Nägin Facebookis ennist uudist, et uuel aastal tõusevad lastega seotud toetused (link!). Mitte kohe jaanuarist, aga juulist.
Kui seni sai üht last kasvatav pere lapsetoetust 50€, kahe lapsega pere 100€, kolme lapsega pere 200€ (kolmas laps saab juba 100€ toetust), siis alates juulist saab kolmelapseline pere laste jaoks riigilt ekstra 300€, ehk igakuine sissetulek kasvab 200€ pealt 500€ peale. Seitsmelapseline pere saab lisaks 400€, tõus siis vastavalt 600€ pealt 1000€ peale.
Ma korraks jäin mõtlema, et see vahe näiteks ühe ja kolmelapselise pere vahel on ju kümnekordne – 50€ vs 500€. Metsik ebaõiglus? Ei?
Ja siis tabasin end mõttelt, et tegelikult mul on jumala suva sellest toetusest. Okei, kui ma saaksin ühe lapsega 50 asemel 500, oleks see tõesti märkimisväärne summa, aga kas ma saan null, 45, 50 või 55 eurot, pole nagu väga vahet. PS! Alates 2018. tõuseb ühe lapse eest saadav lapsetoetus 55€ peale. Aastake veel oodata :D
Ma ju kaalusin enne lapsesaamist pikalt, kas meil on majanduslikult võimalik üks laps saada või ei. Kui peaks plaan tekkima teise lapse osas, siis peaks uuesti mõtlema. Täna ma teist last ei saaks, sest me ei mahuks siia ära; samas pole mul kohe võimalik osta suuremat pinda ja samas ei näe ma ka pointi maksta 500-600€ üüri, et meil oleks sama hea, aga suurem üürikorter.
Need, kes vastutustundetult lihtsalt sigivad ja toetustele loodavad, ei ole mu meelest kõige parema peaga. Tean küll neid lugusid, kus lapsi aina sünnib ja toetus, olenemata kas ta on 50 või 200 eurot, kõrist alla valatakse ja lapsed on ikka näljas, mustuses ja paljad. Niiet selliste perede jaoks pole vahet, kas nad saavad 200 või 500 eurot, lõpetab see raha ikka alksipoe kassaaparaadis.
Samas ma arvan, et on peresid, kus see on suureks abiks. Näiteks mu sõbranna X (nimesid nimetamata), ma olen kindel, et ta ei pea enam lapse isa poole pöörduma, et anna raha selle või teise jaoks. See naine on lihtsalt nii hea majandaja ja kindla eesmärgi nimel nõus nälgima või pükstest välja hüppama, aga tema laps pole see, kellel klassiekskursioonile raha pärast minemata jääb.
Mu ema oli samasugune. Suva palju see toetus oli, mu ema ütles, et ma lähen, maksku mis maksab. Toona oli lapsetoetus vist 200 krooni; mäletan, et ekskursioon Saksamaale maksis 1600krooni + taskuraha jne.
Lugesin seal loo all kommentaare ka… Nagu ikka, kaks leeri…
tore, et riigi jaoks esimene ja teine laps tähtsusetud on!
kahe lapsega sott, kolmega viissotti, normaalne ikka!
lapsi ei tehta raha pärast, ma ei saaks seitset last ka siis kui keegi kümme tonni annaks, aga asi on põhimõttes, miks kaks esimest kehvemad on kui kolmas, neljas või seitsmes
Teine leer leiab, et…
meil on vanemahüvitis, isegi neile kes päevagi oma elus tööl pole käinud…
meil on tasuta haigekassa, haridus…
riigi eesmärk on iivet tõsta
See vist on iga teemaga nii, et on neid, kes ütlevad, ära hala, ole õnnelik, mis sul on ja teine leer, kes leiab, et ikka on vähe.
Võtame üks kama mis teema – alkoholi/bensiini aktsiisitõus – no milleks, miks on vaja tõsta, mul rahaga muudki teha; teine leer – muidugi, jooge/sõitke vähem, olge tervislikum. Lõpptulemus: juuakse viina ikka edasi, autoga sõidetakse ikka edasi, olenemata palju see maksab.
Kui bensiin kallineb, kallineb transport igale tootele, mida kuskile poodi viiakse, samas tarbitakse ikkagi, sest nälga ei plaani keegi jääda ja piima/leiba/saia ostetakse ka siis kui see kolm euri maksaks. See on elementaarne nö vajadus.
Elekter kallineb, kõik ohivad, aga ega keegi sellepärast kartuleid keetmata jäta?
No neid näiteid võiks lõputult tuua. Ehk siis loo teemaga seoses, vahet pole palju see lapsetoetus on, on neid, kellel on sellest suht savi (nt mina), nad saavad lapsi endale, kasvatavad ja katavad nende kulud ise; teine osa, kelle jaoks on see lihtsalt sissetulek, et viinapoodi minna ja kolmandad, kellel ongi sellest reaalne abi, näiteks laps ei käiks muidu ujumistrennis vms, kuna vanematel poleks seda lisaraha iga kuu võtta.
