#elulineblogi

Tagasivaade: Leenu kooli lõpetamas 21 aastat tagasi




Mulle meenus mõni aeg tagasi, et minu üheksanda klassi lõpetamine rippus sõna otseses mõttes niidi otsas veel viis päeva enne lõpetamist. Ei olnud mul valmis ei kleiti ega kingi, sest ma ei teadnud, kas neid on vaja.

Noore inimese aru, mulle tundus klassivennaga mööda zoopoode kolada märksa põnevam kui koolipingis istuda. Samas pean ma ütlema seda, et kui ma juba tunnis olin, tuli kõik minu jaoks suht ludinal ja ma lolliks õppima ei pidanud. Aga kui puudumisi oli rohkem kui kohal oldud tunde, kutsuti lõpuks ema kooli ja paluti kirjutada avaldus, et ta on nõus, et ma ei lõpeta üheksandat klassi. Mul oli niigi kahe-kolmepuru eelmisel veerandil ja kaks nädalat enne eksameid oli mul seitsmes aines kaheseis.

Mu ema naeris laginal ja ütles, et ei kavatse sellisele asjale alla kirjutada. „Kui siin koolis töötavad inimesed, kes ei suuda lapsele isegi kolme peale asju selgeks teha, siis ma ei saa aru, miks see kool üldse eksisteerib,“ teatas ta ja lahkus. Nõutu õppealajuhataja ei osanud midagi kosta. Ma ei teagi, mida ta õpetajatele ütles. Mina käisin kaks nädalat korralikult koolis ja proovisin poolt maailma järele vastata ja kolmed tulid ludinal. Mul polnudki rohkem vaja. Peaasi, et läbi saaks.


Aga kujutage nüüd ette, et te olete terve aasta olnud rohkem zoopoes kaladele söögipoolist vaatamas kui tunnis ja eksamitest ei tea sa suurt muud kui nende toimumise aega. Kirjandit ma ei kartnud, valikaineks olin valinud geograafia, mis tundus mulle ka suht lihtne, aga vaata, matemaatika oli minu kirstunael.

Tegemist oli koolieksamitega, välja arvatud kirjand. Geograafiaga oli lihtne, olid piletid, valmista ette, õpi pähe ja tehtud. Matemaatika õpetaja andis mulle iga päev kuus ülesannet, millest kaks olid eksamil. Ta reaalselt anus, et ma õpiksin need pähe, sest muidu ma ei lõpeta seda kooli. Ta oli ülinormaalne, ta sai aru, et oleks ma tunnis olnud, teaks ma seda puusalt, aga kuna mind pole tundides olnud, läheb raskeks. Ta ei jõua kõike enam mulle selgeks teha.

Mida tegi 15aastane Leen. Kirjutas taskurätikule kõik need ülesanded, seeliku alla jala peale, randme siseküljele kampsuni alla.. Ja läks eksamile. Klassijuhataja, kes meid saatma oli tulnud ütles mulle, et „ole ettevaatlik, nad jälgivad sind“ ja kui meid nimepidi hakati sisse kutsuma, siis selgus, et ma istun esimeses reas, akna all. Päike sillerdas saali ja kõik olid ärevil. Eriti mina, sest mul oli paks villane kampsun ja ma mõtlesin, et ma a) sulan üles b) minestan. Loogiline, et esimeses reas ei saanud ma ei seelikut kergitada ega täiskirjutatud kätel varrukaid üles tõmmata, rääkimata nuuskamisest.. Asusin siis ülesandeid lahendama.

Mingi hetk oli nii palav, et ma palusin WC-sse. Keegi tuli küll kaasa, aga ootas ukse taga ja ma sain vähemalt oma käed ära pesta, et kampsuni varrukad üles tõmmata. Ma ei vaadanud mitte midagi maha tol eksamil ja mul jäi ainult tänu läbikirjutamisele kõik meelde. Ma hoidsin hinge kinni, kas ma saan läbi. Mul jäi 0,5punkti neljast puudu.

See oli ka viimane eksam, mis otsustas, kas ma üldse lõpetan. Ma reaalselt ootasin koolis neid tulemusi, sest teadsin, et kui saan läbi, on mul vaja kleiti ja kingi, sest lõpetamine oli umbes ülehomme.

Otse koolist tormasin ma vanalinna ja minu mäletamistmööda kuskilt Viru McDonaldsi (ma ei tea, kas seal siis oli McDonalds) pealt mingist poest sain ma hõbedase sädeleva kleidi. See oli nii minulik, et kaasa see tuli.

Natuke eemal, Viru tänaval, oli mingi kingapood, kust ma leidsin endale mingid jubedad valged pakud. Toona oli see „just see“, aga rohkem ma neid kingi vist kunagi ei kandnud. Täna ei saa ma muidugi üldse aru, mis mul arus oli. Jubedad kabjad. Aga vist hakkavad jälle moodi tulema. Igaljuhul nii ma lõpetamiseks valmistusin.

Oleks minu ajal olemas olnud Uncle Paul, oleks mu kingad ilmselgelt sealt pärit olnud. Praeguseks olen ma onu Pauli kingi/saapaid kandnud kolm hooaega ja no pole midagi öelda, kas 30€ valge vakstust platvorm või 120€ nahast king, on ikka vahe küll. Hea uudis on see, et koodiga MARIMELL saate kõik täishinnaga Uncle Pauli kingad 30% soodsamalt. Hind kehtib kõikidele „viimase minuti“ lõpetajatele, kellel kingad veel komplektist puudu.

