Playnupp vs EBA ehk räägime ausalt

Nädalavahetusel toimus juutuuberitele suunatud üritus Playnupp, mis kandis küll pealkirja sotsiaalmeedia auhinnad (ehk siis juskui kogu sotsiaalmeedia sisule – mis iganes platvormil), aga millegipärast polnud seal esindatud ei mind, Mallut, Henryt ega teisi suuremaid kirjasõnas blogijaid. Nüüd nägin Merrificu videot ja tahtsin asja kommenteerida.

Algul jättis mind see Swedbanki üritus suhteliselt külmaks, sellessuhtes, et loomulikult, raha on, tehakse vinget asja, ei ühtki paha sõna, aga kurb on see, et seda võrreldakse EBAga, millega seda lihtsalt võrrelda ei saa. Üks on ühemeheprojekt, teine ühe suurfirma projekt.

Mul ei ole seljataga Swedbanki, või kedagi, kes kõik kinni maksaks. Esimesel aastal sebisime Malluga kõik auhinnad välja oma koostööpartneritelt, teisel ja sel aastal… Olen ma kõik üksinda välja sebinud.

Kui Martti ja Martin(s) oleksid seda kahekesti teinud, siis ma plaksutaks käsi ja ütleks, et super töö. Aga kui nende taga on tiim, siis… Minu jaoks olid nad lihtsalt õhtujuhid ja ürituse promojad.

EBA ja Playnuppu vahe on selles, et mina teen üritust kõikidele blogijatele, ei keela kellelgi kohale tulla, ei erista ühtesid teistest. Olen alati proovinud sebida kõikidele laudadele kui võimalik jooke-sööke, ninni-nänni. Et igaüks kes kohale tuleb, tunneks, et ta on oodatud. Okei, alati lihtsalt ei jagu, või rahvast on oodatust rohkem, aga ma ei saa kunagi teada, palju teid tuleb :)

Ma ei ole teinud sellele üritusele piletit, et tulek ei jääks kellelgi raha taha. Paljudele on väljaminek juba Tallinnasse tulek. Ma olen kandnud omast taskust mingeid kulusid, mille peale ma üldse pole alguses tulnudki. Ja ma ei ohi sealjuures, vaid ma naudin täie sajaga, mis ma teen. Ja kui siis keegi ütlebki, et midagi oli sitasti. Siis jah, korraks kihvatab ja siis mõtlen, järgmisel aastal paremini.

Meelis käis Playnuppul, maksis 15,50€ ja ei saanud selle eest midagi peale “kinnise” koha, st et kui näiteks ta oleks tahtnud Kristoga juttu ajada, siis sotsialiseerumiseks võimalust polnud, sest neil olid kohad erinevates kohtades ja kõrvalkohad olid kinni. EBAl saab vabalt ringi liikuda, istuda kus lauas tahad, saad nö kohti vahetada.

Meelise point oli, et… EBAl pole piletit, ta ei eeldagi midagi saada (aga saab), samas kui 15€ pilet, siis oleks võinud midagi saada. “No kui ma lähen Hollikasse ja maksan 10€ ja saan esinaja – Ott Leplandi või kelle iganes, aga seal ma ei saanud nagu midagi. Kui Swedbank kõik kinni maksis, siis milleks veel see piletiraha? Kasumiahnus on tõesti nii suur?”

Ja siis müüdi kohapeal ninni-nänni, Martti Halliku näoga särki ja rahvas ostis hullumiseni.

EBAl jagatakse selliseid asju tasuta, või ma ei tea, ma ei ole kunagi teinud EBAst mingit nö kasumiüritust. Kõik asjad on õhtu lõpuks lihtsalt sponsorite toel nullis.

Aga kui keegi võrdleb otsast lõpuni minu, ja ainult minu, tööd, Swedbanki poolt kinni makstud üritusega ja leiab, et meil on arenemisruumi, siis.. See oleks sama hea kui võrrelda Viljandi Folki Eurovisiooniga.

Mis oli Playnuppul auhindadeks? Lõikelaud? EBAl on iga kategooria auhinnafond VÄHEMALT 250€, eelmisel aastal olid kallimad kingitused 500 ja 1000€.

Merrificu video kommentaarides jäi ka paar asja silma…

Mu põhiprobleem (kuigi see on pisut väiksem kui probleem) ongi sellega, et korraldajad on ise sama valdkonna inimesed, nii Playnupul kui EBAl. Ja Playnuppu päästaks see, kui kuskil oleks žürii ka kirjas, sest kuna Creatly on korraldaja ja suuresti ka võitjate hulgas, siis …. äkki nad on ka žüriis? :D Ning jah, täiesti ideaalne oleks üks auhinnashow, kus oleks palju blogijate ja palju juutuuberite kategooriad ja kõik oleksid rõõmus internetipere :D

Mul tekib küsimus, kes neid üritusi siis korraldama peaks? Raamatupidamisfirma? Keevitajad? Keegi, kes asjast midagi ei hooma? Minu meelest on normaalne, ja vägagi tervitatav, et asjade eesotsas on inimesed, kes sellega ise seotud on. Kiidan siinkohal järkuvalt Marttit ja Martin(s)it, et nad seda asjad vähemalt näiliselt vedasid ja enda kanalites promosid ja oma nime nö asjale andsid. Ka seda ei oska kõik ära kasutada. Tublid kutid!

