Naistepäev – kas päriselt naiste päev või sovjetiaegne nelgipidu?

Mul on nende tähtpäevadega mingi imelik teema. Mul on neist ülisuva. Ma ei oota naistepäeval lilli, vastlapäeval kuklit, sõbrapäeval südamekujulist šokolaadikarpi, lihavõtte ajal mune, jaanipäeval ussikest.. Ainuke, mida ma võib-olla ootan, on jõulude ajal kingitus või siis sünnipäevaks.

Üldiselt leppisime me paar aastat tagasi Meelisega kokku, et kuna iga aasta oli mingi „naabrist parem“ kingituste tegemine, et ärme tee neid. Lihtsalt ärme tee kohustuslikke kinke, sest peab, sest nii on kombeks. Üllata mind esimeste lumikellukestega (seda on ta igal aastal teinud!), too mulle esimene kimp piibelehti, mida sa müügil näed (ostab alati vanade tädikeste käest (ükskord tõi Kiievist kui Eurokal käis! või viib mind silmad kinni neid korjama!), osta mulle suvalisel hetkel asi, mida sa tead, et ma tahan, aga ära tee midagi, sest peab.

Näiteks nüüd sünnipäeval ta hakkas jälle, a mis ma kingin. Jumala eest, ma ei taha midagi. Ausalt, mul on suva nendest kohustuslikest, pean midagi kinkima, kingitustest. Too mulle suvalisel hetkel pakk Hairbo kummikarusid ja ma olen max level happy. Sama oli sõbrannadega Berliinis – kuule, mis sa tahad, me ostaks ikka midagi, mida sa päriselt tahad.. No ei taha midagi. Mul on hea meel, et me siin koos oleme, joome head odavat veini, sööme maasikaid.. Elu on lill.

Samas.. ei saa ma öelda, et mulle ei meeldiks kingitused, kui mind kellegi teise poolt meeles peetakse. Näiteks saatis Valio mulle sünnipäeva puhul tööle lilled (ja kinkekoti, mille kuller valele inimesele viis, palju õnne!). New Thai restoran saatis mulle tööle Som Tam salati, töökaaslased (minu tiim, viis inimest), kinkis suure karbi Geisha komme ja Krissu kinkekaardi, Maks ja Moorits saatis kotitäie lihakraami – nagu awwww, kui nunnu. Lapsehoidjad kinkisid Berliini Villeroy&Bochi kruusi (ma kogun neid linnade omasid!).

Vastlakuklit! Nelke! Sõnajalaõit!

Täna olid tööl inimesed tagajalgadel, kus on vastlakuklid. Nagu, misasja? Rändom kukkel, mida müüakse nädal enne ja nädal pärast tänast. Okei, ma ei ole üldse magusa sööja, vahukoor võiks maailmast olemata olla ja mu igaastane kuklisöömine päädib sellega, et ma võtan sealt pealt selle kukli „kaane“ ja söön ära ja kõik. Aitab magusast. Minu õnneks vist, magus võiks suhtkoht olemata maailmast olla. Kord paari kuu jooksul tahan ma kummikomme või tüki šokolaadi ja sellest mulle piisab.

Kohe tuleb naistepäev. Ma mäletan vanasti kui isa tõi nelke. Nagu iuuuu. Sama nagu mu sünnipäevaks kinkisid kõik poti-priimulaid, sest muud pold saada. Väkk. Ma ei salli priimulaid silma otsas tänu sellele. Aga tooge mulle suva hetkel hüatsint, ma sulan. Või noh, mul ei ole lillede vastu midagi kui neid kingitakse, aga ma pigem pole lille inimene. Las kasvavad.

Ja okei, ma sain sõbrapäevaks Blummini lillekarbi, see on ka imeline. Aga samas, ma ikka vist imelik, et mind need traditsioonid üldse ei koti.

Hedon saab seda kõike lasteaias ja ma alati räägin temaga neist tähtpäevadest ja mune värvime ka.. Igal aastal valel päeval. Ei jää minul meelde, mis päeval neid värvitakse.

No ja siis tuleb juba jaanipäev ja mingi jaaniussi ja sõnajalaõie otsimine. Jah, olen minagi neid käinud otsimas, aga.. Ma ei tea, suht lamp. Igast tähtpäevast on Eestis saanud järjekordne „saab juua, sest vaba päev on“. Mitmendat aastat tõmban ma Eestist lihtsalt jeed. Sel korral oleme jaanide ajal üldse Rhodosel.