Okei, üks millega ma olen nõus (mul FB marimelli lehel läks suuremaks kommenteerimiseks), et iga lapse lapsetoetus võiks olla summa x, olenemata kas neid on üks või viis. Praegu tundubki, nagu esimene laps oleks kuidagi kehvem kolmandast. Miks esimene saab 50€ ja kolmas 100€?
Lisatoetused on samas ka okei. Mul pole ka selle vastu midagi, et suurelapselised saavad nö lisatoetust, aga seda raha võiks minu silmis jagada pigem neile, kellel rohkem vaja on ja võibolla sotsameti kaudu seda raha suunata muud moodi (noh, et kõrist alla ei läheks).
Mis arvate sellest teemast? Kas teid häirib, et teie kahe lapsega saate tulevikus sada eurot ja naabrinaine kolme lapsega saab viis korda rohkem? Või häirib teid see, et ühe-kahe lapsega pere jaoks ei muutu midagi ja kolme ja enama lapseliste perede jaoks muutub kardinaalselt? Kas ühele lapsele kulub rohkem kui viiele? Kas lapsetoetuse suurus per laps peaks olema võrdne või on praegu kõik hästi? Kolmas ongi nats parem kui esimesed kaks?
Ootan küll alles teist last, aga ei taju selles toetuste jagamise süsteemis ebaõiglust. Minu meelest on tore, kui riik sellise toetusega 3-lapselisi perekondi tunnustab ja tore on seegi, kui levinud on viimasel ajal ka majanduslikult kindlustatud ning laste kasvatamist endale lubada saavate perede seas 3. või enamagi lapse saamine. Tõesti, vaadates ringi üle keskmise teenivate perede seas, tundub, et 3 last ongi kaasaja normaalsus. Kui riik lastetoetuse jagamisega sama signaali saadab, on vähemalt korralike inimeste seisukohast asi suurepärane. Nendega, kes toetuseid kuritarvitavad, peaksid tegelema vastavad ametnikud, aga tahaks uskuda, et nad on toetuse saajate hulgas siiski vähemuses. Lihtsalt madala finantsintelligentsuse vastu ei aitaks samuti toetuste vähendamine, vaid ikka inimeste harimine juba alates madalaima astme haridusasutustest.
Minul üks laps, rohkem kahjuks enam ei saa. Minu laps sündis siia ilma läbi suurte raskuste, minu ja mehe armastuses mitte riigi jaoks…. Lastel ei peaks vahet tegema kas esimene, teine või kolmas. Minule on see väga valus teema. Kes teeb lapsi selleks, et saada riigilt rohkem toetust ( ja samas ka palju joodavat tänu sellele) lapsed siin juures näevad sdllest ainult und ja kes SAAB lapsi oma jaoks.
Mul on ka 3 last aga kuna 2 esimest on täisealised juba siis viimane 3 on nüüd ikka esimene :)
Mina ütleks selle peale nii, riik panustab rohkem peredesse kes toovad meie kahanevasse rahvusesse juurde kasvu. 1 laps pere kohta on negatiivne, 2 on neutraalne ja alates 3st on juba positiivne. Ei näe küll, et midagi ebavõrdset oleks. Asjad lihtsalt on nii.
Minu laps polnud planeeritud. Laps 1a9k Praegu tuleb 88€,(ja mingid kopikad) ja see raha mängib täpselt niipalju rolli meie eelarves, et sellega katan lasteaia arve ja täpselt nii paljuks seda jätkubki.
Absull ei häiri :). Esiteks..vastupidi, olen õnnelik nende perede üle, kes seda raha tõesti vajavad. Jah, on ka selliseid, nagu sa kirjeldasid, et raha läheb hoopis alkoholile vms.. aga me ei saa eos arvata, et kõik on halvad. On ikka häid kah ja loodame, et see parandab nii mõnegi perekonna elukvaliteeti. Samuti ei tunne ma, et sellises olukorras oleks esimene ja teine laps kuidagi halvemad, kui kolmas ja iga järeltulev. Riigil on selleks omad põhjused, miks aidatakse rohkem paljulapselisi peresid.
Teiseks.. meie pere nt pole oma kahe lapse planeerimise käigus kordagi mõelnud, aga vot mis toetust ma riigilt saaks? Me ikka sünnitame lapsi endale ja vabast tahtest ning kasvatame nad ise üles, loota ei saa küll kellegi peale.
Tere. Mul on kaks last. Teine laps sündis vasaku neeruhüdronefroosiga, talle on määratud raske puue, sotsamet maksab puuderaha 80 .- Meil on esimene op olnud juba ja peale seda kasutame mähkmeid ja steriilseid sidemeid, mis ei kuulu haigekassa soodustuse alla ja iga kuu käime tartus uuringutel. Laps on juba üle kahe, ootame teist oppi, abikaasa käib ainukesena tööl. Majanduslikult tuleme välja tänu vanematele. Arvan, et asi on tasakaalust väljas.