Ma ei tea, mitu korda ma olen endale lubanud, et sünnipäevaks vormi, suveks saledaks, aasta pärast rasedust raseduseelsesse kaalu…
Noh, ma võin ju unistada, aga kui mu kaal seisab nagu tropp 70kg peal, ei grammi üles ega alla, 70 ja nii on, siis… Vahepeal juba tekkis mõte, et ehk see seisab sellest rasestumisvastasest implantaadist, aga kuna ma pole välja suutnud mõelda, mida asemele panna, siis olen ikka implantaadiga ja 70kg.
Jah, ma võiksin olla 62 nagu enne rasedust, aga ma ei sure selle kaheksa kiloga ära ka. Niiet seniks kuni mul sajandiplaani pole, kuidas kaalust alla võtta ja seejuures mitte rasestuda, ma olen 70.
Aga, ma tean, et teie seas on väga palju neid, kes võitlevad kaaluga ja tahaks suveks saledaks saada. Paljud teist osalevad programmis #mallukagavormi ja paljud teevad seda omalkäel. Mul on hea uudis – mulle kirjutas minu armas koostööpartner Valio, kes annab ühele lugejale…
Taramtaraaa… Ott Kiivikase toitumiskava ja terve suure hunniku uusi PROfeel kohupiimakreeme!
Selleks, et see endale krabada, jäta kommentaariks (koos toimiva emailiga), mis sind motiveerib? On see kaalust alla võttev sõbranna? Hoopis mingi kleit või teksad, mis kunagi jalga läksid? Isuäratavad tervislike toitude pildid? Vanad pildid, kui olid saledam… Õigeid ja valesid vastuseid ei ole – kirjuta julgelt.
25.03.2016 võidab üks inimene endale nii Ott Kiivikase (toitumiskava siiski :P) ja hunniku PROfeel kohupiimakreeme! :)
Sest ma pole kunagi nii tubli olnud, kui ma praegu vaeva das keha nimel näen, pluss enam ei tööta vabandus,et ma sünnitasin hiljuti…kolm aastat tagasi
Alustasin juba augusti lõpus, et uueks suveks vaadatav olla, kuigi eelkõige punnin ikka enda jaoks ja nohh mehega teeme ka omavahel vihase suvekeha võistlustHirmasti tahaks võita, sest püsib ka mul see pahamaagiline 70 kg. Lõppu veel meeleheitlik pick me, pick me
Täpselt sarnane teema, mis sul on. Kaal lihtsalt seisab, olenemata kas söön ebatervislikult või tervislikult. Suht närvi ajab, et kui söön rämpsu kaal ei tõuse, aga siis kui väga hullult jälgin siis healjuhul nädalaga kukub 50-100g :(… Ja nii see motivatsioon kaobki ära koguaeg. Loomulikult motiveerib mind absoluutselt kõik need sinu välja toodud näitud ja veel miljon tükki lisaks. Ilmselt teen kuskil ikka suuri vigu oma toitumisega.
Mind motiveerib see, kui näen kuidas riided ainult lohvakamaks muutuvad, mitte kitsamaks. :) (samas vahel see ei ole tore, sest mu kõik teksad on kottis ning jube koledad jalas, aga siis saabki uued osta!!)
Mind motiveerib mu väike beebi. Tahaks kaalust alla saada ja aktiivsem olla; temaga õues ringi möllata ja mitte hingeldada peale mõnda kiiremat sammu.
Raseduseelsesse kaalu sain alles nüüd (beebi juba 1a2k) ehk siis kuu ajaga alla võtnud 4kg aga sooviks veel, et suvel oma pulmas super välja näha ja tunda ennast suurepäraselt.
Samuti on meil käsil teise beebi tegemine ja tahaks, et keha oleks paremas vormis, kui rasedaks jään. Seega 8kg on veel minna, et suuremast ülekaalust jagu saada.
Mind motiveerib kevad – päike käib kõrgemalt, õues on nii hommikul tööle minnes kui õhtul tulles valge ja linnud laulavad. Kui külmas ja pimedas ei viitsinud end liigutada, siis praegu on see puhas lust!
