Nohused lapsed lasteaias on OK!
Sügishooaja algus tähendab ka lasteaia/hoiu ja kooli algust ning toob endaga kaasa tavapärase „katkulaine“. Paljud, kel väiksed lapsed, teavad täpselt, kuidas septembrist detsembrini graafik kipub olema – kaks nädalat haige, üks terve, kolm nädalat haige, üks terve.. jne. Üldiselt kipub see nii olema, meil, ptüh-ptüh-ptüh on selles osas vedanud, et meie lapsed väga haigena kodus pole olnud, siin on kaks varianti – kas ma pean tänama Meelist, kes meie peres see ennetusdoktor on, kes hommikuti kõigile vitamiinid ritta laob. Või meie lastekasvatusmeetodit, et meil on suht suva – kui lippab talvel palja varbaga korraks lumele pole häda midagi, kui keegi kutsub miinuskraadidega tünni suplema – minge (mütsi pole mõtet pähe panna, nad sukelduvad sellega), kevadel kaovad sallid ja mütsid peast ja tossud jalast kiiremini kui ma tahaksin, aga ehk on see neid just toredasti karastanud, et me neid väga üle ei paki ja hommikust õhtuni ei keela.
Hedelini lastehoidu minemise ja esimese nohulaine järel ja sõpradelt-tuttavatelt tuleva pideva vastuse „ei saa kahjuks, meil lapsed haiged“ taustal tekkis jälle mõte, et äkki peaks korra vitamiinivarud üle vaatama.
„Küsi ja sulle antakse“ – ja kohe kirjutas meile vana hea Sinuteek, kes pakkus just immuunsussüsteemi tugevdamiseks mõeldud tooteid. Just midagi sellist, mida tasuks lastele anda lasteaeda või kooli minnes, et neid järgnevateks kokkupuudeteks mitmete viirustega paremini ette valmistada.
Mis üldse määrab selle, kui tugev või nõrk meie immuunsussüsteem on?
Arstid ütlevad, et väga üldiselt jaguneb see kaheks – kaasasündinud immuunsus ja omandatud immuunsus. Omandatud immuunsus tähendab haiguse läbi põdemisest või vaktsineerimisest saadud immuunsust – kuid ka siinkohal on oluline, milline on organismi olukord haigustekitajaga kokkupuute hetkel – kas põeme haigust kergemalt või raskemalt. Immuunsust nõrgestavad aga mitmed asjad – nt toidu ja toitainete puudus (sh mineraalid ja vitamiinid), stress, magamatus, liiga suur koormus, vähene füüsiline aktiivsus ja ülekaal. Laste puhul on meil vanematena võimalik mitmeid nendest reguleerida, kuid kui laps ikkagi piisavalt juurvilju ei söö, on neid talle ka võimatu jõuga sisse sööta. Paljudele lastele on lasteaia või kooliga alustamine aga samuti suureks stressiallikaks. Siinkohal ongi abi targalt valitud vitamiinidest ja toidulisanditest.
Toode, mida meile tutvumiseks pakuti, Defendyl-Imunoglukan P4H®, on toidulisand, mis sisaldab naturaalset bioaktiivset IMG® (kõrgelt puhastatud pöök austerserviku naturaalne ekstrakt), C-vitamiini ja tsinki. Tooted on kliiniliselt testitud, turvalised ning lastearstide poolt soovitatavad, sest ei sisalda tuntud allergeene – piimavalk, laktoos, gluteen, munad, kala, maapähklid, seesam, sojakaste, pähklid, seller, sinep, koorikloomad ja molluskid. Samuti pole seal alkoholi, kunstlikke magusaineid ega maitseid.
C-vitamiini vajalikkusest pole vaja vist eraldi rääkida, sest see kõigile üldjoontes teada. Aga kordamiseks – vitamiin C omab rolli immuunsussüsteemi funktsioneerimises ning kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest. Suitsetajatel on võrreldes teistega suurem C-vitamiini vajadus (30 mg/päevas rohkem). Samuti vajavad suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad (10mg/päevas rohkem). Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni kodulehelt saab lugeda, et selleks, et meie toiduvalik piisavalt C-vitamiini annaks, vajame päevas 400-500 g köögivilju (mille hulka ei kuulu kartul ega maguskartul) ning 200-400 g puuvilju. Vähemalt pool neist kogustest tuleks süüa toorena, kuna C-vitamiin laguneb keetes, aga ka pikemat aega õhu käes seistes.
