8 küsimust, mille vastused paljastavad koostööde telgitaguseid

Kui ma Hedoniga haiglas olin, siis lasin Instagramis endalt küsimusi küsida, aga ma ei jõudnud neile kõigile tookord vastata. Aku sai tühjaks ja uni tuli peale. Aga parandame vead :)

Kas on mõni koostöö mille kohta olete nö valetanud, et hea toode, aga tegelikult ei meeldinud?

Ma saan käsi südamel öelda, et ei ole sellist koostööd olnud. Me võtame vastu koostöid, mida nagunii tarbime, mida ostaks ise, mida.. katsetame ja meeldib ja kirjutame. Kui ma tunnen, et see teema ei haaku minuga, ma ei võta seda vastu. Näiteks pakuti mulle hiljaaegu 20 kilo komme.. ütlesin, et me ei söö veebruarist saadik suhkrut, ma olen bloginud kuidas me jälgime suhkruid, kuidas teie võiksite ka sellele tähelepanu pöörata.. Hedonil on üks patupäev nädalas jne. Siis oleks veider, kui ma kirjutaks, et küll on hea, et saime hunniku komme, saame end lolliks süüa ja teile ka loosida. No ei olnud minu teema.

Mille järgi valid koostöid? Kas oled koostöödele ka ei öelnud?

Ma ei tee koostöid, mis minu eetikapiirist (jep, mul on see täitsa olemas) üle lähevad – kui mul on Valio, siis ma ei promo teisi piimatööstuseid. Kui ma avastasin, et Andri Peedo kitsejuust on ülihea, siis ma ei võta isegi vastu pakkumist mõnelt teiselt kodumaiselt kitsejuustupakkujalt. See lihtsalt on minu jaoks ebaeetiline.

Millisest koostööst hetkel sa loobuda ei tahaks mitte mingil juhul?

Ilmselt nendest, mis on kestnud marimelli blogi algusaegadest peale. Valio ja Dermosil on olnud meie kõige pikaajalisemad kaaslased ja ma tarbin tegelikult nende tooteid nii ehk naa. Tellin ise endale marimelli koodiga pidevalt Dermosilist köögiseepi ja duo puudrit ja.. Valio asju ostan poest nii ehk naa. Mulle ei maitse Farmi hapukoor või kodujuust. Ja Atleet on mu lemmikjuust olnud lapsepõlvest saadik…

Olete vastu võtnud koostöid mida ei tahaks aga tol momendil ei saanud ei öelda? Miks?

Seda vist pole olnud, aga algusajal oli võib-olla see, et kui midagi pakuti, siis olid nõus poolmuidu tegema. Aga see ilmselt on kõikidel alustajatel nii, et tundub, ooomaigaad, mulle pakuti, vinge, teeme. Õnneks, ma pean ütlema, meie õnneks, pakuti meile ka alguses asju, mida oli vaja või mida hea meelega proovisime.

Isegi üks laenukoostöö (ma juba Instas vastasin seda), mida pakuti ja ma mõtlesin, et küsin hästi palju (küsisin 1800€ kuue postituse eest) ja kui nad pole nõus, siis pole, kui on, on meil Tai reisi raha koos.. Ja nad olid nõus. Aga ma ei kahetse seda kindlasti. See pigem andiski tõuke, küsida rohkem, väärtustada ennast, oma aega ja et töö tegemine oleks motiveeriv. Mul on desktopile kopeeritud üks mõte – töö eest peab küsima nii palju raha, et üks viiest ütleb, et see on liiga kallis ja hinda küsida peab olema natuke ebamugav. Ja ma ise mõtlen, et teen parem ühe loo kallimalt kui et teen kaks väiksema raha eest :)

Kas on mõni koostööpartner, kes teile millegipärast ei meeldi?

Meil vist on vedanud. Või oleme me ise nii head sisuloojad, et meil pole mingeid märkimisväärseid erisusi tekkinud. Kõik, absoluutselt kõik postitused, mille all on #KOOSTÖÖ ehk kui tegemist on kellegi poolt tellitud ja makstud postitusega, siis see on kliendi poolt üle loetud ja kinnitatud.