Mind motiveerib minu kunagine kaal ja keha. Nii nöme neid vanu piltr vaadata ja ohhetada, et olin ma ikka köhna. Mitte, et ma praegu paks oleks, aga natuke on seda üleliigset voodrit ikka. Tahaks ikka suvel randa minnes röömuga bikiinides ringi joosta
Mind motiveerib see, et kuna maailmas on nii palju peegleid, siis ma ei peaks sisemiselt nutma alati, kui mõnest end jälle näinud olen. Tnx.
Mind motiveerib see,kui minu tuttavad või sõbrannad järsku hakkavad kaalust alla võtma ja on tervislikud ja enesekindlad! siis tekib endal ka see,et kurat ma ei saa ju neile alla jääda:)
mind motiveerib teadmine, milline mu keha päriselt! olla võib
Mind motiveerib enim see, milline ma enne olin. Neli aastat tagasi, enne oma elukaaslasega tutvumist olin ma kõvasti ülekaalus. Mingi hetk hakkasin ise kaalu langetama (trenn ja vähe sööki, aiai, kui vale) ning siis tutvusin oma elukaaslasega kes on ametilt sportlane. Tema nõu ja jõuga sain ma lahti oma viimasest kahekümnest ülekilost :) Hetkel olen enamvähem kehaga rahul, veidike “pehme” ehk talvest veel, kuid need on vaid pisivead. PROfeel kohupiimadega meelitaksin aga hoopis oma sõbrannasid trenni, pärast mida saaks koos maiustada. Viimased aastad olen üritanud järjest rohkem sõbrannasid trennidega ja pikkade jalutuskäikudega kaasata sellesse tervisliku püramiid, kuid mitte veel piisavalt edukalt. Usun, et PROfeel kohupiimaga läheks nende trenni saamine libedamalt ning oleks hea neile näidata, et tervislik ei ole maitsetu ja selle pärast ei pea endale keelama mitte midagi :)
Mind motiveerivad lapsed ja see, et ka 5 aasta pärast jaksaks nendega koos ringi joosta.
Mind motiveerivad mind mu vanad teksad ja need ilusad kleidid mis kapis ootavad ilusat aega…
Motiveerivad ümberringi olevad treenitud ja saledad inimesed ning ilusad riided, milles tahaks hea välja näha :)
Elan juba ammu oma elukaaslasega koos, aga motiveerib nüüd täiega see et mu isa, kelle oma kaal läheneb 150le, ütles et olen “rõve paks elukas”. Kiivikase abiga saaks talle korraliku ninanipsu anda nende haiget tegevate sõnade eest.
Mul tulevad suvel pulmad ja see tõesti motiveerib väga. Vahepeal suutsin juba 9 kg alla võtta, aga nüüdseks 3 kg tagasi tulnud juba ja nii raske jätkata. Alla oleks vaja võtta isegi u 24 kg, aga seda ma enam isegi ei looda jõuda. Saaks kasvoi 5-10 kg veel. Käin küll 4x nädalas trennis ja püüan korralikult toituda, aga ikka libastun.
