Et mitterasedad ka aru saaksid, millest ma üldse seekord kirjutan, siis doppler on selline pisike aparaat, millega saab kuulata kõhus oleva beebi südamelööke, paremate variantidega ka luksumist, liigutusi ja neid helisid salvestada.
Olenevalt dopplerist saab neid kasutama hakata juba väga varases rasedusjärgus, alates 12ndast rasedusnädalast, aga on ka selliseid, mis töötavad siis kui rasedus juba kaugemale arenenud, alates 20ndast nädalast.
Mul on olnud raseduse jooksul kokkupuude või võimalus kasutada kolme dopplerit ja nüüd ma annan ausa ülevaate, mida ma koduskasutajale soovitan ja mida mitte.
Kui sul pole plaanis just seitset last järjest saada või sa ei ela viie raseda sõbrannaga ridaelamuboxis, kellega seda jagada, siis see ei ole oma raha väärt. Kindlasti ei soovitaks seda osta uuena poest! Sest üldjuhul leiab doppler kasutust lühikest aega ja kallilt seda uuesti müüa on ilmselt raske. Soodsaid pakkumisi on piisavalt.
Minul see kuni 26+4 ei õnnestunud. Kõik töötas, patarei oli uus, aga ei midagi. Lugesin ka netist kommentaare ja paljud ütlesid, et isegi 39ndal nädalal ei kuulnud nad sellega midagi.
Lisaks on ta üsna kobakas ja seda on veidi ebamugav kasutada. Kuna doppleri point on nö korraks kuulata, kas lapse süda ikka lööb või vanaemale seda heli lasta, siis ei näe sellel doppleril ka suurt otstarvet – mingid rihmad ühendamiseks jne – liiga keeruline.
Lihtne kasutada, väike ja mugav. Mida suuremaks loode kasvab, seda keerulisem on aga lööke tabada, sest loote asend on halb või ligipääs raskendatud. Aga olgem ausad, mida suuremaks beebi kasvab, seda rohkem ta liigutab ja seda vähem on vaja südamelööke kuulata, seda, et ta sees rahmeldab, tunned niigi :) Salvestada mul sellega ei õnnestunud, ei telefoniga ega arvutiga. Muidu soovitan soojalt.
Lisaks on alati võimalus otsida beebifoorumitest (nagu mina tegin, maksin 5€ + post) või siis tšekata NaguUus poe lehele, neil on laenutuses ka dopplereid. Mitut erinevat. Saate ka testida :)
Nii, ja kõik rasedad, tähelepanu! Koostöös Sinule.net’iga loosin välja tuttuue Angel Sound doppleri! Sul on vaba voli like’ida Sinule.net FB lehte ja marimelli FB lehte, aga selleks, et võita, tasuks jätta siia kommentaar ja jagada minuga, kuidas said oma rasedusest teada?
Kuidas sain teada rasedusest ? Ootasin rasestumist juba pikka aega. Esimese lapse tulekut ootasin 8kuud, teise lapse tulekut 2kuud, aga siiski. Olin harjunud juba mõttega, et pean samamoodi kaua ootama, nagu esimese lapse tulekut.
23.juunil saime kõik õed-vennad ja vanemad kokku minu lapsepõlve kodus. Pidasime maha perekondliku jaanipäeva peo. Kõik oli väga vahva. Üllatuseks liitus õhtul meiega ka üks uudishimulik toonekurg, kes tuli meile väga lähedale. Ema siis naljatas kõva häälselt : “Huvitav, kellel siin perelisa tulemas :) !?” . Last planeerisid mina, minu 2õde ja vennanaine. Et siis kes ?
Oli juba hilis õhtu, kui hakkasime poja ja abikaasaga koju sõitma, peas koguaeg mõte: et äkki tõesti nüüd ? See mõte oli ka veel hommikul peas. Saatsime pojaga abikaasa tööle ja meie seadsime sammud apteeki. Ostsin rasedustesti !
Kuna ma ei kannatanud oodata, tegin testi kohe ära. Panin pulgakese kapi peale ja läksin asjatama, et mitte punnis silmadega oodata triibukesi. Olin juba ära unustanud, läksin nii umbes 25min hiljem vaatama. Ootas mind siis suur üllatus : 2triibukest. Ma olin nii õnnelik, et see on lausa kirjeldamatu. Õhtul kui abikaasa koju tuli, edstasin ka temale rõõmu uudised.