C-vitamiini ei soovitata tarbida nö üksinda, vaid koos näiteks D- ja E-vitamiini ning tsingiga, mis tema antioksüdantset ja immuunsust tugevdavat toimet toetavad. Viimane ongi just Defendyl-Imunoglukan P4H® toodetesse lisatud.
Kolmas koostisosa on väga üldistavalt öeldes seen. Seente ravitoimeid on inimesed aastatuhandeid tundma õppinud (ka antibiootikumid on pärit hallitusseenest) ja tänasel päeval oskame neid juba päris sihtotstarbeliselt kasutada. Toidulisanditesse lisatud seeneekstraktil, beeta-glükaanidel, on tugev immunomodulatoorne mõju, mis tähendab, et neil on võime suhelda immuunsussüsteemiga nii, et ühelt poolt nad tugevdavad soovitud, ja teiselt poolt aeglustavad mittesoovitud immuunvastust.
Kas meie hakkame neid proovima?
Siin ei ole küsimustki, sest hommikusöögilaua katab tavaliselt Meelis. Nii et on üsna selge, et üks kuur meil läbi teha tuleb, et sügisele ja talvele julgemalt vastu minna. Kuna tegemist on täiesti ohutute ja ilma kõrvaltoimeteta (ei eritu verre vaid jääkained tulevad kiudainetega välja) toodetega, saab proovimisest olla vaid kasu.
Kust neid osta saab? Defendyl-Imunoglukan P4H® tooted on saadaval vaid Sinuteekis ja see kuu eriti hea pakkumisega 1+1 ehk ühe hinna eest saad kaks toodet! Soovitatavaks kuuri pikkuseks on 2-3 kuud.
Immuunsussüsteemi kohta lugema hakates sain aru, kuivõrd oluline on tervise hoidmisel ka oma soolestik korras hoida. Meie pere on teadlikuma toiduvalikuga nüüd muidugi sellesse veidi panustanud, kuid kindlasti pole me kaugeltki täiuslikud. Me kõik teame, et antibiootikumide tarbimine võib kõhu korrast ära viia, kuid samamoodi mõjub ka vale toitumine, D-vitamiini vaegus ning läbi põetud kõhugripp. Tihti ei teki kohe ka tuntavaid sümptomeid (kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõhuvalud, puhitus jne), kui kõhus miskit balansist väljas on.
Meie pakis oligi lisaks kõhu ja seeläbi kogu keha toetamiseks Waya tooted, sest need on allergeeni-, gluteeni- ja laktoosivabad. Nende puhul on kasutatud ka uudset mikrokapseldamise protsessi, mis tagab kaitse ning viis korda suurema tõenäosuse, et seedeelundkonnas leiduvad kasulikud bakterid jäävad elama (võrreldes kaitsva mikrokapseldamise protsessita valmistatud vormiga). Kui juba tabletti võtta, siis kõige suurema võimaliku kasuteguriga, eksole. Muuhulgas soovitatakse seda ka imiku gaasivalude puhul, et kes nendega jännis, võib proovida. Eks jõulude paiku loeme üle, mitu korda keegi sel sügisel haige oli.
PS! Sinuteek e-poes kehtib alati kood marimell, mis annab lisaallahindlust 7%!
Aga tulles pealkirja juurde, siis.. Kui koroona-aastatel soovitati lapsi lasteaiast koju jätta ka kergema köha ja nohu korral, siis perearstide seltsi hinnangul on aeg naasta normaalse elu juurde ning see tähendab, et kui laps tunneb end hästi ja tal pole muid haigussümptomeid, ei ole köha ja nohu kollektiivi minekule takistuseks. Kuulsin seda Terevisioonist, link ERR lehele. Nõustun sellega 100%. Tatine nina pole midagi, mida ilmtingimata kartma peab. Hedelin ilastab ka hammaste tulekul, sellega kaasneb ka ninalurin, see ei tähenda ju, et ma teda nädalate kaupa kodus hoian.