Mind motiveerib gümnaasiumi löpuaktus- kes siis ei tahaks sel tähtsalt päeval ilus ja sale olla :)
Olen juba pikalt unistanud sellest,et lasta teha aktifotod, mida panna magamistoa seinale. Hetkel ma seda oma välimuse juures teha ei soovi. Ma ei ole ülekaaluline,lihtsalt oleks vaja saada ca 3kg alla ja keha trimmi. Olen siin omal käel pusinud ja kaal seisab ühe koha peal juba kaks kuud. Toitumise koha pealt väga range. Magusat ei söö üldse, saia ja jahu tooteid ka mitte. Paraku enam omal käel edasi ei oska minna. Varsti viskan masendusest kaalu aknast välja
Eelmiseks suveks olin “saavutanud” kaalule kõige suurema numbri, mida senini näinud olin ning peeglist vastu vaatav pilt tegi päris kurvaks. Oli aegu kus tundsin end väga halvasti ja olin täiesti masenduses. Lõpuks käis klõps peas ära, et mida ma endaga teinud olen – aitab! 3 aastaga olin võtnud märkamatult 15 kilo juurde, kuigi käisin vastavalt võimalustele trennis ja enda arvates väga halvasti ei söönud ka. Nüüd eelmisest sügisest hakkasin jälgima rohkem, mida endale suhu pistan ning viimase kuu aja jooksul olen käinud ka korralikult jõusaalis. Kaalumuutus veel väga suur ei ole (-6kg, enamus kadus tänu toitumise muutusele), kuid peegli ees eputan juba päris rõõmuga. Tunnen ennast mitte ainult enda kehas paremini vaid ka, et asjade tegemine on lihtsam ja ei väsita nii ära. Ja see kõik motiveeribki veel rohkem enda kallal vaeva nägema :)
Mis mind motiveerib……olen loobunud sellest, et oh tahan seda kleiti kanda või neid teksasid. Olen endale uue sihi võtnud: proovin ületada oma nõrka iseloomu, mis annab ikka ja jälle alla. Mind motiveerib siis see, et olla endast üle ja saada selle kaalulangetusega hakkama. Muidugi üheks suureks motivaatoriks on minu armas tütar, kellega ma tahaks kaua kaua koos olla.
Mind motiveerib mu enesekindluse puudumine + ma ei tunne enda kehas hästi.Olen olnud 59kg ja 82kg ning eelmine aasta sain -13kg aga nüüd enamus tagasi, sest kool on stressirohke ja isegi kui väga tahan ei oska ma toite valmis mõelda, supist ei saa ka nädalaid elada.Motivatsiooni on ja tahtmist ka aga pidevalt on puudus retseptidest, mis oleks kiired ja lihtsad.Olen ka mõelnud toitumiskava peale mitu korda aga siis ikka ja jälle proovin ise kuid ikka tulutult, nüüd ehk on võimalus võita enesekindlus ja armastus iseenda vastu tagasi.
Enim motiveerib peegelpilt ja hästi istuvad riided. Mõned inimesed on füüsiliste muutuste osas tundlikumad kui teised. Ise olen seda tüüpi, kes tunneb end nii füüsiliselt kui vaimselt halvasti, kui veidike üleliigset on kogunenud. Ja eriti palju stressi tekitab kui seda omalkäel maha ei saa. Kuna Kiivikas on tõeline professionaal ja intekate põhjal ka ajudega inimese mulje jätnud, siis julgeks ja sooviks tema kava katsetada küll. Valio Pro Feel tooted on täitsa tuttavad. :)
Päris suveks vast veel saledaks ei saa, aga algust peab tegema!
Motivatsiooniks on rasedusega kokku kahmatud kilode kaotamine ja soov olla ilus noor emme aprillis sündivale poisikutile.
Toitumiskava oleks suureks abiks, kuna siiani on kindlasti just toit olnud minu patuallikas :( .
Number üks motiveerija on vana klassivend – 60 kilosest poisinääpsust on saanud suur, tugev ja nägus mees! Tihti veab ta mu jõusaali kaasa, kuulab, nõustab ning aitab nii kuidas oskab. Kuid enne seda motiveeris kaalust langetama ikka see, et peeglist vastuvaataga ei olnud rahul, võhm hakkas kaduma ning tundis end pidevalt ebamugavalt. Õnneks kerkis ka huvi kvaliteetsema, tervislikuma ning vaheldusrikkama toitumise vastu. Mõtlesin, et kui mitte nüüd, siis millal veel? Kui ma end 20ndates eluaastates juba käest lasen, siis hiljem maksab see mulle veel valusamalt kätte. Nüüd on kaal langetatud ning vaja veel veidi vormida ja saangi endaga päris rahul olla :)
Seda on nii raske kirjutada. Kaaluteema on kuidagi emotsionaalselt juba meeletule raske. Ma pole vist reaalselt mitte kunagi oma kehaga rahul olnud. Alati on kuskil miskit liiga palju olnud. Ka siis kui olin vaid 56kg (175cm pikk!). Raseduse ajal ma meelega annetasin ära pea kõik raseduseelsed riided, et hiljem mitte masenusse langeda kui need kuidagi enam selga ei lähe. Sel hetkel tundus see jummala hea mõte. Nüüd mõtlen, et ehk see oleks pigem positiivne motivaator olnud, sest rasedusega võtsin juurde 25kg. Alla olen võtnud ainult lapse sünnikaalu + ägeda platsenta ja muude vidinate kaalu mis must tol hetkel väljusid
Einoh. Praegu tahaks lihtsalt suveks paremasse vormi saada. Kuidagigi. Motiveerib kõik. Vanad pildid, ilus õde, peagi saabuv suvi..
