Olime kokku Odessas kaheksa päeva, sõime nii uhketes restoranides, kui mõnusates kohvikutes, aga ka kiirtoidu kohtades. Tekitame siia külastatud kohtadest lemmikute järjekorra.

Kompot – täiuslik kompott kõigest (link!)

Kompotti soovitas meile mitu Odessas käinud inimest. Tegemist on täiesti stiilipuhta kohaga, kus on igale detailile mõeldud ja ohtralt tähelepanu pööratud. Kindlalt meie lemmikkoht Odessas, mida soovitame kahe käega.

Tegemist oleks justkui keldri või sahvriga, riiulite viisi kompotte, vanu stagnaaegseid klaase, vana televiisor, antenn ja tiksuv kell selle peal. Meenutab veidi kohvik Kohalikku oma olemuselt, aga kümme korda ägedam. Koht ise on nagu vaatamisväärsus. Just need lõputud detailid. WC uksed on nagu vanad kardinaga köögiuksed. Lilled kasvavad kastekannus jnejne – minge ja vaadake.

Söögid pigem soodsad kui kallid ja imemaitsvad. Portsud normaalse suurusega. Võtke kindlasti kompotti ka! Meie sõime borši (lastemenüü suurus on täiskasvanule sobilik), pelmeene jäneselihaga, strogonovi ja kanafileed kartulipudruga. Jõime kompotti ja vett. Olgu öeldud, et esimest korda elus sain ma väljas tellides kartuliputru, millel oli maitse. Hea mahlane ja soolane.

Kogu see kupatus maksis 15€.

Kotelok – karbid keset linna (link!)

Kui teile meeldivad sinimerekarbid, siis see koht on teile! Sest justnimelt karpidest 90% menüüst koosnebki. Alates pirukatest, salatitest, lõpetades risottode ja potikarpidega. Igasuguseid põnevaid jooke (apelsini-kaneeli limonaad näiteks!)

Jällegi laheda atmosfääriga koht ja mulle meeldis, et menüüs oli eraldi välja toodud filmifestivali roog, muidu ma poleks teadnud seda proovida.

Me võtsime kokku kolm rooga, kalja, limonaadi ja veini, arve oli 25€.

Dacha – 50ndate sanatoorium (link!)

Selle koha ma leidsin TripAdvisorist kui ühe meile lähemal oleva koha, mida soovitati ka lastega peredele. Sinna me siis ühel õhtul kõmpisime. Kui ma oleksin teadnud, et see 2,5 kilomeetrit on kõik üles mäkke ja olematu teega, auk augus kinni on veel hästi öeldud, siis ma poleks seda matka käruga ette võtnud. Taksoga oleks ilmselt nõks lihtsam olnud.

Koht ise on meeletult suur. Nagu hullumaja hoov. Osades kohtades on raudvoodid, pikuta kui tahad.

Lauad on kõik nö mööda aeda laiali ja leiab nii suurema seltskonnaga minnes katusealuse kui kahekesti romantikat tegema minnes.

Lastele on suht suur aiaga ümbritsetud mänguväljak, aga 1,5aastasele jääb see natukene suureks veel. Lisaks on seal mingi veesilm, kust saab liblikavõrkudega palle püüda! Ei soovita! Vesi must ja ligane, samasugused ka pallid.

Siin ees rohelisel platsil mängisid mingid poisid jalkat ja klotsidega meie oma mängida ei saanud, oleks kohe palliga piki pead saanud

Dacha on Kompotiga samas ketis ja kohana megalahe jällegi. Toidu osas ma nats pettusin, arvasin, et tellin sooja lihavaliku, sain külma. Aga lihad olid head, pole midagi öelda. Kui ma peaksin veel Odessasse sattuma, siis kindlasti annaksin kohale uue võimaluse, sest seal on megaäge!

Borš toodi lauda supipotiga, kus sees tõeliselt suured imemahlased ja kondilt kukkuvad vasikaliha tükid.

Meelis jõi kalja, mina klaasi veini. Supp ja lihavalik lisaks, kokku 23€.

Ibiza Beach Club – meie rannaputkadega võrreldamatu (link!)

Kuna Ibiza Clubis me päevitamas ja ujumas käisime, siis sai päris mitu korda söödud. Soovitan karpe (6,80€), värske soolalõhega bruschettasid (4,50€), Tom Yum ja sushi olid keskpärased.

Suhteliselt mõttetud olid ka avokaado-tomati-sibula möksiga bruschettad. Hedon sõi hea meelega kanakotlette ja kartuliputru. Kohe näha, et kotletid olid ise tehtud, head ja mahlased, mitte mingid suvalised poekäkid.

Shtrudel – nälga ei jää keegi (link!)

