Meelis kirjutab: varesele valu, harakale haigus, pistke pe*se see 2020… või ka mitte

Esiteks… Mis värk on selle “varesele valu, harakale haigus” lausega? Miks me peaks lindudele halba soovima? Ka nemad on ju elusolendid. Tihtipeale ka emad ja isad, seega miks on keegi kunagi mõelnud välja sellise lause?

Aga mitte sellest ei soovinud ma kirjutada. Vaid hoopiski sellest, et ma panin omale Facebooki tagasi. Kes pole lugenud, siis tegin pisikese eksperimendi, kus veetsin paar nädalat meediata. Lugu saab lugeda siit: Meelis kirjutab: paar nädalat meediata – mis juhtus?

Panin siis mina Facebooki omale tagasi ja juba tahaks ma selle jällegi ära kustutada. Kuna on aastalõpp, siis on loomulikult uudisvoog täis erinevate inimeste kokkuvõtteid ja mõtteid ja  enamasti on need mõtted üpriski negatiivsed. Aga miks?

Ma olen nõus, et see aasta ei olnud just kõige traditsioonilisem ja lõi nii mõnelgi inimesel ja perel jalad alt. AGA… Ka selles on midagi positiivset. See aasta peaks olema inimesi pannud mõtlema kui habras kõik on. Kõik, mis teil on, võib lihtsalt hetkega kaduda. Sinu äri, kuid töö, kindlustunne, stabiilsus, aga ennekõike vabadus. Mõelge nüüd ise tagasi kui oli märts. Kõik justkui toimis, aga siis järsku otsustas vabariigi valitsus, et nüüd istute te kõik kodus ja ei lähe kuhugi. Ja nii tehtigi. Ehk siis lihtsalt ühe Facebooki postitusega võeti teilt vabadus. Ja seda ei teinud teie ise, vaid riik. Kõik soovid, mõtted ja plaanid, mis teil olid… Neid enam ei olnud.

See aasta peaks inimesi panema hindama seda, mis neil olemas on. Sulle ei meeldinud sinu töö? Mõistan, aga vähemalt on/oli see sul olemas. Sul oli äri, mis just sai hoogu ning kõik hakkas nagu hästi minema, kuid jällegi see kõik kadus. Sisuliselt paari nädalaga olid sa omadega nullis kui mitte miinuses.

2020 aasta ei olnud tegelikult üldse nii kehv ja paha. See oli aasta, mis raputas, aasta, mis pani ehk paljusid oma elu ning asju ümber mõtlema. Ja kindlasti on sellel kõigel väga positiivne mõju. Üheks selleks on minu arvates kodukontor. Te mõelge kui palju on sellised tegevjuhte, kes on väitnud, et kodukontor ei ole võimalik ja see on mingi uue aja trend. Ma olen kindel, et selliseid inimesi on sadu. Kuid ehk ka nende mõttemaailm on nüüd muutunud.

Meie peame tegelikult tunnistama, et 2020 oli jah, alguses pisut keeruline, kuid kuna meie Leenuga oleme harjunud elama ootamatustega, siis saime kiirelt jalad alla, olime teineteise jaoks olemas ning purjetasime aga edasi. Ja väga hästi ja edukalt. Okei, meil jäi ära mitmeid üritusi ja pidime samuti plaane tühistama, aga see andis jällegi aega tegeleda teiste asjadega.

Nagu ma juba mainisin, siis on neid plusse isegi päris palju ja ma ei suudaks ilmselt kõiki enda omasid siin üles lugeda. Aga tegelikult ootan ma huviga teie positiivseid mõtteid.

Millised on teie mõtted ja arusaamad, mida 2020 andis või tegema pani? Mida uut avastasite? Mida uut omale lubasite? Ma olen enam kui kindel, et kõik ei saa olla üdini halb, kuskil peab olema see positiivne noodikene. Kirjutage meile sellest.