..mul oleks vist tõesti mingit kava ette vaja. Ja toredat inimest kõrvale, kes ei ole liiga tänitav kui motivatsioon kaduma hakkab. Neid on mul piisavalt :D
o kui lahe!!! Mind motiveerib väiksem kaalunumber, see tunne mis peale trenni tuleb, higi minu kehal treeningute ajal, kui poiss ütleb, et olen kergemaks jäänud (sülle võttes).. nii palju asju aga õiget”” pusherit”(loe:Otti) oleks vaja.
Mind motiveerivad mu ilusad kleidid ja riided mis kapis lihtsalt seisavad kuna kohe üldse ei taha peale teise lapse sündi selga minna. 4kuu vanuse beebi ja 3aastase kõrvalt kuidagi trenni ka ei saa niiet istun enda 90kg otsas kuklas teades, et 65kg on mu ideaal. Trenni muidugi saab ka kodus tehtud aga sellega on ka see, et saab teha siis kui mees kodus kuna muidu 3aastane arvab, et emme tuli põrandale batuudiks.
Hea enesetunne motiveerib ☺
Mind motiveerib minu peegelpilt- see ütleb, et pinguta veel! Olen juba pika teekonna läbinud. Peale lapse sündi oli kaal 74.3. Kui laps sai 4 kuuseks otsustasin ennast käsile võtta ja hetkel 5 kuud hiljem olen omal käel kaotanud juba pea 15 kg. Need viimased 3 kg mis tahan veel kaotada aga ei taha üldse nii lihtsalt kaduda ja toitumiskava oleks kindlasti suureks abiks :)
Minu unistus on suvel jalga panna lühikesed püksid- Jah just nii pisikene see unistus ongi. Eluaeg on mul olnud jalad nagu puupakud- sellel suvel loodan, et saan riideid osta selle järgi mis mulle meeldib mitte selle järgi mida ma kanda saan, et jalgadele mitte tähelepanu tõmmata :)
Kuna mu emapalk saab enne suve otsa, siis mind motiveerib see, et mu eelmise suve kleidid mulle jälle selga läheks, sest tööle tagasi lähen sügisel ja suvel olen nö rahatu ja uusi suveriideid paraku osta ei saa. Ja no tööle tagasi minek motiveerib ka, tahan olla samasugune nagu enne. Pooleteise kuuga olen omal käel kaotanud 8 kilo, aga 5 kilo oleks vaja veel alla saada ja profi koostatud toitumiskava oleks kindlasti suureks abiks.
Mind motiveerib see et saaks lõpuks minna ükskõik mis riide poodi ja sealt lähevad asjad selga ka.
Teiseks motivatdiooniks on üks kleit kapis…valget värvi ja ümber keha…kõik voldid on näha kui midagi kuskilt üle ja ülre on peale rasedust küll ja veel.
Mind hetkel veel ei motiveeri väga midagi, aga kurb on vaadata kauneid sõbrannasid ja tuttavaid (nagu sa) ja mõelda, et võiksin natuke vähem kööm olla ju ometigi, kui maha võtaksin. Pluss mu jalad tegelikult eriti ei kanna mind eriti, iga natukese aja tagant suren meeletutesse jalavaludesse, aga nope, ei midagi, ei viitsi ikka. Peegel ütleb ka, et kuule, sa ei näe just viis pluss välja… Kiivikas kindlasti oleks hea motivatsioon! I need it!
