Meie terrass oli päris täbaras olukorras. Ütlen ausalt, et kui siin mõningates kohtades ei oldud kolm aastat midagi tehtud, siis terrassiga oli täpselt sama lugu. Lume sulades ilmnes tõde – hooldamatus. Koerakarvad, lehed ning mingisugune roheline plöga, mis just märja ilmaga välja tuli. See kõik oli nii kole, et ma algselt mõtlesin üldse lauad kõik üles kiskuda ja tutikad panna. Aga ikkagi läksin seda teed, et jätsime vanad alles ning tegime uuenduskuuri.

Kuna meie toapõrandat käis üks firma tegemas, siis kirjutasin neile, et uueks tööks oleks terrass. Esiteks helistasin ma neile liiga vara ja siis nad ütlesidki, et panid mu kirja ning kui “see” aeg käes, siis võtavad uuesti ühendust. Mida loomulikult ei tehtud oli ühenduse võtmine. Pole hullu saan aru, et kiired ajad jne. Helistasin ise uuesti ning loomulikult olid nad mind ära unustanud. Aga mis mind pisut häiris oli see suhtumine: ” Tra meil on sitaks tööd ja nüüd peame veel sinu näkast terrassi ka hooldama.” Sellele pani punkti loomulikult hind. 240 eurot ja teeme kuskil mingi töö vahel selle lihtsalt ära. Ehk siis jällegi see suhtumine. Miks sa pead mulle ütlema, et sa oled meie jaoks tegelikult mõttetu klient ja me umbes möödaminnes teeme su asja ära. Saada lihtsalt hinnapakkumine ja kiri, et millal oleks võimalus tulla jne. Kuna suhtumine ja hind ei olnud minu jaoks kooskõlas, siis otsustasin ise terrassi korda teha.

Minu õnneks ja õnnetuseks ei olnud ma kunagi varem seda teinud. Teoorias ma muidugi teadsin kõike ja nii öelda visioon oli peas. Ehk siis esimese asjana tulid lauad puhtaks teha. Alustasin vana hea traatharjaga.

Kuna aga see oleks võtnud jube kaua aega ja tegelikult oleks ilmselt ka laua kohati ära rikkunud, siis matsin selle mõtte maha. Järgmisena tõttas appi YouTube. Ehk siis vana hea, otsi netist videosid ja vaata kuidas teised inimesed on käitunud. Selle ideega lendasin selles mõttes orki, et nippe ja tehnikaid oli nii palju, et lõpuks ei suutnud ma mitte midagi valida.

Eelmisest aastast jäi meil alles Tikkurila terassi- ja kalustepesu vahendit, mis osutuks tõeliseks päästeingliks. Aega võttis ainult see, et ma pidin ootama vihmast või pilves ilma. Seda aga ei tulnud nii kiiresti kui ma lootsin ja seega kõik venis. Ühel päeval õnneks vedas ja hommik oli kohe pilvine. Võtsin aga vahendi ja hakkasin pintsliga peale kandma. Poole töö pealt otsustas päike välja tulla. Tulemus? Kogu mu töö oli tegelikult mõttetu, sest päike kuivatas selle mille ma peale kandsin ära.

Siis mulle aitas ja otsustasin minna karmimat teed – survekas. Mõeldud-tehtud. Laenasin sõbra käest survekat ja kuna nädalavahetuseks lubas ka halba ilma, siis jäin ootama. Ja mis saabus? Mõnus vihmane ilm. Võtsin alles jäänud puhastusvahendi ja lihtsalt loopisin seda kaootiliselt mööda laudu laiali. Tulemus? Idekas. Vahend hakkas toimima ja leotas kogu selle pläga lahti. Ütlen ausalt, et puhastamise vallas ei olnud ma kunagi varem survekat kasutanud. Sestap anti mulle kaasa ka mingi fancy-pancy pesuhari, mis vist ongi mõeldud selleks, et saad eriti määrdunud põrandaid pesta. Mina kahjuks lendasin sellega veidike orki, sest see tegi puidu peale kentsakad ringid. Ja need olid ikka tugevad ringid. Õnneks ma tegin seda ainult seal nurgas kus gaasigrill asub, ehk siis selle oleks saanud kenasti ära varjata.

