Iseendale kingituste tegemine on jumala normaalne!
Meie sõbrad kihlusid hiljaaegu ja naispool ohkas (kergendus)rõõmuga, et sai sellise kihlasõrmuse, mis talle endale samuti meeldib. Olles kogu oma senise täiskasvanuea oodanud seda ühte erilist sõrmust, oli tal hirm, et äkki see polegi selline, nagu ta unistanud oli. Veel hullem, äkki üldse ei meeldi! Mis siis saaks?
Ma olen sellest varem kirjutanud, et.. oluline on mõte, aga ma olen isegi kunagi Meeliselt saanud sõrmuse, mille peale ma olin meeeh… Kahjuks. No mul on üldse “üllatuslikel momentidel” väga keeruline reageerida. Ma alati kardangi, et kui ei meeldi, siis ma ei oska üle mängida, et wau kui imeline.
Tegelikult on see naljakas, kuidas naistel on Eestis õigus valimas käia juba üle saja aasta, kuid ilusa sõrmuse saamiseks tuleb alustuseks mees leida, too peab abieluettepaneku tegema ning kui õnneks läheb, siis lõpuks saab väikse sätendava kivikese sõrme ehtima.
Nali naljaks, tegelikult ma mõistan, et paljudele on oluline just armastatu poolt tulnud kink ning mida see sümboliseerib ning selle vastu ei saagi olla. Aga mulle näiteks meeldib märksa enam suvalistel hetkedel.. iseennast premeerida. Mida ma ootan, et see mees kuulaks, et ma kuskil jutu sees mainin, mis mulle meeldib. Kui mulle meeldib, on kohe vaja. No nagu ma läksin ükspäev suurest vihast poodi uut telefoni ostma, sest mu oma kiilus kinni ja.. no otsas olid.
Ma tunnistan, et ma premeerin ennast tegelikult üsna tihti. Sest esiteks, kui arvel raha on, siis miks mitte. Teiseks, ennast kiita selle eest, kelleks ma olen kasvanud, mida saavutanud ja elus õppinud. Ei, see pole lugu „miks Mari-Leen kingitusi väärib“. Mu mõte on, et me peame ise ennast väärtustama ja igapäevaste (ka väikeste) pingutuste eest võimalusel tunnustama. Elu on ju täpselt nii lühike.
Meie tarbimisühiskonnale mu mõttelaad muidugi väga sobib – osta endale palju asju. Aga tegelikult võiksid endale tehtud kingitused olla piisavalt erilised ning ehk midagi sellist, mida sa endale kindlasti igapäevaselt ei lubaks või lubada ei saaks.
Mul on üks selline nõrk koht täiesti olemas – WildWomani ehtepood. Kes mind sel aastal sügisel päris ettenägelikult enda uue kollektsiooni pildistamisele kutsus. Nii sai kergelt mulle meelepäraseid tooteid anda ja mina ei pea pidevalt vesistama… No saate aru, hundid söönud, lambad terved keiss. Mäletate, ma kirjutasin sellest siin – Uskumatu, mind kutsuti modelliks.
Pärast seda, kui ma leidsin WildWomanist esimese nii oma ehte, et ma ei saanud sellest nädalate viisi üle, tekkis täpselt see “ma pean selle saama” tunne. Ma teadlikult väldin nendega suhtlemist, nende poodi minemist ja kodulehe avamist, sest ma tean, et ma leian sealt alati midagi, mis kohe tõmbab enda poole. Aga rohkem veel kui need ehted, mis mind kutsuvad, on see kogu nende kontseptsioon. Kes selle taga on ja kuidas see kõik sünnib.
Selle hinge täis ehtepoe loojaks on kaks väge täis Saaremaa naist – päriselt õed, mitte Öed. Ja see on juba üksinda oluline, sest kuigi see Eestis võib-olla nii tugevasti silma ei paista, aga kogu maailma ehtetööstust ja vääriskivide kauplemist juhivad tegelikult mehed. See tähendab, et suurem osa tehastes toodetud ehetest on valminud ühe või teise mehe visiooni järgi sellest, milline üks naine olema peaks või kuidas ta end ehtima peaks.
Igatahes, WildWomani õed ei tahtnud kanda seda, mida keegi kusagil on otsustanud, et oleks ilus kanda. Seepärast disainivad nad suure osa ehteid ise siinsamas Eestis ning lasevad need Balil valmis teha. Teise osa ehetest aga ostavad nad kokku üle maailma väikestelt hõbedaseppadelt, kellelt leiavad ägedaid ja autentseid ehteid – need on alati käsitöö, paljud ka ainueksemplarid.
Erilise hinge annavad minu jaoks nende toodangule kasutatavad poolvääriskivid. Ja needki pole sellised nagu esoteerikapoodides, kus müüakse tavaliselt vaid ehtekivide jääkprodukte. Erilisemad ehtekivid on WildWomani õed ostnud lihtsalt sellepärast, et need olid nii ilusad ja kvaliteetsed, ja lasknud siis ehteks teha. Osa WildWomani kasutatavatest kividest on nii haruldased, et mõned hõbedasepad isegi keelduvad neid ehetesse sättimast, kartes, et need purunevad.
Kui ühegi ehtega kontakti kohe ei teki, aga isu millegi ilusa järele on ning põhjust enda premeerimiseks samuti, saab poolvääriskividest ehteid valida näiteks tähtkuju järgi või selle järgi, millist mõju ta peaks su ellu tooma. Sest noh, usud siis seda või mitte, aga iga kiviga käib see lugu ju alati kaasas, mida üks või teine kristall ellu hakkab tõmbama… WildWomani kodulehel on loetletud kõik kristallid, mis nende ehetes leiduvad. Sealt siis saad valida endale isiklikult sobivaima kivi ning seejärel vaadata ehteid, kus seda kivi on kasutatud.
Nii, et naised (ja muide ka mehed!), kui te ka soovite end premeerida ning endale ühe erilise, tähendusega ehte kinkida – nüüd siis teate, kuhu vaadata!
Ehted, mis mina endale tookord konkreetselt “tõmmet” usaldades välja valisin visandina:
Ja päriselus:
27 Kommentaari
Loomulikult jälle reklaam.
Reklaam on jah, aga koostöö nagu ei ole. Keegi maksnud ei ole, keegi lugu tellinud ei ole. Kutsuti modelliks, mulle WW pood meeldib, nende visioon ja kontseptsioon. Jagan oma elu lihtsalt. Mis teha kui see nii reklaami täis on. Mu elu ongi selline ju :D
Ma juba jõudsin ka rõõmsalt poole postituseni ja siis nägin kiljatust- WildWoman on minu nõrkus!!!
Edasi ei lugenud. Ausalt, nii siiber on neist raha või asjadega kinnimakstud reklaampostitustest.
Palun proovige kasvõi üks jutuke nädalas teha nii, et te midagi ei reklaami. Või kui muidu ei saa, siis ajage nede reklaamitavate asjade hulk vl suuremaks. 100x ühest kingapaarist, sõrmusest või seljakotist ei taha lugeda.
No ja näed, polegi kinnimakstud postitus :D
Pole vahet, kas makstakse rahas või asjades, kinni makstud on see mõlemal juhul ning postitus peaks olema märgistatud.
Jääme siin eriarvamusele. marimelli blogis on märgistatud tasutatud koostööd. Kingitusi mainin ma postituse siseselt tavaliselt.
Olen nõus, et iseenda premeerimine on väga oluline. Samas ehete poole pealt ma ei nõustu. Ehted on minu jaoks millegipärast väga erilise tähendusega ja enamus neist on mulle kingitud. Iga ehtega seostub mingi emotsioon ja lugu. Ise ostes kaoks see mõte justkui ära.. ei tea, ilmselt minu kiiks :D
Mulle meeldib ikka ise valida :) Kui just mees ei tea kindla peale mida ma tahan.. Aga nt isegi kihlasõrmuse valisime me koos, sest.. ma ei oleks tahtnud kanda aastaid midagi, mis mulle ei meeldiks. Lihtsalt mul polnud õrna aimugi, millal ma selle saan :)
Ilmselt on mul siis vedanud ja kõik kingiks saadud ehted on täpselt minu maitsele :)
Ma ütleks hoopis seda, et see on su kõige paremini kirjutatud reklaampostitus :D
Tänks. Eks ma ka arenen tead :D
Ennast premeerida on alati tore :) Aga enamjaolt kui on üleliigset raha ja ma mõtlen et oi ostaks endale midagi siis leian ikkagi ennast mõtlemast sellest, et lastel oleks ju rohkem midagi vaja ja nii jään mina taaskord tahaplaanile aga mis teha… Lohutan ennast sellega, et küll kunagi on see aeg läbi ja saan enda peale ka mõelda, sest kes siis ei tahaks ilusaid asju :)
Sinises kleidis peeglist paistev selg- see oleks küll olemata pidanud olema.
Miks? Liiga paks su väiksele silmale? :D
Ma muidu ei oleks kommenteerinud, aga selle ‘oleks olemata pidanud olema’ kommentaari pärast kirjutan. Ma selga ei märganud, aga kleit on väga ilus. Velvet on üks mu lemmikmaterjale. Kas on su enda oma või said pildistamise jaoks?
Täitsa minu isiklik. TK maxxist ostsin eelmisel talvel juba, seal pildistamisel oli esimest korda seljas alles. Ja see pole velvet, vaid samet :)
Irisele- tegemist on siiski sametiga, mitte velvetiga.
Sellel pildil pole väga viga. Aga üldiselt on alati mõistlik osta paraja suurusega rinnahoidja, et see sissse ei sooniks ja alati pilk ka seljataha heita. Sama probleemi nägin nt. blogiauhindade pildil. Eest kleit superkena ja kui selg pöörata, siis pressivad rullid läbi kanga. Kuna ise olete teiste välimust, riiedvalikut, figuuri ja näonahka arvustanud, siis seda kriitilisem peaks enda suhtes olema.
Erinevalt nt preili uuskülast on mul suht suva mida keegi mu pekirullidest arvab :) kannan mis meeldin ja elan üle kui keegi kritiseerib :)
Mis küll on see, mis tekitab soovi teisi solvata või alandada? Meil kõigil on vigu, mõni tüse, mõni kondine, mõnel suur nina, mõnel kõverad hambad, mõni liiga jutukas, teine jälle väga vaikne jne. Ja nii ongi, igaüks omamoodi! Seni, kuni see “viga” teistele liiga ei tee, on lihtsalt ääretult inetu seda kommenteerida. Ma arvangi, et kõige suurem viga on sul tegelt endal, sinu õelus. Ja vot see on viga, mis teistele tõepoolest liiga teeb ning erinevalt Mari-Leenu seljast, hoopis see oleks küll olemata pidanud olema.
Vaata kui erinevalt inimesed pilte vaatavad ja näevad, minu meelest näiteks hästi kena pilt ja mulle nii meeldis see ehete, sinise sameti ja kollase tooli kokku sobimine. Ma ei oleks selle peale tulnudki, et seljal võiks midagi viga olla:D
Olen enamusaega ostnud ehted endale ise. Kihlasõrmusele ma tähelepanu pööranud pole,olgu või traadist,oluline on kes selle ettepaneku teeb. Üks kett mul on,mis mulle kingitud on. Sain selle keti emalt enda pulmadeks. Abielu lahutatud juba 10 aastat tagasi aga ikka hoian ketti alles.
Ehteid ostan siis kui vaja kuskile tähtsale peole minna. Siis valin kleidi kõrvale ka uued ehted. Viimane ost oli vist ~enne lahutust.
Esiteks: ÜLITUUS ehtekomplekt ja Leenule justkui valatud!!
Teiseks: Ma varem ikka premeerisin end vahel mingite kingade või kottidega, aga nüüd, kui koera saime endale, siis ei tahagi end enam millegiga premeerida… Kõik justkui olemas ja ega ei raatsi ka väga :D Samas loomapoes võib minna sadu eurosid :D koguaeg vaatan, et ohh kui äge mänguasi. Mul tuttavad öelnud ka, et ta justkui mu laps :D teised kulutavad oma lastele asju ostes raha, mul aga lapsi pole, seega kõik nodi saab koer.
Hakkasin ehteid kandma umbes viis aastat tagasi, selleks ajaks olid mul teismelisena tehtud kõrvaaugud juba kinni kasvanud. Kuld ja pea igas poes müüdud blinbling lihtsalt ei kõnetanud mind, aga nüüd vaikselt olen avastanud käsitööehted – vaadanud kvliteetset materjali ja otsinud isikupära. Kuigi ma pole Wildwomani poodi kunagi jõudnud, siis see on koht kuhu olen juba pikemat aeg tahtnud minna. Pean sünnipäeva eel mehele üsna konkreetse vihje tegema, sest tema poolt välja valitud ehted pole kahjuks olnud üldse minu maitse
Väga ilusad ehted on!
Ma olen väga kitsi iseendale kingituste tegija. Mul pole absoluutselt kahju teha pereliikmetele ägedaid ja kalleid kinke, aga vot endale ei raatsi mitte midagi osta. Tavaliselt olen iseenda vastu heldem enda sünnipäeval. Siis võin tõesti osta mõne kallima koti või ehte või … kummuti Jep, olen jube praktiline ja minu nõrkus pigem kodutarbed – nõud, vaasid, voodipesu… Nüüd, kus tööd pole, on asi veel hullem. Ei raatsi endale uut Napsie tekki osta, kuigi väga oleks vaja. Ah, mis siin rääkida. Isegi Dermosili köögiseep siiani ostukorvis
Väga ilusad fotod ja nii kaunis ja särav oled! :) See pilt kus oled sinise kleidiga ja alt paistab midagi mustast pitsist – kas see on eraldiolev body ms asi? Tohib küsida, kust see pärit on :)
Pitsist on selle kleidi varrukad. Ostsin eelmisel aastal TKMaxxist, seal shoodil oli esimest korda seljas ja nüüd käisin ükspäev tööl, on uhke küll, aga mis ta seisab kapis :D