Umbes kahel korral aastas palutakse mul postituses midagi märkimisväärselt muuta, mis korraks tekitab selle tunde, et pljäää, ma tean paremini kuidas kirjutada, ma ei taha ise kaduda sellest postitusest, ma ütlen, et ma ei tee seda. Lõpuks kirjutan ikka nii nagu tahan, aga selgitan sinna juurde miks nii parem on ja lõpp hea kõik hea, aga see vahepealne emotsioon võiks lihtsalt olemata olla.

Ehk siis suures plaanis – ei, mul pole kellelegi midagi ette heita. Praeguseks on meil suurem osa koostööpartnereid nagunii nö püsikad ehk siis me teeme pikemaajalisi plaane, loome koos meile mõlemale meeldiva sisu ja lood on ajastatud vahest mitu kuud ette juba. Mulle meeldib, et kui tuleb nö tellimus, ma teen selle kohe ära, mitte ei avasta kaks päeva enne, et ups, pidin ju selle postituse tegema.

Milline koostöö on tõesti südamest “wooooow” hüüdma pannud?

Ma ei teagi, kas ma saan seda koostööks nimetada, aga eelmisel aastal kui Lartusi saatis mulle Villeroy & Bochi jõulunõusid, siis ma olin küll täiesti.. ma ei saa öelda šokis, aga ülevoolavalt õnnelik. Ma lihtsalt sain neilt kingituse, see polnud isegi koostöö ja nad lihtsalt saatsid paki, ma isegi ei teadnud, nad ei kirjutanud ette. Nad lugesidki blogist, et ma seda jõuluserviisi himustan, vaatasid ma ei tea kust mu andmed välja ja järgmine hetk tuli kuller. Mille peale ma tellisin kohe endale neli taldrikut juurde. Ise maksin.

Sama teema oli sel aastal. Nad küll saatsid mulle kutse sügisel Bochi kella viie teele, kus see Villeroy & Bochi üks pärijannadest oli Eestis uut kollektsiooni tutvustamas, aga ei mingit koostööd. Ja siis tuli põmm see pakk! Jälle. Ma olin jälle täiesti.. ma ei oska seda sõnadesse panna. Üliõnnelik. Ja kui ma seejärel nägin nende Instas reklaami veini- ja klaasikoolitusele, siis ma ostsin sinna kaks pääset ja viisin sõbranna sünna puhul välja. Ja õhtu lõpuks lahkusin 200€ vaesemana, sest.. oli ju vaja jõulude kollektsiooni täiendada, sest nad tegid meile sel õhtul mustareede hinnad.

Kas tavaline inimene ka saaks kuidagi mingit koostööd?

Tead, ma tahaks öelda, et miski pole võimalik, aga päris nii need asjad ka ei käi, et tere, anna mulle toode, ma teen sulle reklaami.. Ma ei tea, see on nii vale lähenemine. Kui sa tuled välja mingi vinge ideega, siis ma absoluutselt ei välista, et sa võid koostöö sedasi saada. Aga.. hallates ise üheksa firma sotsiaalmeediakontosid, näen ma kahjuks väga palju kopi-peist kirju, mida saadetakse kõikidele. Mõnikord isegi muutmata kujul ehk üsna tavapärane on leida pottide-pannide postkastist kiri, et tahaks kohupiima.

Kes on teie jaoks teid kõige rohkem meeldiva koostööga üllatanud? Teinud selliseid wau pakkumisi, mida sellelt firmalt poleks eeldanud?

No näiteks kinkis Kartim mulle kunagi läpaka. See oli totaalselt wau. Samamoodi suvel kui Von Baer selle reisikoti saatis, lihtsalt “aitäh koostöö eest”. Ja no see sama Villeroy & Bochi teema, millest juba kirjutasin. Küsisin Meeliselt: mingit highlighti küll meelde ei tule, autot pole keegi kinkinud. Kodu ka mitte. Okei, nali naljaks. Meil on ausaltöeldes iga pressipaki/kingituse üle hea meel, mis me saame ja mis üllatusena tulevad. Näiteks nüüd saatis Linea meile reisiks päikesekaitsekreeme.. Nii armas. Nad loevad ja vastavalt sellele nö käituvad. See on nii lahe.