Õiget motivatsiooni laksu polegi veel saanud. Sain omal käel palju alla ja nüüd olen siin kus olen. Esiteks ei oska kust alustada, mida süüa jne. Vaatan toitude pilte ja tekib mott hetkeks, vaatan kedagi trenni tegemas, tahaks ka seda jälle vaid hetkeks. Tegelikult peaks kiirelt ennast käsile ikka võtma. Kava oleks väga hea algus ja tugi, mida hetkel pole kuskilt loota. Ehk see aitaski!
Mind motiveerib mõte rahulolevast peegelpildist.
Mind motiveerib, et saab rohkem süüa asju, mida muidu söön ehk süütundega – mis siis, et igapäevaselt söön normaalselt. Muidugi ka parem enesetunne ja seljavalud kaovad trenniga ära. Praegu lõputöö ja konstantse arvutis istumise tõttu eitaha kirjeldadagi selja olukorda :D Trenni ei jõua praegu aga varsti jälle :)
Mind motiveerivad minu lapsed. Kui olin oma esimese lapse ära sünnitanud olin kohe oma vanas kaalunumbris, aga vot teise lapse beebikilod ei taha kuhugi kaduda. Aga lapsed ja pere on see, kes mind motiveerivad, et oleksin tervislik ja näeksid hea välja. Sest oma vanemad on ju oma lastele eeskujuks.
Mind motiveerivad uued trenniriided. Viimase kuu ajaga olen ostnud 3 uut trennipluusit ja uued püksid. Oi kui hea on trenni minna. :D
Mind motiveerivad väga teised inimesed ja samas ka mõte sellest, et treenides olen varsti palju tugevam ja jaksan rohkem. Mõnikord on mott täitsa nullis aga siis motiveerib mind mõte sellest, et ma olen juba nii palji teinud, miks nüüd alla anda. Kindlasti annaks motti juurde see kui keegi reaalselt hindaks karmilt minu söögilauda, sest seda ei ole ma siiani paika saanud. Väga tahaks võita!
Mind motiveerib mu mees, kes Austraalias mind ootab ja keda pole pool aastat näinud, tahaks teda üllatada ning soojal maal ikka trimmis olla :)
Mind motiveerib imeline tunne peale trenni ja kaunid toidupildid. Ja kõige rohkem motiveerib ikka kui kaalunumber kahaneb :)
“Kui sa näed tulemusi, saab sellest sõltuvus.” Ehk tuleb see väike eneseületus teha ja asjaga pihta hakata, edasi motiveerib sind juba su peegelpilt. :)
Olen 20 kg kergem kui mõned aastat tagasi (vahepeal ka +10 kg rasedusega, mis nüüd ka minevik) ning piisanud on mõistlikust söömisest ning liigutamisest. Ja usun, et saan ka edasipidi ise hakkama. Seega tahaksin võidu puhul selle ühele armsale sõbrannale kinkida. :)
Mind motiveerib see, et võrreldes kahe aasta taguse ajaga olin nii kõhna ja ilus :D sõbrad sõbrannadkes teavad, mnd peaaegu terve muelu ei tunne mind nendelt pildidelt ära :D
Tahaks uuesti luskas saada, aga ei oska ki nii võib öelda.
Paksuks läkin teise rasedusega kahjus ja ei kao need kilod enam kuhugi..
Mul on kapis motivatsiooniteksad :D
Põhimõtteliselt loodan ma need endale kunagi jälle jalga saada. Sest ammu-ammu aega tagasi nad mahtusid üle mu kanni …
Tegelikkuses tahaks hoopis ühele inimesele koha kätte näidata … et ma suudan. Et mõne üleliigse kilo pärast ei ole vaja mind veel vaimselt maatasa teha.
