No ega mind paista need normaalsed raseduse tunnused kimbutavat – iiveldus, paistetus, kõrvetised – võib-olla on see kõik alles ees ja võib-olla pean ma olema megaõnnelik, et mul pole iiveldanud ja kõrvetanud ja ma pole paistes nagu troll.

Mul on ikka kraad kangemad haigused, millest suurem osa rasedikke ilma jääb.

Näiteks on mul ametlikult platsenta previa ehk siis mu platsenta on emaka all ääres, eesseinas, sündimisel ees – kuidas soovite. Igast tuhandest rasedast neljal tuleb selline asi ette. Neist neljast 90%l tõuseb platsenta 28ndaks nädalaks normaalsesse kohta koos emaka kasvamisega. 10% on sunnitud sünnitama keisriga.

Loodame parimat!

Hemorroidid on rasedatel sama tavapärased kui kehva nägemisega inimesel prillid, aga sama nõmedad kui pakkuda kiilakale kammi. Mul neid veel otseselt ei ole, aga tunnen, et kohe tulevad. Mitu päeva on üsna valulik WC-s käia, istuda on ebamugav, kõht on kinni. Ostsin endale igaks juhuks Axol kreemi valmis, see vaatab mind indikaatoriga WC-s alati vastu, juhuks kui kohe peaks nii valus olema, et ma mõtlen, et nui neljaks, suran selle kreemi endale sisse.

Loodame taas parimat, et mul on valehäire ja mingid hemorroidid mind ei kimbuta!

10ndal nädalal andsin ära oma kohustuslikud analüüsid ja kuna enne kuklavoldi ultraheli (mis on homme) oli mul ämmaka juures aeg, siis ta teatas, et kõik näidud on ideaalsed. Jeeeiii!

Ja homme ongi see päev, kui ma saan teada, kas kõik on ok – kas kuklavolt on ikka alla 3 mm või ei ole. Kui ei ole, hakkab jälle mingi trall ja kamm pihta. Aga taaskord, loodame parimat!