18 Comments

  1. Millal märkmike postitus tuleb? Ei jõua ära oodata, tahaks juba endale uut
    Aga kardan, et pärast magan midagi head maha

  2. Minu meelest olete te ainult alati ilusate ja kallite asjade peale väljas, mis vähegi odavam… selle teete maha. Teie pidevat eneseupitust on halb juba lugeda ja vaadata. Olete lihtsalt mõttetult ära tõusnud. Mitte miski ei kõlba teile .

    1. Ma ausalt ei tea, millest sa räägid :)

      Ma ostan ainult allahinnatud asju, tänase kuupäevaga tooteid jne. Ma ei tea mis kallistest asjadest sa räägid?

  3. Esitan ka siis küsimuse- kas ühed ja samad tooted ära ei tüüta? Aastaid ja aastaid rääkida ühtedest ja samadest asjadest? Ma saan aru, et kindel ja regulaarne sissetulek on tore, aga siiski…
    Üks põhjusi, miks mina blogijaid jälgin on see, et soovin leida midagi uut ja huvitavat. No ei jõua ise kõigega kursis olla, blogijad võiks ses suhtes suunda mudida. Aga rääkida 10 aastat Valiost ja Dormeost ei ole mingi suuna näitamine. See on ühe koha peal tammumine, ilma mingi edasiminekuta. Vonbaer ja onupaul tekitavad juba sama tunde- tooted on ühesugused, mingeid uuendusi ega muutusi ei tule ja ka need rekaampostitused on kogu aeg samasugused, sest arusaadav- mida sa ikka kirjutad aastaid sellest kingapaarist, millle iga uus mudel on äravahetamiseni sarnane vana mudeliga. Ok, üks kord vaatasin nende kodukaid, teine kord ehk ka- mitte midagi uut. Kõik blogijad kiidavad (ilmselt on selleks käsk antud) graveeringuid nahktoodetel- minu meelest on mingi totakas äraleierdatud lause kotil või nimi rihmal big no. Napsie madratsit nähes tõusevad juuksed peas püsti- KÕIK blogijad kirjutavad sellest ülivõrdes. Olen neid tooteid näinud- pole põhjust vaimustuda.
    Ehk siis pikk jutt lühidalt- leidke midagi uut ja huvitavat mitte ärge olge uhked,et olete 10 a jogurtitest ja seepidest kirjutanud.

    1. Ma isiklikult olen seda blogi siin pidanud viis aastat, seega kümme aastat on ilmselge liialdus :)

      Tooted ju muutuvad, erinevad disainid, värvid.. Mulle tundub, et blogijad on ikkagi piisavalt erinevad ja teevad koostöid erinevate firmadega. No näiteks ma ei ole kunagi teinud koostööd Havereniga või kes iganes see firma on, mingeid beebiasju sealt saab, samas olen neid beebiblogijatel näinud.

      Minu selleaastane avastus on BonMerité kelle tooteid olen lisaks näinud Eveliisi blogis. Sama teema näiteks WildWomaniga.

      Saan aru, et kui sa loed meie blogi, siis teemad korduvad, aga seda pigem seepärast, et meil on mingi eetikapiir paika pandud, et konkurente ei reklaami. Näiteks avastasin Toidumessilt Andri Peedo kitsejuustu, mulle meeldis see, jagasin seda oma Instas, panime nende juustud enda marimelli jõulupakki.. Ja kui mulle kirjutas üks teine Eesti firma, kes ka hakkas kitsejuustu tegema, siis ma ütlesin viisakalt ära, sest mulle tunduks ebaeetiline kahte konkurenti samal ajal promoda, isegi kui nad on nõus maksma palju raha. Sellessuhtes ei saa ka öelda, et ma kõike raha eest teeksin, et makske vaid ja saab. Ei saa. Vähemalt marimelli blogis on mingid reeglid :)

      Ja no näiteks Valio – ma tarbin neid ju enivei, et kui ostan piima, siis ostan ikka Alma piima või hapukoore. Ma ei tuleks selle pealegi, et kui mul on vaja kohupiimapastat, et ma ostaks midagi muud. Ma ei tea isegi, kas keegi toodab :D Minu jaoks on see olnud lapsepõlvest peale Valio oma. Mitte koostöö pärast.