Nüüdseks on rasedust 20+nädalat. Pisike peaks ilmavalgust nägema veebruarikuu lõpus.
Poja saab endale väikese venna :) Mainin ka ära et esimesel pojal sünnipäev 4veebruar (2a).
Selline siis meie vahva looke ! Kauaoodatud beebsu tuli ! :)
Mina Sain oma rasedusest teada, kui meil mehega täitus kooselu 4.a. :)) Tundsin juba ennast mitu päeva imelikult ja enne seda, kui mehega õhtusöögile läksime jooksin apteegist läbi. Koju jõudes enne veini joomist tegin kähku testi ja voilaaa kaks selget triipu. Vein ootab siiamaani kapis:)
Hetkel veel ei olegi teadet saanud aga kui meenutan, kuidas eelmise raseduse ajal paanitsesin siis sooviks väga, et juba õige pea, kui saan taas positiivse vastuse, saaksin rasedust rahulikult nautida :)
Kuidas mina oma rasedusest teada sain.. Me olime juba mitu kuud seda teist triipu oodanud.
Kuna iga kuuga tundus et meiega see niipea ei juhtu, mõtlesime et peame sellest pausi ja ei võta seda nii tõsiselt, ma jälgisin basaaltemp ja jälgisin kehaga toimuvaid muutusi jne. Mul on tsükkel olnud koguaeg ebaregulaarne, seega pidin hoolega jälgima, et teada mis minuga toimub. Kuna ma tol hetkel veel mõõtsin oma basaali siis panin tähele, et oodatud ajal ei hakanud see langema. Esimene mõte oli et raudselt jälle järjekordne pikk tsükkel, loomulikult oli väike lootus. Ei hakanud ka midagi elukaaslasele rääkima. Ootasin, kuni oodatavatest päevadest oli möödas 7 päeva .. Oli õhtune aeg ja mul oli veel kapis eelmisest pakist järel 1 test. Mõtlesin sele siis enese rahustamiseks ära teha, tulgu mis tuleb, vähemalt saan rahulikumalt hingata ja see mõte ei tiirle mul enam mõtetes 24/7 . Test oli pm koheselt positiivne. Ma ei uskunus seda ootasin veel paar minutit ja muudkui jõllitasin seda teist triipu ise särasin nagu mõni segane. Läksin elukaaslase juurde, istusin ta kõrvale. Ta nagu teadis juba kuidagi, kehakeel vist reetis :) ei suutnud kuidagi rahulik olla. Ikka veel ma seda ei uskunud. Järgmisel hommikul helistasin haiglasse ja pannin aja .. nüüd see ooteaeg .. uhh .. Lõpuks lõpuks kinnitas arst mu rasedust, nägin ka ultrahelist kuidas meie pisikest.. Imeline moment. Siis olime täiesti kindlad ja ka mulle jõudis lõpuks kohale..
Kaugel oled hetkel?
No meil oli nii, et päris ei planeerinud last, kuid teadsime, et meie teguviis võib raseduseni viia. Noh ja kui ma oma päevi ootasin (natuke ebareg tsükkel oli niiehknaa), siis hakkas mingi hetk iiveldama. See tundus kohe tuttav (teine rasedus) ja tegin paari päeva pärast testi ja olidki kaks triipu. Tegelikult test polnudki vajalik, sest TEADSIN juba sisimas, et olen ootel :)
Olen otsinud heade pakkumistega kasutatud doplerit, aga mina ei ole leidnud. 40 eur pole eriti hea hind minu jaoks. Loodan, et loosiõnn naeratab ja saan oma pisikest kuulama hakata (seekord platsenta eesseinas ja liigutusi veel ei tunne, eelmisega juba sel ajal tundsin)
Mina olen mõlemast rasedusest ikka saanud teada, kui päevad on hiljaks jäänud ja testi teinud (ikka igaksjuhuks kohe mitu tk korraga) :)
