ja loominguline, õpi nii turunduse analüüsi kui ka gamificationit, kui oled tehnoloogiafänn, vali turundustehnoloogia vms. Need on mõned turunduse valdkondadest, mille õppimisse tasub panustada täna, et olla 2-3 aasta pärast turul oma teadmiste ja kogemustega olemas.
Sinu puhul eeldan, et räägid vabalt inglise keelt ning suudad selles ka õppida. Soovitan panna kokku oma programmi erinevate välisülikoolide MOOC või e-õppe moodulitest, mis võimaldavad saada rahvusvahelise ja tänapäevase hariduse.
Turunduse töökogemuse omandamiseks vali välja mõni MTÜ, kes vajab turunduses nõu. Aita neid panustades kogu senine ja juurdeõpitav tarkus nende arendamiseks. Nii saad näidata 2-3 aasta pärast mitte ainult CV-s rida ettevõtte nimega, vaid seda, kuhu Sinu tubli panustamine nad viinud on ja missugused Su õppetunnid sealt on. Igapäevatöö turunduses aitab Sul ka paremini aru saada, mis Sulle turunduses meeldib, mis Su tugevused on ja millest kaugemale hoida.
Nii oskad Sa end tulevastele tööandjatele ka paremini tutvustada: mitte keegi ei taha tööle võtta kedagi, kes väidab, et ta saab kõigega hakkama. Pigem näitab see kas liiga ebaadekvaatset enesehinnangut või mitte tõe rääkimist.
Paralleelselt oma rahvusvahelise turundushariduse omandamisega soovitan kandideerimist rahvusvahelistesse ettevõtetesse, kus andekad noored saavad paremini karjääri teha kui meie väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes ning kus spetsiifilisematele valdkondadele on rohkem nõudlust. Aga sihi täpselt ja tee enne igat kandideerimist ära kodutöö: missugune on nende turundusstrateegia ja kui palju Sinu tugevused neid aidata saaksid selle elluviimisel, missugune on nende turundusosakonna struktuur ja missugused ametikohad seal on ning kes millega teleleb, kuidas tehakse rahvusvahelist karjääri jms. Vali välja ainult need ettevõtted, kus Sa tõepoolest soovid töötada ja suhtle otse personalijuhtidega olenemata sellest, kas neil on vabu töökohti või mitte. Palu end panna vabade töökohtade info saamiseks nende infolisti, et sobival hetkel kandideerida.
Ma ei tea, kas Sa jõuad seda kõike oma praeguse töö kõrvalt või on mõni lihtsam lahendus, aga usun, et nii võiksid Sa olla mõne aasta pärast oma unistuste töökohal.
Kui soovid, peame koos täpsemalt nõu. Aitan sind meeleldi nii palju kui oskan.