Aga mis siis toimis? See kõige vingem ja karmim ots, mille puhul mulle öeldi, et ära väga lähedalt tee, sest see reaalselt võib laua katki teha. Aga see otsik sobis minu tööks ideaalselt. Tulemus pärast survekat? Ilus. Kohe väga ilus. Ei tundnud terrassi äragi.

Nüüd oli vaja jällegi oodata ilusat ilma, et kõik need lauad kenasti ära kuivaks ja saaks õlitama hakata.

Ilus ilm saabus umbes kaks päeva pärast pesu. Õnneks olin ma juba valmistunud ja mul olid olemas pintslid ja õli. Sorry – värv. Jah, just värv. Kuigi ma pidin õlitama, siis juhtus nii, et poest anti mulle kaasa värv. Ma ütlen ausalt, et ma usaldasin seda teenindajat ja tema juttu ning isegi ei vaadanud, et mida ta mulle nüüd kaasa andis. Aga mul oli ju õli vaja! Egas muud kui autosse ja uuesti poodi, aga seekord teise kohta. Läksin ka kindla peale välja ja võtsin ikka õli-õli. Ja kuna hinnavahet väga ei olnud, siis võtsin suure 2,4L poti. Ja teate mis? Sellest jäi väheks. See oli ebareaalne kuidas see õli lihtsalt “kadus” sinna laua sisse. Kandsin kihi peale ja natukene veel ja oligi pott tühi. Egas muud kui uuesti poodi ja uue järgi. Aga kuna antud õli oli pigem veidike hele ja ikkagi ei katnud neid “vigu” mis olid ja tekkisid puhastamise käigus, siis võtsin sellel korral tumedama, et saaks need “iluvead” parandatud.

See tume aga krt oli natuke liiga tume. Kuna meile hakkab terrassile päike paistma ca 11.30 ja tegelikult viimane kiir kaob sealt alles umbes seitsme ajal, siis kartsin, et äkki läheb liiga kuumaks. Nii kuumaks, et sinna ei saa pealegi astuda. See tegelikult ka juhtus.  Õnneks on meil kodus päris mitu terrassivaipa, mis sobivad tegelikult igale poole, ka esikusse, treppikotta ja sauna, seega esmase kuumuse võtsin vaibaga “maha.” Kuid ma pean tunnistama, et olukord ei ole muutunud nii hulluks kui ma arvasin. Isegi kui päike koguaeg peale paistab. Jah, lauad “õhkavad” kuumust, aga samas ei ole see nii kuum, et ma sinna astuda ei saaks. Pealegi ma eeldan, et eks päike ka pleegitab ja lauad peaks heledamaks minema. Aga kui ei lähe siis pole hullu, sest see tume on isegi täitsa okei.

Naabrimees siin tegi pikenduse enda terrassile ja tema kasutas mingit hallikat vahendit, mis on spets mõeldud päikese ja pleekimise kaitseks. Aga ma ei hakanud isegi seda proovima, sest no pärast läheb hullemaks.

Ja tegelikult selline see pisike projekt oligi, mis venis päris pikaks, sest no ei saa ju kõike ühe päevaga tehtud. Aga mul on hea meel, et ma selle ikkagi ise tegin, kuigi ma seitse korda vihastasin ja seda üldse mitte terrassiga seoses vaid eelmiste elanike/omanike asjade pärast. Lool on siinkohal ka väike õppetund – kui kodu ostate, siis tutikas. Ei ole mingit teiste jama klattimist.

Järgmine projekt – ülemise korruse vannituba. Ja seal ma ütleks juba, et tuleb teha totaalne makeover.

Leenu: huvitav, kui ehitusmehi saada pole, kas selle võtab ka Meelis ise ette :D