      Napsie – meil on Napsie tekid ja padjad ja no meeldivad samamoodi, pole midagi teha. Madratseid saime kunagi testida kui neil uus mudel tuli. Mulle just meeldis nende see jäiksus. Jällegi, kui oma koju kolime, ostan kindlalt Napsie, sest mulle meeldib.

      Jne.

    2. Te oma blogi ajalugu olete vaadanud? Ma näen postitusi aasatest 2009-2010.
      2010 a blogipostituses on kirjas- See postitus ilmus üle seitsme aasta tagasi meie vanas blogis ja Õhtulehes. Huvitav ajaarvamine teil :)

      Teine asi, millst ma aru ei saanud- räägite Valiost ja siis kiidate Alma hapukoort? Alma on Valio kaubamärk? Ja jälle- vahet pole, piim on piim, olgu Valio või Alma või jumal teab mis. Mingi hapukoore tootjaid ja neile kuuluvaid kaubamärke selgeks õppida on küll mõttetu.

      Eetika on küll tore asi (need teie endi poolt väljamõeldud eetikareeglid), aga kui see ühelt maalt tuleb põnevuse, loetavuse ja huvipakkuvuse arvelt, siis nagu pole ka väga edasiviiv.
      Kas pigem võib asi olla selles, et uusi ja huvitavaid koostööpartnereid on raske leida, mitte selles, et mingi X madrats ja Y hapukoor on nii jumalikud, et muud ei tahagi? Tundub, et Eestis ei soovi enamik tuntud ja edukaid firmasid siduda ennast blogijate skandaalidega. Sest enamike teadvuses blogija = Mallukas ja keegi ei taha tegemist teha roppuste, skandaalide ja kohtuasjadega. Muidugi pole ta ainuke, kes hea maitse piiri ületab, aga teised pole nii tuntud. Noortel on omad suunamudijad, kellega te nagunii ei konkureeri, aga sellises 30+ klassis blogijatele jäävadki üle jogurtid, madratsid ja rahakotid, millest siis peab aastaid ühetaolisi artikleid vorpima.

    3. Sanna ei väitnudki ju, et üht ja sama blogi olete pidanud. Bloginud olete ikka kaugelt üle viie aasta, vahet pole, mitu erinevat blogi selle aja jooksul olnud on.

    4. Sanna väitis, et 10 aastat lugeda Valiost ja Von Baerist – kopp on ees. Ma ei ole seda blogi siin pidanud 10 aastat, st et pole ka koostöid saanud kauem teha kui see blogi vana on :)

  4. No minu arvates jälle väga hea postitus, sest mina lugesin ridade vahelt välja nii palju olulisi asju, mis tekitasid omakorda miljon küsimust, et kuidas see või teine asi koostöö raames on võimalik. Samas, sain aru et ega neid koostöö postitusi polegi nii kerge leida nagu tihti blogipostitustes jääb mulje ja seda eriti ühe blogija Y lehel. Tuleb välja et on ikka omad kindlad kokkulepped ja reeglid mis võtavad omajagu aega. Täiesti mõistan.
    Näiteks, kui teie teete koostöö postitusi, siis need on põhjalikud, läbimõeldud, on näha, et on palju vaeva nähtud. See kumab läbi. Firma, kellega koostööd teete, jääb kindlasti rahule. Ise asi kuidas see või teine koostöö otseselt firma müüki mõjutab, seda mina ei tea.

    Aga, AGA, palun vastake kasvõi poolesõnaga…. no mitte ei taipa, et kuidas on võimalik, et näiteks kui teil blogijana oleks mingi X summa võlgasi vaja ära maksta, siis kuidas on võimalik, et blogija Y leiab sõrmenipsuga need koostööd ja valmistab koostööna kiirkorras postkaardid, läbi mille ehk müümise on samal ajal KOOSTÖÖNA paljud firmad õla alla pannud ja samal ajal osalevad justkui selles loosis, mida korraldab blogija Y, jääb mulje et kõik on tehtud selleks, et peaasi et blogija Y enda kohtuvõlad saab ära makstud. Kuidas selline asi on võimalik ja kuidas nii mitmed firmad on kaasas otseselt selle kohtukeissiga, (st õla alla pannud) mis tegelikult ju firmade müüki otseselt ei mõjuta. Või siis blogija Y maksab ise nendele firmadele peale, et nad korraldaksid KOOS blogijaga extempore loosimisi, samal ajal kui blogija Y müüb kampaania korras viie euroseid jõulukaarte. Täiesti müstika. Absoluutselt ma ei hooma mis toimub ja kuidas see on v-õ-i-m-a-l-i-k.

