Tõmba oma mehe pekid letti!
November pole “meestekuu movember” ainult sellepärast, et kuu teisel pühapäeval on isadepäev ja rahvusvahelist meestepäeva tähistatakse samuti selle kuu üheksateistkümnendal. Movembriga tõmmatakse iga-aastaselt tähelepanu meeste tervisele, sest just selle jätavad mehed ise hooletusse – mehed surevad keskmiselt kuus aastat varem kui naised (aga see ei pea nii olema).
Tervise Arengu Instituudi uuringu kohaselt on meestel Eestis nii üldiste tervisenäitajate kui ka ülekaaluga rohkem probleeme kui naistel.
| Mehi | Naisi | |
| Rasvunud | 21,2% | 17,7% |
| Ülekaalulisi | 39,8% | 26% |
| Normaalkaalus | 38% | 52,6% |
2018. a Tervise Arengu Instituudi tervisekäitumise uuringu tulemused KMI järgi (vanuses 16-64 inimesed)
Muidugi koosneb tervis lisaks kaalunumbrile veel väga mitmest komponendist ning kõhna olemine ei tähenda veel tervislikkust. Siiski on kehakaal üks asi, mida meil on võimalik (ja tegelikult mitte nii keeruline) ise muuta. Kui ei oska, siis tänapäeval on selleks abimehi olemas kindlasti rohkem kui kunagi varem. Tuleb ainult natukenegi tahta.
Miks on meeste olukord kehvem kui naistel?
Öeldakse, et tänaval ringi vaadates pole peaaegu üldse kuuekümnendates ülekaalulisi mehi näha, sest nad on selleks ajaks oma tervisehädadesse surnud või juba kaalu kaotanud. Miks on meeste olukord nii kehv? Kas mehed tahavad naistest vähem oma kehakaalu kontrolli all hoida? Või, kas meestele on suurem söögiisu ja –lembus ajalooliselt ja traditsiooniliselt ühiskonna poolt peale surutud? Kas dieedi pidamine pole mehelik?
Eks arvamusi ja põhjuseid võib erinevaid olla. Millegipärast on see nii, et mehed teavad täpselt, millal on vaja auto ülevaatusele viia või maksavad kõhklemata kvaliteetse remondi- ja varuosade eest, kuid 50 eurot korra aastas tervisekontrolli eest on „röövimine“. Kui mehed oma tervist kalliks ei oska pidada (või siis liiga kalliks peavad), on võimalus naistel neid selles osas harida ja toetada. Ei, meestele ei peaks kehakaalu osas hakkama märkuseid tegema, kuid ehk tuleks tõsiselt rääkida, miks on lähedase inimese tervis just sinu jaoks oluline. Või kasvõi mõne tervisekontrolli, dieedi või jõusaali kuukaardi isade- või meestepäevaks kinkima!
Lisaks tavapärase kehamassiindeksi (KMI) kõrval on hea mõõdupuu ülekaalu hindamiseks vööümbermõõt. Kui see läheb meestel üle 100cm, tuleb midagi ette võtta. Uuringud näitavad, et alates 94-st cm-st hakkab tervis natukene nihkesse minema. Mis teie meeste vööümbermõõt on?
Kui mina Dr Simeonsi dieeti tegin, tegi Meelis seda minuga kaasa. Koos on kergem kergemaks saada. Meelis rääkis oma tulemustest siin ja ma olen siiralt rõõmus, et ta oma tervise eest hoolitsemist tõsiselt võtab. Meelise vööümbermõõt oli enne dieeti 101cm ning pärast 88. Kaalu kaotas ta 6,5kg. Lisaks oma eluea pikendamisele annab ta Hedonile lapsest saati head eeskuju, et ka mehed peavad oma kehakaalu jälgima ning vaatama, mida nad suhu pistavad. Ja mul on vägagi kindel teadmine, et palmi all me koos vananeme. Ma jälgin Gowrisid Facebookis ja ma olen nats isegi kade, et nad jälle Tais talvituvad. Tahaks ka. Aga see on meie tulevik, ma tean!
Üks minu tuttav toitumisnõustaja ja eratreener ütles õigesti, et inimesed hakkavad alles siis oma tervist tõsiselt võtma, kui haigestuvad mõnda väga raskesse haigusesse, vähki, kõrgvererõhutõppe või diabeeti. Tihtipeale ei ole siis enam haigust võimalik alistada, on võimalik vaid sümptomeid leevendada.
