Alustame algusest. Reisisime Go Traveliga nagu ikka. Hotell: Rixos Premium Seagate. Hind meie perele 2652€ superior tuba, UAI ehk kõik maailma asjad hinnas. Meie reisikonsultant on Liis.Hein@go.ee ja temalt mingit kolmetärnikat ärge küsige, nagu ta ise armastab öelda, müüb ta champagnet mitte proseccot.

Instagrami enimküsitud küsimus (kogu reisi näeb highlihtside alt)- kuidas me reis nii odav oli. Alustame sellest, et Eestis on kolm reisikorraldajat, kõik teised on edasimüüjad, ka Go Travel, ja peavad müüma ette antud hinnaga. Meil ei olnud mingit koostööd, 2,5kuud ette ostetud reis, mis oligi nädal hiljem juba kui mu sõbranna ostis 400€ kallim. Lapsed kuni 12a majutuvad Rixoses alati tasuta ja nende eest maksad ainult lennu.

Kui me räägime hotellist endast, siis jätkuvalt kiidan seda, et ala on suur, kõigile midagi – ühel territooriumil on tegelikult kolm hotelli, mille kõiki alasid saab kasutada. Kolmas ehk täiskasvanute hotell, seal me ei käinud. Meie olime Seagate poolel alguses, aga vahetasime toa ikkagi Aqua poolele, sest lastel seal mugavam – kidsclub vaiksem, laste atraktsioonid ja madalamad basseinid kohe toa lähedal. Seagate pool polegi madalaid lastekaid, seal on ilusam, aga basseinid sügavamad. Valikute küsimus. Söömine toimub mõlemal pool, nagu ikka – Aqua poolel on valik väiksem ja restoran rahulikum, Seagate pool suurem ja lärmakam. Aga meie käisime õhtusöökidel ikka Seagate pool, sest seal õhtuti showd lastele ja diskod jne.

Kas ma tahan tagasi? Ei, ma ausalt ei taha, aga ma tean juba eos, et ma söön oma sõnu. See on kõige mugavam koht kuhu minna ja hinna-kvaliteedi suhe on nii paigas. Kui reisite veebruaris-märtsis, siis soovitan Hurghada Rixost rohkem. Novembris-jaanuaris jälle Sharmis nõks soojem.

See postitus on osaliselt kirjutatud reisi ajal. Veidi ilmselt segane, aga panin reisi ajal asju kirja telefoni ja nüüd proovin seda kuidagi normaalseks postituseks mudida.

Ma olen seda ilmselt 10 korda varem öelnud, et rohkem ma siia Sharmi ei tule ja lõpuks olen jälle lennukis, aga see debiilne kontrollsüsteem, mis neil siin on, paneb iga jumala kord vanduma, samas ununeb see nagu sünnitusvalu juba maandudes..

No näete, ma loen seda kuu aega hiljem ja ma ei mäleta millest ma kirjutasin..

Tahate ma räägin teile, kuidas siin 10 venda “peab tööd tegema” – rändom passikontroll – mingi mees vaatab passi, lappab ja annab tagasi. 90% kordadest ta lihtsalt lappab ja ei vaata, seega jumala mõttetu tegevus. Kuniks tuleb “kotikontroll” – lappa kõik oma tavaar skännerisse ka kingad ja ehted, siis mehed ühes reas ja naised teises – katsutakse sind läbi nagu filmis, jalad üles, alla, keera – kõik see käib araabia keeles, nagu ma peaks aru saama. Paned oma kola selga, jalga, pakid asjad minekuks.. aga ei, mingi vend tahab, et sa kohvri lahti teeks ja sorab niisama.

Instagramis tulnud küsimused panid küll mind veidi kukalt kratsima. Ma saan aru, inimeste immuunsused on erinevad ja kes ei talu laktoosi, kes kloorivett ja kes midagi kolmandat, aga mind panid seekordsed küsimused Instas veits kulmu kergitama küll. Ja hiljem tagasiside ka..

Ma isiklikult ei saa aru, miks karta kloorivett? Mida rohkem kloori, seda puhtam ta igasugusest muust jurast ju on. Minu jaoks loogiline samm on pärast basseini duši all käia nagu ka ujumisriiete läbi loputamine, et nad kauem kestaks. Aga minu pähe ei mahu arusaam, jätta väike laps koju, sest basseinivesi võib must olla. Jah, kuskil 3* urkas ehk ongi, aga mitte Rixoses.

Teine minu jaoks arusaamatu teema on see, et maksad rohkem kui tonn nägu reisi eest, mis sisaldab külluslikult sööke-jooke ja sa ei tarbi neid, sest sa ei julge jääd juua või kardad, et salat on kraaniveega pestud.. noh, tuleb ise oma immuunsust tugevdada ja poest ostetud lehtsalatit mitte pesta. Siis ei juhtu sinuga ka Egiptuses midagi.

Elu lennukis: kõik lapsed nutiseadmetes

Ma ei tea, olen mina imelik või teised, aga mu meelest on see ajuvaba kui palju vanemad oma lastele telefone ja muid  nutiseadmeid lubavad. Me lubame ka, aga näiteks Hedonil on tund aega ekraani, reisidele tavaliselt isegi kui kaasa võtame, saab ta seda ainult lennukis. Meie lapsed on muidugi imelised magajad ka, nii kui lennuk liikuma hakkab, on neil silmad kinni ja 98% juhtudest magavad nad enne kui lennuk rattad maast lahti on saanud.

Ja see söömas olles ekraanide plinkimine – kohutav! Põhimõtteliselt 90% lapsi sööb ainult ekraan ees. Võidab see, kellel on suurem ja kõvemini möliseb. Ma annan meie lastele sajast juhust ühel korral ekraani ette, kui ma tean, et nad peavad sööma, näiteks, et läheme lennujaama ja hea oleks kui kõht täis oleks. Muul juhul – oma valik, sööte või ei, kas sööte muna või krõbinaid või värsket kurki. Nad teavad täpselt, millal on uus söögiaeg. Ja reisid on ka ainus koht, kus nad võivad süüa mida nad tahavad, Hedon armastab seal olles krõbinaid, sest kodus neid põhimõtteliselt kunagi ei saa, v.a juhul kui on mõni koostöö.

Hedelin on erinevalt Hedonist väga hea isuga ja sõi ka Rixoses nii lõhet kui krevette, erinevaid suppe, põhimõtteliselt kõike. Hommikusöögiks võis ta vabalt neli keedumuna süüa. Ja kamaluga värsket kurki peale. Kõik jäätised, limonaadid, kokteilid, krõpsud ja pähklid ei ole reisi ajal loetud. Laske käia, sööge palju kulub, ujute ja traalivaalite selle nagunii maha.

Selle aasta novembris tahaks ka lastega kuskile minna – palun soovitage kuhu. Tahaks basseinikat, kõik hinnas varianti – see on lastega nii mugav.