Eile hommikul ärkasin üles ja mingi räige köhahoog tuli. No ikka juhtub hommikuti, ja siis hakkas niimoodi iiveldama, et ma mõtlesin, ma annan otsad.

Esiteks mul pole tavaliselt süda paha. Ma ei saa ka tänu opile oksendada, mul lihtsalt pole kohta kuhu see koguneks, et see nö välja ropsida. Igaljuhul öökisin ära (mu suust tilkus lihtsalt tatti, aga see okserefleks oli täiega kurgus), läksin Hedonile riideid võtma ja no süda nii paha, et seista ka ei saa, öökisin veel veits.. Ma ei julgenud isegi juua, mõtlesin, et teeb hullemaks.

Mul ei ole elus nii rõve olla olnud. Viskasin Meelisele nalja, et pane tähele, mul pole elus nii paha olnud, raudselt rasedusiiveldus. No me teame mõlemad, et loogiliselt võttes ei saaks ma rase olla, kasutan ju aastaid juba jälle plaastreid, aga no never know.

Kuna mul parasjagu rasedustesti kodus polnud, siis võite mu päeva ette kujutada. Ma mõtlesin, kas tormata apteeki ja osta test ja teha see kohe, või oodata ja minna poodi hiljem ja teha test hommikul. See mõnus enesevõitlus – kamoon, kui ma olen rase, siis ma olen rase, näitab ka õhtuse pissiga, kui ei ole, siis ei ole ka hommikusega, seega pole vahet millal ma teen.

Mõtlesin terve päev, miks ma olen väsinud viimasel ajal.. raudselt rase. Eelmise rasedusega oleks ka iga päev lõunaund maganud. Või on asi selles, et harjusin Bulgaarias ja Maltal lõunaund magama koos Hedoniga. No ei tea, raudselt rase.

Mõtlesin, et viimasel ajal mingid imelikud isud – ostsin nädalavahetusel keeduvorsti.. No ma ei mäleta ka, millal ma viimati keeduvorsti sõin. Eile ostsin Fantat, sest isu oli. Bulgaarias ostsin kummikomme.. Kõlab nagu eelmine rasedus.

Ja nii ma terve päev vaagisin ja mõtlesin igale tundemärgile kui… äkki olengi rase.

Mõtlesin, et ma unustasin ju ükskord plaastri vahetada. Vahetasin selle siis kui meenus, aga päeva nö ei uue vastu ei vahetanud. Aastaid olnud kolmapäev, las ta olla edasi. See oli siis kui Meelis oli Lissabonis ja ma mõtlesin, et savi, seitse päeva peab kummiga seksima, me pole kooski, Meelis ju reisil, savi, mis ikka juhtuda saab, kui ma ei seksi, siis ei saa ka rasedaks jääda ju. Siis läksin ise Maltale. Siis korraks kohtusime ja me Hedoniga Bulgaariasse. Jälle ühest seksist rase?

Mõtlesin, et kurat, mulle alati öeldud, et saan kaks last, kas tõesti nüüd?

Meenus paaripäevatagune kommentaar blogist, kus ma vastasin, et ei näe mõtet saada teist last, lihtsalt selleks et saada. Kirjutasin, et tuleb siis kui tulema peab. Ja kustutasin selle teise osa ära. Sõnusin ära, jah?

Guugeldasin juba, et mis saab kui plaastritega rasestuda, kas keegi on rasestunud? Mu teada plaastrid ju pärsivad nö rasedaks jäämist, siis ka rasedust? Õnneks mitte.

„Pole leitud, et rasestumisvastased preparaadid mõjutaks loodet. Kui raseduse kulg siiani kõik normipärane, siis midagi tegema ei pea ja kandke rasedust edasi. Kui tekib raseduse peetumine või muu kaebus, siis üheks põhjuskes võiks pidada EVRA plaastrite kasutamist, samas põhjuseid on ka palju muid.“ – Dr Kadastik

Õhtul käisin sõbrannaga Paavlis tuuseldamas, õhtu lõpuks läksime tema juurde, kus mehed lastega kodus olid, ta küsib, noh, kas teeme veini ka.. Ma mingi, jaaaa, äkki viimane päev! :D

Täna hommikul läks uni 6:21 ära. Läksin siis testi tegema. Ma reaalselt mõtlesin, et täiesti pekkis, kui olengi rase ja tõmbasin WC-paberirullist paberi sinna testile peale, et ma ei peaks vaatama, mis sealt tuleb. Üks hetk siis vaatasin.. ÜKS KRIIPS! Uuuuh, jess!

Ma olen selle teise lapsega nii kahe vahel. Ma ei taha teda saada selleks, et omfg, kõik saavad lapsi juurde. Mulle meeldib, et mul on üks, keda ma saan vajadusel lapsehoidjale jätta, kahte on juba halvem jätta ju. Ja üldsegi, pärast saan kaksikud, mis siis? „Tere, kuule me lähme kaheks nädalaks reisile, siin sulle kolm last, aitäh!“ – ei kujuta seda väga ette.

Ühesõnaga, tuleb see teine siis kui ta tulema peab. Ja kui ta tulla tahab, siis ta tulemata ei jäta. Eks näis, mis elul meile varuks on. Seniks aga plaaster peale :)