Ülekaal kulutab organismi pikaajaliselt – kohe ei pea haigused kaasnema, kuid paraku tulemata need ei jää. Kellel palju on, aga kaua sa ikka 10kg poekotti endaga jaksaksid kaasas tassida? Miks me laseme asjal nii kaugele minna? Miks me laseme oma lähedastel nii kaugele minna?
Paljud meie meeslugejatest on dieeti pidanud ning kes peavad praegu? Kelle mehed praegu dieeditavad? Millised meetodid meestel paremini toimivad?
Meestekuu raames soovime ka ühte meie meeslugejat või meie lugeja meessoost elukaaslast, isa, venda või lähedast aidata. Loosime välja ühe Dr Simeonsi dieedipaketi nende vahel, kes… Lisavad kommentaaridesse kõige parema(või naljakama) vabanduse, mida nad on meeste suust kuulnud (või ise öelnud), miks nad dieeti ei pea.
#KOOSTÖÖ
35 Kommentaari
sellised postitused on kohutavalt igavad!
Täiega igavad.
Mu toyboy ütles kord, et “mul on selline lollakas töö, et istud, sõidad, vahid napakaid videoid ja sööd…kuidas siis saakski olla ajakirja esikaanelt kena sixpackiga kompu”
Nn hapukurgihooaeg käimas vist, siin blogis enam muud ei ole kui reklaam.
See blogi on end nii ära ammendanud, et mitte midagi enam lugeda ei ole.
Hapurkurgihooaeg? Sul vist veits vale arusaam hapukurgihooajast. Praegu on tipphooaeg. Seepärast ka rohkem reklaami kui muidu. Aga vähemalt ma olen rahul, et suudan iga koostööga, mille vastu võtan, enda eluga siduda. Dr Simeosni dieet muutis meie elu ja toitumisharjumusi kardinaalselt ja kui üks inimene teeb tänu meile dieedi läbi ja sööb seeläbi vähem suhkrut, on see postitus asja ette läinud :)
Nõus!!! Kahjuks pole ammu midagi mõnusat lugeda leidnud.
Aga noh, vahel veel vanast harjumusest kiikan siia, aga egas midagi, otsime uued ja huvitavamad. Ehk jagub siiski teile neid reklaamilugejaid, kes elulisi postitusi ei oota.
See küll ei lähe täpselt dieedipidamise alla, vaid pigem siis nagu “eluviis”, aga olen kuulnud sellist asja:
“Peale pidu kaks juustuburgerit ei lähe arvesse, üldiselt olen ma vegan.”
Hapukurgihooaeg tähendab just täpselt seda, kui mitte millestki kirjutada pole. Teie puhul siis avaldub see selles, et kas koostöö või jagate JÄLLE tasuta kogemust mingi toote/teenuse kohta. Uhkeldate sellega, et oskate väidetavalt neisse postitustesse “nii palju ennast” sisse panna ja nö endaga siduda…kuid lugeja jaoks on kõik need teemad siiski reklaam ja kallutatud info.
Kuhu on kadunud lood elust enesest, linkimata mingeid lehti ja tuues postituses välja ridapidi erinevaid firmasid? Mina isiklikult tajun, et isegi kui pole koostöö, loodate postituses “vabatahtlikult” nimetatud firmadelt siiski saada tähelepanu ja tulevikus koostöösid.
No mis ma saan siis teha, kui sa nii tunnetad? Linke lisan tavaliselt selleks, et nagunii keegi küsiks teise kommentaarina, aga kust said, mida täpselt mõtled :)
Kui tohib, ma pakun natuke konstruktiivset kriitikat.
Iga kord, kui keegi midagi ütleb, lähete te kohe kaitsesse. Inimesed annavad teile otsest tagasisidet ja selle asemel, et neid tänada, et teid ootustega kurssi viiakse, heidate te kõik mured ja ettepanekud kõrvale. Sellepärast ongi teie blogi oma sära kaotamas ja isegi tunnete muret, et see on seisvas vees.
Väidate, et see ei ole teile rahaliselt oluline, aga ometi te ainult reklaamjuttu räägitegi. NB! Mitte nutikat reklaami, vaid kommertsteadaandeid. Isegi videopostitused, mis tõid blogisse vajaliku värskenduse, on nüüd paksult reklaami täis.