    1. Ma selgitan sulle hea meelega, sest just eile mõtlesin isegi sellele.

      Firmad saavad ju läbi sellise suure kampaania reklaami. Olgugi, et blogija Y paneb taskusse umbes 10K (oleneb kaartide ostust, aga arvestades, et 4x kallimaid raamatuid on müüdud tuhandeid, siis tundub mulle 5€ kaardi eest köki-möki; kaardi tootmine ja saatmine pole teab mis suur kulu)

      Kindlasti saavad firmad kes nö õla alla panevad ehk oma tooteid talle loosimiseks annavad ka müüke, sest vastasel juhul nad ei viitsiks kaasa lüüa. No oletame, et firma X annab välja 10 kreemi, mille omahind on 50€, aga kui viis inimest ostavad selle kreemi, mis on poes hinnaga 25€, siis on firma enivei ju võidus.

      Mina siinjuures mõtlen ainult seda, et kuidas meie ei saa sõrmenipsuga uut autot või maja kui see kõik tundub nii jube kerge olevat… Aga noh, ma ei ole küsinud ka kui aus olla :D

  5. See osa, et kui teed koostööd ühe piimatoodete ettevõttega, siis nädala pärast pole väga ilus teist reklaamida. Üks asi on see, et otsusta siis ära mis su lemmikud on ja teisalt enamus ettevõtteid ilmselt on üsna pettunud kui sa kohe nende konkurente reklaamid. Pigem vähem raha/tasuta tooteid, kui ebausaldusväärne sisu!

    Mind ajas naerma kommentaar Oh. poolt… Suur osa kalleid asju teie blogis on ka teada tundud oma hea kvaliteedi/disaini poolest, miks peaks inimene odavat aliexpressi käekotti kandma, kui Von Baer teeb 10+ aastase eluajaga koti ja te saate selle kingituseks. Inimeste mõttemaailmad on ikka maru huvitavad!

    1. Kindel, et Von Baeri kotid ei tule siiski samast tehasest, kust need kirutud aliexpressi analoogid? Kui panin google otsingusse, “von baer toodetud” (sest nende materjalikirjeldus, nagu hiljem samast otsingust välja tulnud artiklis Manjana oma blogis arutas, on ebamäärane ja mitte midagi ütlev), tuli välja ka viide nt (pea) 1:1 samasugusele kotile nagu VB müüb/müüs.

    2. No Hiina teebki kõike järele, see on selge. Aga ma usun, et kvaliteedil on ikkagi vahe. Mul on olnud kunagi kuskilt veebist tellitud “nahast kott”, no aastaga ikkagi andis juba kulumise märke, samas kui VB kott on mul olnud kolm aastat vist, ja just laupäeval käisin Pärnus ja vaatasin, nagu uus. No ei ole sellist kulumist, isegi üldist kulumist pole. Mu kaarditasku ka ei ole kulunud, ainult veidi välja veninud need kaardisahtli osad. ma julgen küll arvata, et VB kvaliteet on kordades parem.

  6. Mida sa arvad sellest, et BSH kergelt öeldes mangub endale tasuta asju? Viimane oli vist õhuniisutaja: saatke mulle, teen reklaami!

    1. Täiesti normaalne. Ma ei tauni üldse seda. Sellise jälgijaskonnaga ongi jumala okei küsida, mitte ise sajasse kohta kirjutada ja paluda. Küsid, kellel huvi, see annab, teed oma story ära, reklaam tehtud ja võimalik, et isegi müüki tuleb. Natuke nagu liiga in your face, aga samas – who cares?

Comments are closed.