Tänane teema on võibolla mõne jaoks tabu, aga tegemist on üsna elulise probleemiga raseda jaoks. Arvasin minagi veel viis kuud tagasi, et ah, mis see siis ära ei ole, olin ju enne üle saja kilo ja sain raseeritud, ma ei võta ju rasedusega 60 kilo juurde… Aga näib, et pean oma sõnu sööma, õnneks mitte kaalu osas.
Ja alguses ma ei plaaninudki sellest kirjutada, mõtlesingi, et ilgelt tabu teema, aga eile õhtul enne magamaminekut postitati meie beebigruppi täpselt samasisuline teema: Kuidas teil karvade eemaldamisega? Mina veel kuidagi hädaga saan hakkama. Selle rasedusega õnneks on karvakasv veidi peatunud aga poissi oodates olin nagu lumeinimene, ajasid ja juba kasvas peale. Õnneks mees välja koolitatud eilmisest rasedusest ning teab, mida teha ning aitab
Täna hommikuks oli sinna kogunenud hulgaliselt kommentaare ja tõesti, see ongi probleem! See on rasedatele sama suur probleem kui rindadest tilkuma hakkav piim, pardikõnnak, ajuvabad isud, möllavad hormoonid, seljavalu jne
Kuigi naiste seas hakkas ihukarvade eemaldamine levima 20. sajandi algul ja hoogustus pärast esimest maailmasõda, siis kujutan elavalt ette, kuidas veel kolm-neli kümnendit tagasi oli naistel üsna suva, kas nende jalad, kaenlaalused ja jalgevahe olid karvased või siledad.
Tänagi ilmselt leidub selliseid naisi, kellel on üsna suva ja siis leidub mingeid friike, kes raseerivad ennast iga kord kui pesus käivad ja kui nad käivad hommikul ja õhtul, siis nad raseerivadki kaks korda päevas ja kui neil on õhtune pesu enne seksi tegemata, siis nad on paanikas ja jooksevad ka üheöösuhte juures vannituppa žiletti otsima ja jalgu raseerima. Päriselt, ma tean sellist naist!
Ma julgen arvata, et täna raseerib end 10 naisest 8, kuigi nad ei tee seda võibolla igapäev ja nii regulaarselt kui nooremas eas. Näiteks ma tunnistan, et suvel raseerin ma end kordades tihedamini kui talvel. Aga raseerimisest raseduse ajal…
No kui ma olin peenike, siis ma lihtsalt libistasin žiletti üle oma sääre ja raseerisin, jalgevahele nägin ideaalselt ja kaenlaaluseid tegin juba ammu pimesi. Kui ma olin sajakilone, siis toetasin ma jala kraanikausi äärele vannitoas ja raseerisin, tõmbasin pekid koomale ja nägin ka jalgevahet korrastada. Aga nüüd, rasedana, ma mõtlesin eile, et ma jäängi sinna vannituppa.
Ma olen muidu megakiire pesija, mul on üks kiiks – ma pean iga hommik pead pesema ja ma olen selles nii vilunud, et mul võtab see koos föönikuivatusega 3-4 minutit aega. Ma võin selga panna eilsed riided või eilsed sokid, aga pea pean ma hommikuti saama puhtaks pesta.
Igaljuhul on tavaliselt ka raseerimine aega võtnud mõne minuti, siuh-säuh ja korras. Kogu pesu peale läheb mul kümmekond minutit, kui ma just ei kuku keha koorima või maske tegema. Aga eile… Ma arvan, et ma olin pesus umbes pool tundi ja sellest pool aega ma raseerisin.
Päriselt ka. Mismõttes see kõht nii suur on. Ja mul on kaks kuud veel aega… Ma tõsimeeli pean plaani, et ma pean hakkama sõbrannaga pesus käima. Meelis kardab, et lõikab sisse :D ja tal kuluks ainuüksi jalgade peale tund, ma juba kujutan ette, kui hellalt ja aeglaselt ta teeks, sest äkki on valus või ta lõikab sisse…
Kas ja kuidas olete teie selle probleemi lahendanud või teil ei jäänudki kõht ette?
Teate, ma tunnistan täiesti ausalt, et umbes 30 aastat koosnes mu apteegisahtel valuvaigistitest, paracetamolist ja…
Käisime enne Türgi reisi kiirelt Berliinis, et lastele suveks mõningad riided haarata, sest no nad…
Veel kaks aastat tagasi lõin ma käsi kokku ja pööritasin silmi kui keegi ütles, et…
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…