Okei, keegi õpilaspiletit ei küsi ja kingi saavad erihinnaga soetada kõik soovijad :)


20 thoughts on “Tagasivaade: Leenu kooli lõpetamas 21 aastat tagasi

  1. Just närin küüsi – lapsel algab just neil minuteil põhikooli matemaatikaeksam. Ja järgmisest aastast kaotatakse põhikooli eksamid üldse ära – beebibuumeritel õnnelikud ajad. (Peaks endale lohutuseks kingad ostma).

    1. Hmm… Kas teil on keegi teine hakanud postitusi kirjutama? Ma esimest korda lugesin ludinal ja lausa nautisin. St eks ma neid lugusid nautisin ju ennegi, muidu ju ei loeks, aga seekord oli kohe eriti ladusalt ja kaasahaaravalt kirjas. Lausa põnevaks läks!
      Loodame siis, et sama stiil jätkub edaspidigi.

  2. Päris kummaline ema sul… Laps puudus rohkem päevi kui kohal oli ja ema imestas et kool ei suuda lapsele teadmisi anda?? Kuidas õpetajad oleksid pidanud seda tegema siis kui lapsuke ei viitsinud kohal käia?!

    1. Noh, ilmselt pead ise emaks saama, siis saad aru :) ma seisaks ka Hedoni eest nui neljaks ja ei kirjutaks sellisele asjale alla kui kaks nädalat on veel aega midagi parandada ja suures plaanis, kolm on hinne, millega saab läbi :) Täna mul jumala suva neist hinnetest, oleks võinud kahed ka jääda, keda mingi paber kotib? Nojah, sessuhtes on inimesi ja kohti keda kotib, mind ei koti :)

      Ja keska lõpetasin põhimõtteliselt neljade-viitega, seega oleneb palju õpetajatest ja tahtest õppida/pingutada.

    2. Saan sellest osast aru, et ema võitleb, et laps kasvõi see kaks nädalat veel asja päästa saaks. Aga, et ema kooli süüdistab, kui laps pole suvatsenud kooli minna ja tal endal jõud üle pole käinud, see võtab küll suud maigutama.

    3. No ma olen ema ja olen olnud ka see, kes laiskusest minimaalsete tulemusega ennast keskkoolist läbi lohistas. Ei kujuta elus ette, et mu ema oleks läinud õpetajatega plõksima ja NEILE midagi ette heitma, kui mina olin see, kes koolis ei käinud ja kaasa teha ei viitsinud. Ei teeks seda iial ka oma lastega.
      Luuleta natuke vähem, sellise plärtsumise peale ei laseks mitte üks õpetaja ega õppealajuhataja seda tüüpi õpilasel midagi enam järele vastata.
      Reaalselt toimib ainult mõistlik, inimlik ja viisakas suhtlemine. Sellega võib küll imesid teha ka viimasel hetkel. Tõestatud.

    4. Laenuteemades on näha jah, et loogika ja matemaatika pole just tugevaimad küljed.
      Ema muidugi tegi oma lapsele karuteene- süüdistada lapse laiskuses ja viilimises kooli, on tase omaette. Reaalained on samamoodi õpitavad nagu humanitaarained, aga kui ei taha ja ei viitsi, mis siis ikka. Eks saab elatud küll, iseasi, kui edukalt ja hästi.

    5. Tead, ma olen ikka jumala seda meelt, et on reaalinimesed ja humanitaarinimesed, pähe tuupimisest pole kasu. Loogiline mõtlemine on kordades kasulikum :)
      Ja kui te loete laenuteemasid diagonaalis, siis te ei saagi aru. Me eesmärk ei olnud hetkel laenu saada, vaid kaardistada oma võimalused ja plaanid tulevikuks.

    6. Mulle tuleb üllatusena, et matemaatikas loogilist mõtlemist pole vaja, aga no ma pole reaalainetes eriliselt terav pliiats ka.

  3. a mul olid omal ajal ka hullud sellised lahedad mustad platvormid tagant lahti ja sädelev kleit otsitud.. teise lõpu ajal oli mingi saadud lapsehoiu rikkamast perest riideid, üks komplekt sobis mu heleda nahatooniga hästi. kingad hõõrusid hiljem. esimene soeng pikkadele juustele lokid ei jäänd püsima kodus tehti üle. ning teisel ajal mai mäletagi. 9kl oli kõik eksamid, kool kerge, gümnaasiumis mata hästi ei läind. a ülejäänd enamvähem. eksamid keskmised. spikerdanud väga elus pole. a paarid korrad on juhtund põlvede peal vihik lahti, kas siis tunnis või loengus.

  4. Viru mäkk avati juba 95ndal ja ma suht iga päev passisin seal pärast kooli klassiõdedega :D Olid ajad…

  5. Kingad on küll õuduste tipp, aga kleidil pole tegelikult väga vigagi. Tegumood on täitsa ok ju.

    Aga nende FB-s näha olevate Dresshouse kleitide kohta tahan just siin veidi sõna võtta. Peaaegu kõik olid ilusad kleidid. Aga mitte sinu seljas. Põhjus lihtne – kõik tundusid jubedamalt suured, nagu laps oleks ema riidekappi revideerinud. Juba rinnaosa oli enamusel silmnähtavalt suur. Ja kuna sa oled hästi lühike, siis see, et kleit veel pool meetrit maas lohiseb, ei jäta muljet, et see kleidisaba pikkus taotluslik on. Jätab mulje, et kleit on mitu numbrit liiga suur.
    Muidu see esimene sädelev oli kena ja roheline lausa imeline. Kollane ja roheline sobisid värvilt eriti hästi. Aga oluliselt väiksemad peaksid need kleidid küll olema.

Comments are closed.