Nii, et … võit kuluks ära küll :D
Mind motiveerib see,et pean oma mehe exist saledam välja nägema
Mul on päris mitu ülekilo ja motivaatoriks on “vanad” riided, mis enne rasedust seljas olid ja nüüd kapis ootavad. Mõtlesin kunagi, et mis see siis peale lapse sündi kõik need kilod alla võtta on… paraku pole nii lihtne :( nüüd, kus mu elus on taaskord keegi kallis ja lisaks ka mu imeline laps, siis tahaks nende kahe mehe pärast juba parem välja näha. :)
Motivaatoriks on tuttavad, ilusad saledad pildid endast, fitnessi leheküljed ja teiste lood kaalulangusest. Vaja oleks alla saada nii 15-20 kg. Aga rasedusega kogutud kilod lihtsat ei lähe ja kõik. Isegi kui saan mõned kilod alla, siis mitte kauaks. Ma lihtsalt ei suuda söömist piisavalt jälgida ning lõpetan ikka jäätise või muu magusaga. Trenni vastu pole midagi, kodus saab ka teha, sest pole last kahjuks kusagile jätta, et kodust välja trenni minna. Aga kui kaal ei lange ja toitumine paigast ära, siis kisub motti alla ning kuidagi ei kipu liigutama. Kõige koledam on see kõht, mis ei kao- nagu oleks ikka/uuesti rase. :(
Mind motiveerivad ainult ja ainult minu vanad pildid… Kuigi hetkel ei unistagi ma -20kg-st. Hetkel piisaks -10-st kg-st ka.
Mind motiveerib see,et saaksin alustada munasarjade stimuleerimisega,lõpptulemuseks oleks armas beebi. Enne oleks vaja normkaal taastada.
Mind ei motiveeri vist siin ilmas mitte miski. Ainult luban endale ja perele,et nüüd hakkan esmaspäevast, järgmisest kuust, kuu algusest, aasta algusest ja nii juba aasta aega. Ostam ühe kava ja teise ja kolmanda, pusin ise ja teen igasugu trikke, kaotan kaalu ja õgin kõik tagasi. Ise tean ja tahan, et mu krdi kintsud ei hõõruks suvel kokku kleidiga, tahaks, et kõht kaoks ja jõuaks kõndida ükskord koju kolmandale ilma läbi higistamata, tahaks üks suvi käia kleidiga, nii, et ei peaks mingeid trimmivaid pesuasju alla toppima, niiet seesamune haudub..
nagu oleks olemas see motivatsioon, aga oleka vaja miskit, mis mind sunniks.. peab vist arstile minema ja kysima endale haiguse.. ehk.see aitaks? :(
Minu motivatsiooniks on minu tuttavad. Nimelt on meil paari lähima sõbraga selline komme, et kui keegi on trennis ära käinud, tuleb omakorda motiveerida teisi, et nemadki ei jätaks trennipäeva vahele ja kui isegi juhtub, et ei õnnestu trenni minna, tuleb see päev järgi teha. Seni on see meil toiminud ja kõigil on trennis käimise harjumus tekkinud. Kahjuks toitumise jälgimisega sellist sõbralikku “võistlust” meil pole, kuid kui oleks kindel kava, mida jälgida (kasvõi ühel meist), siis ilmselt motiveeriksime üksteist selleski.
Ooiii kuidas ma tahaksin neid mu lemmik valio kohupiimasid :)))) Mis mind motiveeris alla võtma 30kg? Mul pole iial probleeme olnud enesekindlusega, omastarust olin ka 100kg täitsa ilus tydruk :) aga plää ma vihkasin et riiete ostmine oli peavalu, ma ei saand kunagi minna normaalselt poodi ja osta näiteks teksapükse või jah kui ma need sain olid nad nii igavad ja koledad. Ja nii oligi mu lemmikrõivastus linased püksid ja tuunikad, sest neid sai alati näiteks kaltsukatest ja ka minu suuruses! :) Ja nagu ikka kellele ei meeldiks ilusad sõnad? Aga kui Sind järsku kõik kiitma kukuvad kui tubli Sa oled olnud siis ja oled suutnud koha kätte näidata ka neile kes ei näinud Sinus 100kilosena midagi muud peale pekimäe, siis vot see on ülihea tunne :) Siiamaani arvan, et mitte ühtegi inimest ei tohi hinnata peale vaatamise järgi! Ning Sa pead oskama meeldida iseendale! Edu kōigile sel kolgata teekonnal!