Nagu nimigi ütleb, saab seal struudlit – soolast ja magusat, veganit ja mitte. Lihaga. Seentega. Juustuga. Õunaga. Kirsiga.. You name it!

Suured “latid” on valmis, lased lõigata endale nii suure tüki kui soovid (hinnad 1-2€ 100g), lauas serveeritakse maitsestatud hapukoore või vaniljekastmega.

Meie proovisime kana-karri; kana-seene; õuna- ja kirsistruudlit. Kõik olid head. Lemmikuks osutus kana-karri oma. See oli hästi hea mahlane ja maitsekas.

Tegelikult tellisime veel tomati-mozzarella-feta-maitserohelisega struudli ka, aga nad vist unustasid selle tuua :) Kohvidega koos maksis neli tükki struudlit 9,40€.

Kuminets – turistikas kõige otsesemas mõttes

Ka seda kohta meile soovitati ja TripAdvisor kiidab takka – väga kohalik ja mõnus. Teenindajad räägivad pigem inglise kui ukraina keelt. Seljas on neil rahvariided, peas suured lillevanikud. Menüü on suur ja rikkalik, alates kilust lõpetades jumal teab mis kalavalikutega.

Toidud olid kahjuks keskpärased. Või noh, ma läksin jälle karpide teed ja pidin pettuma. Need olid nii igavad. Koorekaste oli lihtsalt räigelt rammus vahukoor, kuhu polnud pandud ainsamatki maitseainet. Ühesõnaga – igav!

Mul on üldse tunne, et ma olen justkui saanud Odessas oma head karbid kätte (Ibizas olid ikkagi parimad) ja peaks… Mitte rohkem proovima. Aga hetkel kui ma seda kirjutan, siis homme õhtul on plaanis minna ühte karbirestorani. Nüüd kodus täiendan. Ibizas ikkagi kõige paremad karbid.

Meelis valis guljaši, see maitses imeliselt ja nägi ülilahe välja.

Kannuga kali oli ka väga hea ja maheda maitsega. Õlu ja vein juurde ja arve oli kokku 25€.

City Gardenis oli Biergarten – head karbid ja šašlik (linki pole, ei leidnud, aga asub City Gardenis ja on üks suurimaid kohti seal)

Kui me otsisime, kus asub Kuminets, siis leidsime hoopis selle. Olgu öeldud, et netilevi pole Odessas väga levinud, seega tegi Meelis screenshotid teekonnast, aga kaart osasid tänavaid lihtsalt ei näidanud. Kui me olime umbes viis kiltsi jalutanud selle kaardi ja inimeste juhendamise järgi ja juba meganäljased, otsustasime kuskile parki jõudes, et savi – sööme siin!

Võtsime eelroaks karbid, Meelis võttis borši ja mingeid kohalikke vorste, ma otsustasin šašlõki kasuks. Kõik toidud olid head!

Karbid olid tõesti head. Mõnusalt vürtsikad nagu lubatud. Meelis ütles borši kohta, et ta on Salvesti purgi omaga nii harjunud, et imelik on nii puhtamaitselist suppi süüa. Vorste kiitis ka – “nagu Matsimoka omad, nii tummised. Aga Matsimokal on ikka paremad!”

Minu šašlõkk oli hea ja mahlane ja mis mulle meeldis – minimaalselt mingeid mõttetuid lisandeid. Ma ei jõua neid nagunii kunagi süüa. Lavaš oli krõbe ja juust venis vahel nii mõnusalt.

Mina jõin klaasi roosat veini ja lisaks võtsime karahviniga limonaadi. Kõik kokku maksis 22€. Suht okei mu meelest, arvestades, et meil oli kaks käiku ja joogid. Ja enam rohkem kesklinnas ei saakski süüa.

Vahemärkus 1: kui me olime seal maha istunud, saime netti ja selgus, et koht mida otsisime oli 150m kaugusel.

Vahemärkus 2: kui me arve saime, vaatasin automaatselt lõppsummat ja andsin vastavalt sellele tippi, tegin kiirelt arvest pildi, et saaks teile kirjutada, mis midagi maksis, ja alles hiljem avastasin, et jootraha oli lõpparvesse sisse arvestatud. Nojah, topelt ei kärise! :)

Sanmarino – kohalik Lido

Suure terrassiga San Marino Arkadia ranna promenaadil pakub laia valikuga buffeed, hinnad samuti pigem soodsad. Salatiosakonna 100g 11 0,38€, muudel toitudel omad hinnad nagu meie Lidoski.

Näiteks: taldrikutäis salatikraami, kiievikotlet ja kaks tükki sealihašašlõkki (pole kindlat portsu, võtad ise palju tahad) ja kausitäis borši maksis 4,5€.

