Jälle mingi iidamast-aadamast postitus, mille draftist leidsin.

Alles ükspäev jättis keegi blogisse kommentaari, et me oleks pidanud oma vale, et Meelisele tööd pakuti, paremini läbi mõtlema. Kohe aru saada, et väljamõeldud lugu.

Ma ei tea, mis peaks mind või Meelist ajama mingeid lugusid välja mõtlema. Me elu ongi järelikult uskumatu ja nii ebareaalne.

Paar päeva tagasi rääkisin just sõbrannaga, et kui ma kirjutaks ausalt blogis oma 20ndatest, siis keegi ilmselt ei usuks. Ütleks kohe, et väljamõeldud ja pole võimalik.

Ma mäletan ma kunagi andsin mingi intervjuu, kus ma rääkisin ka mingi loo ja isegi mu sugulased ei uskunud, et see minuga päriselt juhtus.

Hea näide on mul veel varnast võtta. Siis kui ma Saksamaa elasin, kirjutasin ma koos sõbrannaga Delfisse järejuttu. Tema ühe osa, mina teise. Kirjutasimegi nii, et kui ma olin tema osa läbi lugenud, arendasin lugu edasi.. paar korda selle aja jooksul arutasime ka, et kuidas see lõpuks välja peaks jooksma..

Ühesõnaga, iga kord kui ma pastakast midagi välja imesin, ilustasin, keerutasin ja fantaseerisin, olid kommentaarid, et issand, täpselt minu elu, issand kui armas jne

Kui ma seevastu mõne vürtsikama loo enda elust kirja panin, kirjutasid kõik, et see pole võimalik ja on nii haledalt välja mõeldud, et kohe on aru saada..

Nojah. Elu pole nii mustvalge ja tavaline kui ta tundub. See, et me oleme näiteks Meelisegs jätnud inimestele mulje, et elame mitte monogaamses abielus (polügaamia vist), siis absoluutselt mitte. Meie suhe on nii monogaamne kui olla saab. Lihtsalt nii on kujunenud, kuigi me jah, oleme vabameelsed jne. Lihtsalt vale mulje on rahvale jäänud. Ma arvan, et ma olen maailma kõige konservatiivsem inimene seksis. Okei, mul on vibraator ja koerapoos on lemmik, aga üldiselt ikka pima tuba ja tekialune.

Samas, minu elus pole vist naljalt midagi, mida ma proovinud ei oleks. 20ndad olid rajud. Aga kuna ma sellele igapäevaselt ei mõtle, siis paljud asjad pole kohe meeleski ;) aga kui jutuks tuleb, siis meenub mulle igasuguseid põnevaid lugusid. Lihtsalt täna olen ma vägagi ustavas suhtes oma abikaasaga ja.. olgu pealegi, et keegi kuskil arvab ja raiub kui tuld, et ta kitkub kulme (savi, et tal mõlemal kulmul arm on ja need ei vohagi!) ja kapis on. Jumala eest, vaba maa, arvake mis tahate.

Nojah, mis ma oskan lisaks kosta. Mida päev edasi, seda enam ma seda tunnen. Küll ma mõtlen sõpru ja sõbrannasid välja, et koostöö postitusi teha, küll ma ütlen, et Porgand on feik ja küll ma mõtlen haigeid küsimusi BHSile, sest mul endal on seksiga kehvasti. No, mis ma teha saan kui nii on välja kukkunud. Alati ei õnnestu kõik nii hästi nagu eeldame. Ikka juhtub. Eksimine on inimlik. Või noh, ma vähemalt tunnen, et ma olen kõige tavalisem inimene, kelle kõik päevad ei ole ükssarvi ja vikerkaari täis, vahel sajab vihma ja on porine ka. That’s life!