Oma Facebooki lehe olete te väljasuretamas jagades vanu postitusi. Kes soovib, et tema facebooki seina risustavad kellegi aasta vanused postitused? Võttes endale abilisi/praktikante, kes teie sotsmeediat haldavad, lükkate eemale ka olemasolevaid lugejaid, sest mis seos on inimestel mingi võõra inimesega? Te ei ole korporatsioon, vaid isiklik blogi. Pressiteadete avaldamine isiklikus blogis? Geniaalne? Saate 1000 klikki juurde? Saate juurde veelgi enam pettunud lugejaid, kes ei tulnud sinna täiesti võõrast teksti lugema, vaid teie tegemistega kursis hoidma.
Minu soovitus on, et lõpetage õigustamine ja kuulake enda lugejaid. Presenteerite endid ju kui arukaid turundajaid, aga kõik võtted väidavad hoopis vastupidist. Mida Meelis seal koolitustel omandamas käib? Te ei saa seksilugude najal lõputult liugu lasta.
Pressiteateid ma jagan küll blogis, aga ma ei jaga neid meie sotsmeediakanalites, see on vaba valik neid avada või ei kui blogisse otse tulla. Sama ju tegelikult ka positustega, avatakse neid poste, mille pealkiri kõnetab.
Ja ma ei tea, kus need videod seda reklaami täis on? Et näitame teile oma päriselu, et mis meile saadeti. No kui see on me elu, mis ma siis teen? Lõikan välja oma elust, et pakke sain? :D
Ma lähen jah närvi, tunnistan. A kes mind siis kaitseb, kui ma ise ei kaitse? :D
FBs need vanad postitused olid augustis, jumala eest, kolm kuud pole ühtki vana asja jaganud, ikka keegi leierdab selle otsas, et kunagi jagasime vanu poste. Pealegi, on meil aastatega tekkinud ka lugejaid, kes neid vanu poste pole näinud :)
Aga mille peale sul närvi on minna, kui alles mõned postitused tagasi tahtsite lugejate tagasisidet selle kohta, millisena nad teie blogi näha tahaks.
Kui ma juhtisin tähelepanu, et te pidevalt küsite ja teile pidevalt antakse ka tagasisidet, et miks kogu aeg üha uued küsitlused, siis sa väitsid, et järelikult on lugejad väga rahul, kui te midagi ei muuda.
Ometi on ju ka kommentaaridest näha, et EI OLE rahul, kogu aeg korrutatakse ühte ja sama: igav on.
Ja selle peale lähete te närvi, kuigi ise tahate teada, mida lugejad siin näha tahaksid. Kui nad kommenteerivad mingite postituste alla järjepidevalt, et need on igavad, siis tehke äkki omad järeldused: selliseid postitusi nad igal juhul näha EI TAHA.
Jätaks äkki ära siis need, kui teid huvitab, et blogis oleks sisu, mis lugejaid tagasi ja ehk juurdegi toob.
Nii et ei taipa ausalt öeldes, mille peale on närvi minna. Tahate tagasisidet – saate tagasisidet. Milles probleem?
Hakkan lugema, kerin edasi, hakkan lugema, kerin edasi. Jube igav tõõeeeeeestiii….
Pressiteated on jah eraldi ära märgitud, aga reklaamidest ei ole kahjuks juba pealkirjas aru saada, et tegu on JÄLLE reklaamiga. Kuidas ma peaksingi lugejana teadma, et pealkirja ‘tõmba oma mehe pekid letti’ all peidab end Simeonsi (võimisiganes) dieedi reklaam. Olen seda reklaami teie blogis nüüdseks ette ja taha lugenud ja ikka ei kavatse osta – ei endale, mehele ega vanaemale.
Olen aus ja ütlen otse, et mulle meeldis teie blogi siis kui te avaldasite asjade kohta arvamust. Olite teravad ja vahel ka terake vastikud. Te ei olnud inimesed, kellega ma oleksin tahtnud sõber olla, aga tahtsin teid alati lugeda, sest olite põnevad. Meeldisid riidearvustused jne, kuigi jälle isiklikult ma teie maitset ei jaga, aga huvitav oli lugeda. Ja kommentaare samuti. Arvasin, et teie jaoks on ok, et saate pähe ja see ongi teie eesmärk, sest siis on loetavus suur. Natuke reklaami ka vahele, ok, see on arusaadav. Praegu aga oleks tegu nagu mingi teleturu kanaliga, imal ja keskpäraselt igav.
Alati kui ma teie blogi loen siis kiikan alati ikka kommentaariumisse ka ja vahel tulen ekstra sellepärast tagasi teie lehele, et näha mis kommentaariumis räägitakse. Seegi kord lugesin postituse läbi ja isegi kui korraks tekkis siuke natuke igav tunne peale siis teema ise on nii vajalik ja õige asi millele tähelepanu pöörata. Nendel teemadel tuleks just rohkem kirjutada ja siis jõuan kommentaariumi juurde, kus arvasin leidvat inimesed kes räägivad sel teemal kaasa ja nõustuvad, et tegu väga olulise teemaga. Mis siin aga toimub on mingi hoopis teine teema, hapukurgihooajad ja igavus jne. Kui üleskutse enda meeste, isade, vanaisade ja poegade tervise peale mõelda on igav ja mõtetu siis, mis ma ikka öelda oskan. Ilmselt polegi see blogi teile ja käite siit ainult klatši ja draamat otsimas. Kuigi marimellid pole ka minu alatised lemmikud olnud siis minu arust on normaalne, et vahel mõni teema kõnetab rohkem kui mõni teine, aga viimasel ajal muud ei loegi siit kommentaariumist kui et nii igav ja mõtetu ja välja surnud see blogi. Aga äkki on lihtsalt muutunud ja pole enam sinu maitse? Inimesed arenevad ja muutuvad ja nende blogi muutub koos nendega. Oeh nüüd tuli üks pikk joru siia kokku, tegelikult tahtsin lihtsalt tänada, et sellistel teemadel ka kirjutate.
Teile jõudu blogi pidamiseks ja raudset närvi nende kommenteeriatega vaidlemiseks :)
Aitäh :)
Ma kahjuks ei oska end nii hästi väljendada kui sina kui keegi ütleb, et blogi on igav. Ma kohe nähvan. #päevad
Aga jah, hakkasin ka just enne mõtlema, et igav.. misasi? Et ma kirjutan olulistest asjadest, räägin kuidas parkat valida, millele tähelepanu pöörata asju ostes jne. Kui on igav, siis mis teha. Ilmselt olengi muutunud, seoses sellega ka blogi.
Viimasest 20st postitusest vist 1-2 ei ole reklaam, kohutav
ei maksagi enam midagi kommenteerida, iga asja peale nähvatakse.. seda, et keegi enam ei viitsi kommenteerida (peale nänni jagamise postituste) saavad kõik kenasti näha kommentaaride arvu järgi (mis ei pruugi ka olla tõsi, sest te ei avalda kõiki mitte kiitvaid ja päid paitavaid kommentaare)
Ma avaldan 99% kõik kommentaarid. Olen alati avaldanud ja avaldan ka edaspidi. Olen viie aasta jooksul vb 10-15 kommentaari kustutanud, sest need on sisaldanud nimesid või väga isiklikke asju, mida ma ei soovi jagada. Aga kui keegi ütleb, et ma olen nõme ja paks, siis mul pole probleemi seda avaldada.
Pole kahjuks mehe pekke esile tuua, ta sile ja vormis aga ma nagu mulgikapsas hea ja pehme ta kõrval .
Oeh…Kus on see sisu, mis inimesi siia tegelt toob…? Jälle mingi tekst, mis lõpeb reklaamiga.
Minu mees ütleb ikka, milleks dieeti pidada ku nagunii vaatan mida söön. Ja kui söön midagi mida ei söö koguaeg siis füüsilist tööd tehes kaotab ta nagunii piisavalt palju cm nii ümbermõõtu kui kaalu
Heameelega aitaks oma teist poolt ja ka läbi selle ennast toitumisega . Põhiline vabandus ( käib ka mu enda kohta) aega pole kokkamiseks dieedimenüü järgi, see toitaine ei meeldi ei maitse. Aga simeonsi olen ise ka paaar korda kaalunud kuid lõplikku sammu pole veel astunud ses suunas . See oleks super kingitus kogu meie perele.
Teate mehed. Mul üks selline lugu rääkida. Olen 26 aastane noormees ja kaalu on ikka piisavalt üle normi. Olen proovinud erinevaid asju, et kaalu kaotada ja ikka saleneda, kuid ikka satun olukorda, kus kaal ikka seisab üleval. Olen teinud trenni, toitunud fitlapi järgi, aga muutust ei midagi. Toitumine on kaalulangetuse juures kõige olulisim tegur ja Simeons siis tundub selline täiesti kardinaalne muutus elus. Tahaks ka nii tugev olla mõistuse juures, et teeks ja saaks sellest kaalust lahti, kuid see laiskus tapab(mis tuleb ka suurest ülekaalust) Elus on paar suuremat muutust ja kui seda koguaeg edasi lükata siis ei juhtugi midagi. Alustada tuleb täna ja kohe, seega kui ma peaks võtma selle paketi siis ma annan kindlasti teada ka oma kannatustest ja ka rõõmudest, mis võib sellega kaasneda(ega ma neid ei saa ette kujutada siin enne algust) Kokkuvõtteks olen väsinud, et riided kodus koguaeg kuhjuvad, sest äkki kunagi läheb jälle selga, kes meist ei ole seda mõelnud. Aitab logelemisest ja pekid nurka.
“Miks me laseme asjal nii kaugele minna? Miks me laseme oma lähedastel nii kaugele minna?”
Tekkis küsimus, et sa ju peaks teadma neid vastuseid ja oleks endalgi huvitav teada, et kuidas sul kunagi nii suur ülekaal tekkis, et pidid opile minema? Miks keegi su lähedastest ei takistanud?
Usun, et see pole üldse nii lihtne teema, kui need 2 küsimust…
Mina läksin paksuks konkreetselt beebipillidest ja seejärel istuvast tööst, kus ma sõin pahna ja väga ebakorrapäraselt. Olen sellest bloginud ka: https://marimell.eu/veel-kaaluteemadel-ehk-kas-ma-olin-vaiksena-paks/
“Oma 70 kiloga ma elasin. Mitu aastat. Ja siis ma ei teagi, mis täpselt juhtus. Lihtsalt hakkasin kosuma. Kolisin Saksamaale (2004), elukohamuutus, igapäevane ise kokkamine, palju väljas söömist, türklaste suussulavat kebabi igas erinevas variandis.”
ei ütleks, et beebipillidega paksuks läksid..70st ma ei teakuhu kaaluni on ikka väga pikka maa..ja ikkagi sa ei vasta oma enda püstitatud küsimustele, et miks lastakse nii minna ja miks lähedased ei takista?
No mu ema suunas mind pidevalt, et ma arstile läheks, ei viitsinud, ei leidnud, et mul midagi viga on. Miks lastakse, lihtsalt ilmselt lastakse, sest see paksus tuleb aja jooksul.
Minu mehel on ikka kuramuse hea ainevahetus, et kõik mis sööb, ka pm välja tuleb ebavajalik. Ja füüsiline töö hoiab teda ka vormis. Vaatan vahest kadedusega, kui vähe rasva ta kehal on. Aga samas on tema selline, kes jumaldab, kui naisel on kurve ja kumerusi kehal ka piits peenike naine ei ole tema jaoks. Ja kui mina jälle dieeditama kukun, siis kuis seda peagamist algul tuleb… Aga kui maha istuda ja rääkima hakata… Siis tuli välja, mis on minu mehe hirm tglt… Et kui dieet liiga hästi mõjub, siis kaob naisel mõnus tagumik ära, mis tema mingi oma kiiks :).
Ma homme hakkan usu mind aga läheb nädal mööda ja ikka sama seis ♀️
Võidu korral kingiksin paketi oma abikaasale. Tema soov on juba kaua aega olnud kaalust alla võtta, aga kuidagi ei saa sellega pihta hakatud.Nüüd terendab uus algus…
Lugesin postitust ja jõudsin kommentaarideni.. Korraga ei saanud aru, kas midagi kammis mul endal segi või on tõesti inimestel midagi viga Üsna lihtne tõde vist, et kellele huvi ei paku, leiab ehk midagi muud toimetamiseks. Aga ei, ikka on vaja tulla seletama ja näpuga näitama.
Te olete mõnusad ja sisu on väga huvitav. Minuni on aegade jooksul palju huvitavat tänu teile jõudnud. Simeonsi plaan on mul ka tänu teile taas päevakorras, oleksin väga rõõmus, kui abikaasa ka kampa saaksin võtta
Kahjuks on minu jaoks ka liiga kommertsiks läinud teie blogi.Kunagi nautisin teie reisi ja arvamuse blogi nüüd ainult reklaam ja videod .Aga mis seal ikka ,kui ei meeldi ei pea jälgima.Reklaami on lihtsalt niigi meeletult facebookis seda mõnusat lugemist aina vähem.
Mo miis üts, et kui ta tahaks, siis ta saaks oma kõhust paari nädalaga lahti. Tal olla siuke kehatüüp, et plekist teeb sipsniuhti lihase. Nädalaga! A ta praegu ei viitsi. Just praegu 5 aastat ei viitsi ❤️
Pekist…. Lihase. Damn you, autocorrect!