Söögid olid keskpärased, sobibki selliseks vahepealaks sööma minna nagu meie ühel õhtupoolikul tegime. Seda, et me näljased olime ja toit mittemidagiütlev, näitab ilmekalt ka see, et meil pole ainsamatki pilti.

Bratja grill – pottides karbid (linki ei leidnud!)

Seda soovitas meile üks lugeja, kes teab, et ma karpe armastan. Vist soovitas seda kohta, sest see oli ainuke koht Arkadia ranna ääres, kus ma nägin, et potist karpe serveeritakse. Etteruttavalt olgu öeldud, et mina seda kohta eriti ei soovita. Kohta veel, aga karpe mitte.

Võib-olla oli meil erinev kokk, aga minu karbid oli täielik saast. Lihtsalt söök, mille ma ära sõin. Mingi maitseelamus see polnud. Lisaks olid portsud üliväiksed. Mitte, et ma mingi kilo karpe tahaks saada, aga sada grammi on ka nats nadi. Lihtsalt potipõhjas oli veits. Rohkem oli saia.

Meelis võttis karpidega salati, talle meeldis, mu meelest polnud hea. Ma väljas süües ikka avastan kui pretensioonikas ma olen. Aga mina sellist jura enda köögist välja ei laseks (tervitan siinkohal Aini, kel õnnestus maitsta mu köögi kõige räigemat rooga – süldi omletti). Panna cota oli veider – see pealmine vaarikamoussee ma pakun, oli mõnus kreemijas, aga panna cotta seal all megakivikõva. Mulle ei meeldinud.

Arve kokku 17€. A, tegelikult soovitaks kurgilimonaadi proovida – see oli täitsa mõnus!

Ühesōnaga, võimalik, et teised road on seal head, aga karpe ma seal ei soovita. Koht ise on ilus – kolmekordne merevaade jne. No nagu paljudes kohtades Arkadias tegelikult.

Aasiakohad ja kebabiputkad – seni kuni sa leti taga kohalikku ei näe, ära telli!

Proovisime Arkadias Woka (link!) nimelist kohta ja suvalist nuudliputkat. Mõlemast kohast saime lihtsalt sööki. Kõhutäidet. Aga kui Aasia toit peaks olema maitseelamus ja meelierutav, siis.. Sealt seda ei saanud. Sama on kebabiga. Kui sul ikka putkas umbkeelset türklast või woki taga aasialast pole, jäta tellimata, sest on üsna garanteeritud, et saad jumala suvalist soga.

Samas kiidan väga Istanbuli lennujaama Quick Asia letti food courtis – loomalihanuudlid olid imelised. Suus sulavad. Vürtsikad. Mahlased ja head. 8€ on palju, lennujaama kohta okei. Aga oli seda hinda väärt!

Ühel korral tellisime tänaval šašlõkki (Arkadias, rannas kõige paremal pool lõpus) – seal oli kohalik vend ja sealiha oli megahea mahlane, kana jällegi kuiv. Miinuseks tooks selle, et kui me tellisime, siis esmalt tegi ta valmis eelmise tellimuse ja alles siis asus meie oma tegema, kuigi oleks võinud aega säästa ja meie vardad juba tulele panna. Hind oli 7 eurot, kaks liha ja salat. Kaste ja sibul olid ka head :)

Chiken cafe – mida teenindust

Läksime sinna sööma ühel megapalaval päeval kui Ateena keskuses shoppamas käisime.

Meelis tahtis jääkohvi, see oli neil menüüs ka – vaniljejäätisega või karamelli või šokolaadiga, Meelis küsis, kas saaks lihtsalt kohvi jääga.. “Jääkuubikutega?” täpsustas teenindaja. Jah! Talle toodi espresso, kuhu sisse – tassi siis, olid juba kuubikud lisatud, ilmselgelt sinna sisse sulanud. Lõpuks siis jääkohv Chicken Cafe style:

Sõime seal kanasuppi, ma võtsin vürtsika kanaburgeri, mis oli nii mõttetu ja kuiv ja maitsetu, et sellega oleks võinud perset pühkida. Meelise kanamaks sibulaga oli sama pointless. Suurus nagu lasteprael.

Burger oli ka umbes sama suur kui McDonaldsis, aga Mci kanaburks on kümme korda parem ja VÜRTSIKAM :D

Kanasupp oli enamvähem. Aga see oli ka kõik. Arvet ootasime terve igavik! Kokkuvõttes ei soovita!

Nonii, lõpuks sai see megapikk postitus valmis. Millist toitu teie siit otsejoones proovida sooviks? Ühtlasi, kellel laupäevaks veel plaanid tegemata, siis avame kell 12 oma hoovis supiköögi! Olete palavalt oodatud :)