Meie pisike on planeeritud tegu, seega saime üsna varakult teada 3nädalat peale nö katset. Tegelikult enda sisetunne ütles juba varem, et nüüd saime hakkama( meil läks ikka päris palju aega, et need kaks triipu testile saada). Mäletan, et kui mehele mainisin, et olen täiesti kindel, et saime hakkama siis tõi mulle testi, kahjuks oli testi jaoks veel liiga vara ja pettusime taas. Mõne ajapärast ütlesin, et täna peaks päevad hakkama, et teeme uuesti(mul väga regulaarne tsükkel) siis saime oma kaks triipu :) Ilmselt 16. aprill meie jaoks siiani väga hea päev :) Mees muidugi tõi mulle järgmisel päeval veel 4 testi, et ikka kindel olla :)
Minul päevad hilinesid ja mõtlesin testi osta. Rääkisin elukaaslasega ja leppisime kokku et õhtul apteegist ostame, nagunii pidime ta sõprade poolt läbi minema, juhtus aga nii et külaskäik venis pikemaks ja kuna pidime hommikul vara linnast ära minema, siis saatsingi mehe tõnismäe valveapteeki testi ostma :D õnneks ta polnud ainus enne teda ostis ka üks mees ja see vist üldse öösel minev kaup seal, kuna olid lausa käruga eraldi seal luugi juures :D igastahes hommikul tegime koos testi ja kaks rasvatriipu olid olemas :) nüüd kasvab juba 3 aastane plika kodus :)
Mina sain oma rasedusest teada täpselt 13.06 (reede!). Otsustasin apteegist kaks rasedustesti osta ning ühe kohe tööl teha :P kannatamatus oli niiii suur! Kui ähmane teine triip testile ilmus helistasin kohe oma emale (kes on ühtlasi ka minu suurim tugi). Luristasime veidi mõlemad nutta ning leppisime kokku, et ette ei tuhise ning teise testi tegin järgmisel hommikul. Mees esialgu ei uskunud, aga faktide vastu ei saa!
Kõik see tundus nii uskumatu, et kokku tegin neli testi :D – ise siiamaani naeran, et ei suutnud uskuda, et see PÄRISELT ka minuga toimub..
Praeguseks olen 21+4 ja ei suuda ära oodata, et oma imearmsat beebipoissi kätel hoida saan!
Meestel on jah ulme tõendeid alati vaja :-)
Mina sain oma teisest-käesolevast rasedusest teada üpris igavalt, kui nii võib õelda :D Beebi oli planeeritud ja juba teisel päeval kui päevad olid ära jäänud, teadsin 100% et olen rase. Mõned päevad hiljem kontrollisin seda rasedustestiga ja minu kõhutunne ei petnud mind :) Täna 22+1
Meil ei olnud teine rasedus reaalselt planeeritud aga juttu oli küll et võiks tulla kuigi teadsime et ega see ei juhtu päevapealt ja ei pühendu ka ainult selle peale. Nii mõtlesimegi et hea kui siis saame kui mees sõjaväes ära käinud. Aga võta näpust 4 kuud enne sõjaväe päeva hakkasin tundma ennast nii väsinuna ja hakkasin ka vaatama et seekord see tsüklihäire(vahepeal esines tsüklihäireid) kuidagi eriti pikale veninud. Tegime siis testi ära ja minu sellekorra tsüklihäire oligi minu kõhubeebi. Praeguseks siis 26nädalat juba täis:)
Esimene oli ûllatus meile môlemale. Kahe viimasega sai tehtud test aga mees ûtles kohe, et mis testi sa teed, sa oled rase ja pane arstile aeg kirja :) mina tahtsin ikka kindel olla ja testi teha.