4 Kommentaari
See teema ajab ikka väga keema.
Vabandust aga siin on nüüd üks oluline vahe..laps kes oskab nina nuusata ja laps kes ei oska ja ei lase ka oma nina pühkida. Kui tatt lihtsalt otse suhu voolab, mänguhoos veel käega mööda nägu laiali tõmmatakse jne . Kui rühmas on 20 last siis ausalt ei jõua käia ainult taskurätiga lastel järgi. Enamus ei oska isegi mitte nuusata, saabki ainult pühkida ja uus tatirodu juba minuti pärast uuesti nina all. Mänguasjad tatised, pinnad tatised. On see siis normaalsus? Magamise ajal köhitakse nii, et kõrval voodis laps ei saa magama jäädagi. Laps ütleb hommikul, ema andis rohtu ja et olen haige. No andke andeks…kallid lapsevanemad tulge üheks päevaks lasteaeda tööle ja siis rääkike uuesti teemal “natukene tõbine laps lasteaias”. Pluss kõige tipuks kas õpetaja võib haigeks jääda? Ei! Sest see lapsevanematele ei sobi..võõras õpetaja rühmas, laps tahab oma õpetajat. Aga jah, õpetajad peavad olema kuulikindlad (või kui juhtub, et olude sunnil käimegi tõbistena tööl sest asendajat lihtsalt pole võtta, et rühma mitte kinni panna… Siis kui uksele minnes sall kaelas või hääl ära vaadatakse nii vihaselt, et mis sa oled haigena tööl või, nakatad minu last jah).
Mõelge natuke! Kui sul omal on nohu- köha, on hea olla? Ei ole ju, pea on paks, ninast õhk läbi ei käi, kurgus tõenäoliselt kraabib. Ok palavikku ei ole, hea seegi eks. Ole nüüd terve päev lärmi sees ja ürita ka midagi õppida. Miks te arvate, et lapsel on hea olla kollektiivis kui ta tõbine on?
See on lihtsalt jõhker kui lolliks õpetajat peetakse. Hommikul antakse laps, tal on väike jääk nohu- köha, arst lubas. Reaalsus on see, et laps terve päeva köhib kopsupõhjast, hingetuks, ninast tuleb paks roheline tatt mida ei suuda välja nuusata. Tuju on halb, pea valutab. Lihtsalt vedeleb hädisena diivanil kuidagi päeva ära ja nii päevast päeva kuniks siis nii haige on, et kopsu või kõrvapõletik või midagi veel hullemat. Ja seda nimetame “jääk”…Miks te teete seda oma lastele?
Ma saan aru, et sa räägid siin täiesti haigete laste ravimitega üles turgutamisest, selleks, et nad aeda tuues “enam vähem” välja näeksid ja üleantavad oleksid. Loogiline, selle vastu olen ka mina – haige lapse koht on kodus – palavik, tatt mis jookseb ojadena, köha, mis ei lase magada jne aga pisike ninalurin ei tundu mulle probleem.
Meie lapsed olid ikka ülivähe haiged kui nende koolikaaslastega võrrelda. Küllap oli kaasasündinud (mõlemad kaasaga tervemat sorti) immuunsüsteemil oma osa. Samas sai nendega pidevalt titest peale välisõhus ja looduses hulkumas käia. Esimese lumega jooksid öösärgis paljajalu õues ringi, küll tuppa tulevad kui külm hakkab. No ja kuna nad terved olid siis ka mingeid lisa vitamiine ei võtnud, värsket puuvilja ju poes igale maitsele. Ise olen üle 50 aasta praktiliselt ilma arstirohtude ja vitamiinideta läbi ajanud, isegi koroona kohta pole aimugi olen seda põdenud või mitte. Mu “saladus” on mõõdukas kvaliteetne toitumine ja stressivaba elu pluss füüsiline aktiivsus. Parem maksta rohken hea toidu ja kvaliteetse õlle eest kui panna see raha ravimite peale hakkama.
Oi, kuidas mulle meeldis see lause: küll tuppa tulevad kui külm hakkab – meil täpselt sama!