Aga rääkides naistepäevast ja sellest, et blogilugejad on suuremalt osalt naised, siis rääkige kaasa – kuidas teil tööl, kodus, pere, suguvõsa keskel tähtpäevi tähistatakse? Kas naistepäev on nelgipüha või tõesti meie püha? Võite ka muude tähtpäevade kogemusi jagada. Kõikide kaasarääkijate vahel panen loosi Wild Woman Ehtepood 50€ kinkekaardi. Loosimise teengi naistepäeval! :)

Kui teil tähtpäevalugu rääkida pole, siis jätke kommentaaridesse link, mida te Wild Womani Ehtepoest ihkate. Minul on selline.


Ausalt, väge täis ja.. ta pidi mu juurde tulema ja tuli! Ma usun täiega kristallidesse ja sellesse, et nad leiavad su ise, mitte sina neid. Ma ei kanna seda tihti, aga mulle annab hea tunde teadmine, et ta olemas on :)

LOOSIMISTULEMUSED: Randon Number Generator abiks ja võitis Kats (5. March 2019 at 21:49), kes endale juubelikinki tahab. No nüüd saad! Palun kirjuta info@marimell.eu :)

Samal teemal
Jaga teistega ka :)

59 Comments

  1. Mina pole ka tähtpäeva inimene. Nooremana nagu läks korda, nüüd on täitsa sulasavi. Tegelikult ei arva ma isegi jõuludest midagi, aga laste pärast peab end kokku võtma ja vastlapäeval lapsele kuklit ostma :)
    Aga see ehtepood.a. Avastasin selle mõnda aega tagasi pool kogemata, otsides ühte teistsugust sõrmust… No ja nüüd ma käin ja imetlen seda pildilt, aga finantsi ei jätku… https://wildwoman.ee/rodokrosiidi-ja-india-kuukiviga-sormus-cwr50441rd-kk-18 Küll see oleks vast naistepäeva kingitus, kui seekord võidak :)

  2. Mina elukaaslasega neid tähtpäevi ei tähista! Ma isegi oleksin valmis tähistama, aga elukaaslane nagunii midagi ei kingi. Tema meelest pole vaja! Ma siis lepin sellega.

  3. Abikaasa peab alati meeles ,ükskõik mis tähtaeg ja see on väga armas !
    Lilledest ja kingitustest pilte netti üles ei pane ,ei saa aru sellest pointist!
    Igastahes arvan et igasugu hellitamine meeldib ju tegelikult naistele ,olgu see tähtpäeval või mitte .Vaevalt et keegi meist naistepäeval kimbu roosidest ära ütleks .Pigem on lihtsalt mehed erinevad .Kes peab seda vajalikuks ja kes mitte .
    Minule igastahes teeb igasugu meeles pidamine õnnelikuks ja samuti Hellitan ka ise oma pere ja ka abikaasat ,näiteks sõbrapäeval jne .

  4. Oiii mul ka mees seda usku, et naistepäev on ikkagi nõukaaegne jäänuk. Et kui tahab, siis võib mulle lilli tuua ja austada mind igal ajal (mitte, et ta seda siis teeks). Aga no idee on ju iseenesest armas. Kuna ta teadis, et mul selle päevaga siiski nagu ootused, siis olin valmis, et tuleb äkki hommikul voodisse väike võiku või isegi lilled õhtul koju tulles. Aga seekord löödi mind pahviks. Naised, kadestage, minu mees viib mind siia: https://www.novatours.ee/puhkusereisid/kreeka. Ooojaaaaa ma olin nii häppi, et nüüd järjest jagan kõigiga. Kammoon, sa ootad nagu paari lilleõit, aga skoorid reisiga! Mul emotsioonid täiesti laes, pole kunagi reisil käinudki ja nüüd siis saan esimest korda näha, mida Kreekal meile pakkuda on. Muidugi hiljem mees mainis, et tal oli reis juba varem ostetud, aga lihtsalt ajastas sellest teavitamise õigeks päevaks. Kaval mis? Aga ma ei igatse üldse seda lilleõit ja hommikusööki voodisse. Olen igati rahul. Kas keegi teine ka midagi teistsugust seekord sai?

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *