Esimest korda elus.. ma ei kirjutanud samal ajal kui me „reisil“ olime ja ei teinud märkmeid ja see maksab kätte. Hakata nüüd kõike meenutama… Me olime nädala Saaremaal ja kuigi me justkui ülemäära palju ei teinud, siis tundub, et ikka omajagu, sest meenutama hakates tuli päris korralik nimekiri.

Läksime me sinna sel lihtsalt põhjusel, et Meelis tahtis enda sünnipäevaks minema saada nagu ikka ja siis pakuti talle päevajuhi kohta Pidula Wakeparkis lahtistel meistrivõistlustel.. Meiega liitusid ka Hedoni lasteaiakaaslane oma perega, kellega me oleme heades suhetes ka lasteaia väliselt. Igal juhul olid meil juba praamipiletid ostetud kui selgus, et see ööbimiskoht, mida me arvasime vaba olevat, seda mitte ei olnud.

Vana hea Rüütli Spa

Kuna oleme varem korduvalt Saaremaal olles Rüütli Spas olnud, siis kirjutasin kohe neile, et kas neil on üheks ööks meile tube pakkuda, sest päris kell viis ka ei tahtnud sõitma hakata. Rüütli muidugi päästis päeva ja pani meile kohe kaks sviiti kinni ja ootas meid. Öun oli meile üllatuseks sinna ka kasti rabarberi-kuuse vahukat saatnud, millest ma kohe story tegin ja ma korralikult hurjutada sain, et ise rase, aga miks ma joon. Sõbrad, see on maailma parim alksivaba mull lihtsalt :)

Etteruttavalt olgu öeldud, et spades veedetud aeg ja raha ei lähe peale Hedoni sündi meie peres mitte kuidagi raisku, sest mul on tunne, et kaljukitse asemel on meil kodus ikkagi südames kala, mis kala. Ta elaks vees kui saaks. Seega kõik vabad hetked, veetis Hedon spas ja torudes ja mullivannides ja mängutoas. Sellessuhtes mulle hullult Rüütli Spa meeldib, et ta on piisavalt väike ja hubane, aga samas nii mõnusalt lapsesõbralik, et saad rahus õhtust süüa ja lapse mängutuppa saata.

Avella tordibutiik | ups, soolane maitses paremini!

Kui ma Facebookis uurisin, et kellega me võiks Saaremaal koostööd teha, siis soovitati nii paljusid kohti ja kuigi ma mingeid koostööotsi lõpuks ei sõlminudki otseselt, läksime esimese asjana Avella tordibutiiki sööma. Ma eeldasin millegipärast, et tegemist on mingi sellise ekslusiivse ja mingi megailusa butiigiga kus saab imeilusaid torte. Saabki. Aga lisaks saab ka soolasst sööki, mis maitses kõik väga hea, ei saa ühtegi halba sõna öelda. Tordi- ja koogivalik oli megasuur ja ma eeldasin (ma ainult eeldan nagu näha!), et kõik maitseb justkui seitsmes taevas.

Sellessuhtes on hea kambaga käia, saab tellida rohkem asju, et kõiki maitsta, kui me Meelisega kahekesti oleks, ma ei telliks nelja erinevat kooki.. Igaljuhul maitsesin ma siis ühte ja teist ja kolmandat ja.. Pettusin. Ma arvasin, et butiigist väljuvad sellised koogid, et ma võtan ühe amspu ja saan orgasmi. Paraku tekitas sellist peaaegu tunnet ainult mojito toorjuustukook. Samas ma ütlen, soolased toidud olid üle kõige ja võimalik, et ma olen liiga nõudlik magusa osas, kuna ma seda nii vähe tarbin, siis tahaks alati midagi erilist. Meelis pakkus, et äkki saarlased on harjunud tavalisemate maitsetega.

Mõni päev hiljem tulid need koogid meil Pidula Wake’is inimestega jutuks ja paljud tunnistasid, et siis kui nad hakkasid soolast pakkuma, langes tortide tase. Et pigem tehku vähem (neil oli tõesti suur valik korraga väljas), aga panustagu rohkem.

Mul on ettepanek – minge maitske neid kooke (või kui olete viimase paari nädala jooksul käinud peaks tase sama olema mis meie saime) ja jätke mulle tagasisidet siia kommentaaridesse, kuidas maitses. Äkki ongi asi minus.

IDA sushibaar – täielik üllatus

Teine koht mida palju soovitati, oli IDA sushibaar. Videos näete kuidas me ei tea, kas see on IDA või IIIDA ja iga kord ütleme valesti. Kohe kui ma nende Insta feedi vaatasin, mõtlesin, et mul on jumala suva, mida nad vastavad koostöö osas, sinna ma minna tahan, sest.. niiii hubane ja mõnus tundus. Sõpradele ka sushiplaan sobis, st meespool läks wake’i harjutama ja meie läksime kõik sööma..

Kiidame taevani! Terav liha sushi – ülihea. Reaalselt vürtsikas. Kellele vürtsikas meeldib, soovitame sajaga! Ja mulle meeldib, et sushi sisse oli pandud ka neid asju, mis seal tavaliselt ei käi. Nagu ma ise vanasti tegin – mozarella-tomati, suitsuvorsti-hapukurgi.. Ja teine asi, mis oli täiega ÄGE, olid mini tempurad.

Ehk siis kes sushist midagigi teab, see teab, et küpsetatud sushi on megahea, aga ka seda, et need tükid on alati sellised, et sa pead oma kõige paremad oraalsed nipid tööle panema, et su suu nii palju avaneks, et see tükk suhu mahuks ja seda ka mäluda oleks võimalik. Seal ongi menüüs MINI TEMPURAD, mis on poole väiksemad ja mida on ülimugav süüa! Nagu täiega viis pluss sellele kohale!

Ja selle koha kolmas pluss on see, et kui minna õhtusöögi ajaks, siis vabalt lapsed kaasa, sest see on nö turul ja kõik turukauplemislauad on vabad sel ajal ja lapsed saavad turgu mängida :) Meie omad müüsid kilodega herneid, kartuleid ja isegi jäätist maha.

Pärast söömist läksime läbi veel mänguväljakult. Jällegi, ülilahe, et mingi lasteaia mänguväljak on lubatud nö töövälisel ajal ka teistele lastele. Ja seal jagus tegevust küll igas vanuses lapsele. Käisime seal hiljem ainult Hedoniga ka. Tõesti asalik koht.

Kuigi meil oli saunaga sviit Rüütlis, siis sauna me enam õhtul kütma ei hakanud, küll aga korgiti lahti pudelid (mul oli ikka vana hea alksivaba rabarberi-kuuse vahukas) ja juttu jätkus kauemaks. Reaalselt Meelis ehmatas mingi hetk, et issand, kell on kohe üks ja me ikka veel jutustame, kuigi hommikul pidime Pidulasse startima. Magama minek tuli kiirelt. Ma naersin, et kui koristaja hommikul tuleb, siis vaatepilt on hea – tühjad vahuka pudelid ja korralik kogus joodud õlut – rasedale jumala kohane.

Saaremaa lahtised meistrivõistlused veelauasõidus

Meelis oli palutud seda üritust juhtima, see tähendas, et meil ja lastel oli vaba päev rannas tšillida ja niisama võistlust jälgida, pitsat süüa, friikaid tellida, lõpmatuseni jätsi süüa ja niisama olla. Olgem ausad, Pidulast sai meie teine kodu järgnevateks päevadeks. Seda peab üks Meelise vana kursakaaslane, kellest on samuti saanud meie hea perekonnasõber, tema kolme poja fänn on loomulikult Hedon.

Reaalselt veetsime me terve päeva nii, et ma unustasin isegi klippe teha, lõpuks siis sõbrad filmisid Meelist kui auhindade jagamine juba oli. Oleks võinud mõne klipi mõnest trikistki teha, eks? Seal tegi keegi maailmas „mitteametlikult“ viiendana ühe triki ära.

Õhtul grillisime ja tegime tünni meie peamises ööbimiskohas – Rannamõisa viinaköögis ja kui lapsed toas mängisid, siis Meelisel tuli hea plaan – ma lähen mõnulen natuke. Aga lapsed on nagu kassid, kes kuulevad kui konservi avatakse.. Viis minutit hiljem oli seis selline:

Järgmisel päeval läksid sõbrad edasi oma sugulaste juurde ja meie.. jälle wake’i. Sellessuhtes ilmaga vedas ikka sajaga, totaalne teine suvi oli käes. Hedon hullas päevad läbi vees, meie võtsime päikest.

Megakuum oli ja ma mõtlesin, et ei viitsi siin kuumas üldse passida. Ja siis tuli Heidilt kiri, et kas me Pajuväravale tuurile ei taha tulla, et ta kahe tunni pärast teeb ühe ja.. me isegi ei mõelnud, meil juba olid kodinad koos ja hüppasime autosse.

See on küll koht, mida soovitada. Megalahedad lood, mida Heidi räägib ja põnev on lastel ja täiskasvanutel ka. Tal on endal nii palju ägedaid kogemusi erinevate loomadega, kuidas ta on need saanud, või mis eripärad neil on jne. Tõesti, soovitame soojalt minna. Homme kusjuures (24.08) on viimane tuur sel suvel!

Tagasi wake’i sõites mõtlesin autos, et huvitav, kas ma saaks ise teha endale õhtul pitsa igast jääkidest.. Kohale jõudes selgus, et.. tuli just tellimus 10le pitsale ja põll ette ja tööle.

PS! No worries, mul on tervisetõend täiesti olemas ja kehtiv. Juba vanast ajast on olemas ja olen seda pidevalt uuendanud, sest never know kui keegi kööki appi palub :) No nagu just Saaremaal juhtus.

Esmaspäeval oli meil kodukontor, või noh, mina võtsin endale paar puhkusepäeva, et ei peaks läpakat kaasa vedama, aga Meelisel oli kodukontor ja sujuvalt sai abikokast pressiteate kirjutaja ehk siis tegin läinud nädalavahetusel toimunud veelauavõistlustest pressiteate, mis saadeti.. ma ei teagi kuhu, ma ainult kirjutasin valmis.

Siis tuli wake’i lastelaagrigrupp, mis tähendas jälle paarikümne pitsa valmistamist. Ja seal neid pitsasid vorpides mõtlesin ma, et mis iganes peaks saama, nälga ma ei jää, sest köögis võiks ma iga kell töötada. Ja üldse ei ole ambitsiooni olla mingi peakokk kuskil triip ja täpp restos, ideaalne ongi olla mingi abikokk, kes pitsataigent segab, kaalub, etteavalmistab ja hakib. Jah, kui ma oma koha teeksin siis küll tahaksin pealik olla, et kõik jookseks nagu vaja, aga.. kellelegi teisele töötades, et üüri makstud saaks, ma nii suurt vastutust ei tahaks.

Kusjuures, see wake’i kiviahjuga pitsakonteiner kolib talveks Tallinna ja ma ei imesta üldse kui ma dekreeti minnes mõned pitsad seal keerutan :)

Kui lastegrupp oli ära läinud, istusime kott-toolidega vee ääres ja mõtlesime, et mida teha.. Läheks õige Kuressaarde sööma. Mõeldud-tehtud. Läksime Vaekotta. Söögid olid okeid. Hinnad vist ka. Meil läks pere peale arve 42€. Mu meelest okei.

Meelise sünnipäev, mida keegi ei teadnud!

Ja järgmisel päeval oli Meelise sünnipäev, mida talle teatavasti pidada ei meeldi. Seega, olime me vait kui sukad, aga mina salaja samal ajal uurisin kuhu spaasse me minna võiks ja.. mida mõnusat võiks korda saata. Johan Spa tundus mulle sobilik – polnud seal kunagi käinud, asukoht oli superhea, lisaks massaaživõimalus ja katusel saun. Ma kirjutan sellest eraldi postituse, sest muidu ma ei saa täna seda blogiposti lihtsalt valmis ja see venib saja kilomeetriseks, aga etteruttavalt olgu öeldud, et meile väga meeldis.

Õhtul ütlesime ka Hedonile, mis päev on.. Ja läksime õhtust sööma. Valisime reaalselt linnas jalutades ja kuidagi tunde järgi kohta, kus me polnud veel käinud. Algne plaan minna GoodFoodMoodi, kus pidi vürtsikat sööki saama, langes ära, sest see oli kinni. Seega sai valituks hoopis Castello, kus söögid olid imelised. Tõesti head. Ja hinnad ka normaalsed.

Ostaks auto ära!

#notsponsored aga trippisime terve Saaremaa reisi ringi Nissan Qashqai’ga. Neil on hetkel ülihead pakkumised, mida ma reaalselt isegi kaalun, sest uut autot meil ju vaja on, aga.. kuidagi on see ikka õhus. Aga ma teen autost ka eraldi postituse. Sel korral konkreetselt NAISE vaatevinklist. Sest, miks mitte. Mina hakkan ju selle autoga ka ometigi ühel päeval sõitma.

Ja lõpetuseks.. Minge tehke võileiba, sest nüüd on video aeg. Ja see on pikem kui näosaade, isegi ilma reklaamideta :D