Minu rasedust tunnetas kõige esimesena abikaasa,kes rääkis juba 3 nädalat enne testi tegemist,et nüüd on tibu hakkama pandud. Mina ei uskunud aga üsna pea tuli rindade valulikkus ja veidrad söögiisud just päeval kui plaanisime ära kolida Tallinnast. /Testi tegin päeval mil kolisime uude linna , st. 4 päeva enne oodatavat mens./
Ja seega oma kaks triipu saingi teada päeval mil alustasime uues ja väiksemas linnas rahulikumat elu. :)
Mina võin ausalt õelda, et laps ei olnud 100 prossa plaanis, aga nüüd ootan tibu tulekut nii väga. Kahtlused rasedusest hakkasid tekkima natuke peale Jaanipäeva kui sõbrannaga Baltikumi tuurile läksime. Pidime iga natukese aja tagant Statoilis jälle pissipeatuse tegema ja imelikult tekkis isu marmelaadi järgi. Samal päeval kui päevad pidid hakkama ja neid ei hakanud, teadsin juba, et nüüd on asi selge. Järgmine päev siis läksime ostukeskusesse ja ostsin testi, ise teadsin juba, et olen rase, aga selline pabin tuli sisse.. Esimene kord ei õnnestunud, järelikult oli pabin liiga suur. Pärast proovisin uuesti ja kohe tulid kaks triipu!! Nüüdseks juba 21+ ja ootan oma väikse printsessi saabumist väga :-)
Minu armas beebi oli planeeritud, kuid mitte nii vara. Plaan oli teha alles 2015 aastal, kuid juhtumisi tegime juba 2014 suvel. Ups! See oli juuli kuus sel aastal, ootasin ja ootasin päevasid, mida aga ei tulnud olid päevad. Elukaaslane juba paanitses, et kui rase siis kindlalt abort, kuna koolis viimane aasta on vaja lõpetada. Oli möödunud juba nädal, kui pidanud menses tulema, otsustasin siis minna apteeki ja osta testi. Mul oli täpselt hea teha, kuna kedagi ei olnud. Asusin testi tegema, endal käed värisesid nagu ootaks uuesti ARK’i sõidueksami tulemust, see tunne oli jube. Ma nii kartsin. Viimaks kui test tehtud, ja vastuseks tuli kaks triipu, lahkusin vannitoast, istusin keset tuba maha ja lihtsalt nutsin. Ma ju ei teadnud kuidas mu Alari reageerib. Olles juba 5minutit istunud ja nutnud, haarasin telefoni ja helistasin Alarile. Mu esimeseks lauseks oli “Kallis, sa saad isaks!” Mille peale tuli vastus “Ära ulu, otsi netist abordi hinnad ja teeme ära.” Õhtul tema koju jõudes sain uuesti sõimata et ma aind nutan, aga ma ju ei teadnud mida teha, kellele rääkida, kellel nõu küsida. Õnneks oli reede ja ei saanud kohe arstile pöörduda. Oh see oli jubedaim päev mu elus. Tahtsin juba asjad pakkida ja lahkuda tagasi oma vanemate juurde. Järgmisel päeval aga kõik laabus, mu armsam ütles, “Jätame ta ikka alles, Ta on ju meie pisike.” See tõi juba õnne pisarad silma, seda oli nii hea kuulda. Kõige toredam oli kuulda ka sõbrannalt et ta on rase, ja meil on ainult mõne päevane raseduste vahe. Ning nüüd me siis ootamegi oma pisit, hetkel rasedust 15+4nädalat!
Rasedust hakksime planeerima augustis 2013, juunis 2014 sain teada, et olen lapseootele jäänud.
Väga suure üllatusena tuli rasedus, umbes 3-4 kuud olin löönud käega, et ilmselt ei tahagi laps meie juurde tulla. Mäletan hästi, kui 5. juuni hommikul värisevate kätega testi tegin ja seal 2 paksu triipu vastu vaatas.. Ma olin šokis, ma värisesin üle keha ning pisarad jooksid mööda nägu, ma ei teadnud too hetk, kas need on õnnest või millestki muust.
Praeguseks on täis 26 nädal ning poiss on väga-väga oodatud. :)
Tere!Minu elukaaslane ütles mulle,et tal on tunne, et olen rase.Kuna me ei kasutanud midagi raseduse ärahoidmiseks, lippasin apteeki ja ostsin kaks testi.Tegin need ära kahel järjestikusel hommikul.Kui esimene test oli suureks rõõmuks positiivne, siis teine oli negatiivne.Olime suures segaduses.Helistasin siis günekoloogile ja mul vedas hullumoodi,sest järjekorrad olid väga pikad,aga just oli keegi aja tühistanud see päev.Läksin siis südamevärisedes kontrolli.Kahjuks lahkusin sealt pisar silmis,sest naistearst ütles, et tema ei näe küll midagi, et pigem hakkavad mul päevad ja kui üldse rasedus siis on see emakaväline.(shokk!!! )… Koduteel oli süda nii raske ja mõtted ikka selle esimese positiivse rasedustesti juures.Otsustasin minna igaks juhuks erakliinikusse ja teha tasuline veretest.Mulle helistati sealt juba mõne tunni pärast ja siis polnud enam kahtlust.Rase mis rase:)… Ma olin nii õnnelik.Hiljem naistearst muidugi vabandas mu ees, et lihtsalt liiga varajane rasedus oli see hetk.Nüüd siis olengi oma pisipoja ootel,kes sünnib jaanuaris.Seda kirja kirjutades andis just mulle ühe müksu.Sai vist aru, et jutt temast. :)