Žürii on Playnuppu lehel üleval ja üks liige kuuteistkümnest on tõesti Creatly tiimist, aga vaevalt see üks hääl seal suurt rolli võitjate osas mängis.

Ja mina olen seisukohal, et tegelikult võiks juutuuberite (video) üritus olla eraldi ja kirjasisu/pildiloojate sisu eraldi. Samas, kui Swedbank tahab tulla kogu sotsiaalmeedia taha sponsoriks, olen valmis läbirääkimisteks :)

Korraldajate enda kandideerimine nii oluliselt ei seganud nagu EBA-l, sest nagu isegi ütlesid, siis valiku tegi žürii. Samas kui mina korraldaks, siis ütlen ausalt, et end ei nomineeriks. Aga lihtsalt võrdluseks, et selle ürituse puhul ei mõjunud niivõrd häirivalt.

Esimesel aastal EBAt tehes ma isegi ei mõelnud sellele, kas kandideerida või mitte, sest rahvas pani blogijaid kirja. Nii sai kirja ka hulk neid, kelle ka Merrific välja tõi, kes tegelikult osaleda ei soovinud, seda vaikselt omaette boikottisid.

Sellessuhtes olen nõus, et me oleme siin väike Eesti, meil ei ole siin ELIITI, Anu Saagim käib ka toidupoes, samamoodi kõik blogijad, seega ma ka ei lahterdaks blogijaid, et ühed on paremad või halvemad või kvaliteetsemad või labasemad. Blogija on blogija, olgu milline tahes ja kui teda on kellegi poolt esile tõstetud, võiks seda hinnata, mitte mõelda – omfg, see labane/kõrk/kvaliteetne/parem blogija läheb sinna, ma never ei lähe.

Sel aastal on muidugi see variant elimineeritud, et tädi Kati paneb oma tütretütre sõbranna blogi kirja, sest tema meelest on see äge. Tänavu saab kirja panna ennast ise ja täpselt sinna, kuhu soov on. Teha saab seda siin: http://eba.marimell.eu

Rahvahääletus on ka põhjuseks miks mina sel aastal enam EBA’l ei osale. Pole mingit seost lugejate vastu ebaviisakas olemisega või, et ma nende eest tänulik poleks, aga ma lihtsalt eelistaks kui hinnataks sisu, mitte populaarsust. Populaarsed võivad olla ka väga ebakvaliteetsed asjad. Ühesõnaga ma pigem kaotaks sisu järgi hindamisel kui võidaks lihtsalt meeldimise põhjal. Paratamatult on sellise hindamisstiiliga eelis neil, kes kauem tegutsenud. Muidugi on nad ka (üldiselt) autasustamist väärt, aga lihtsalt loob liiga suure lõhe värskete (ja ehk kvaliteetsemate) tegijatega. Ma pooldaks pigem sellist “kõikidele võrdsed võimalused” lähenemist :)

See on ilmselt lõputu vaidlus, kuidas oleks parem. Kui Eurovisioonil oli žüriihääletus, rahvas karjus, mis imelikud inimesed need hääletavad, rahvas peaks saama valida. Siis tehti rahvavalik. Ikka oli häda, mis inimesed need hääletavad, žürii peaks tagasi tulema. Nüüd on 50/50, rahval suurem otsustusõigus ja kas rahvas on rahul? Kas rahvas on näiteks Eesti Laulu “Veronaga” rahul? Jah, osad on. Ja siis tuleb keegi, kes ei ole. Näiteks teatas Mart Müürisepp, et koristas Koidu oma FB sõbralistist ära, sest sellist sitta ei anna ju kuulata. Noh, ma ei tea. Rahva valik. Mis siin ohkida.

Kui te arvate, et ma ei ole mõelnud EBAl žürii kaasamisse, siis te eksite. Aga mind paneb siinjuures muretsema see, kuidas üks või kümme või mitu iganes žüriiliiget peaksid läbi töötama a 200 blogi ja valima neist parima? Siis mõtlesin, et oleks ju variant, et esimeses voorus valib rahvas ja seejärel žürii näiteks rahva poolt 5 või 10 parima seast. Aga seegi teeks päris suure hulga blogisid žüriiliikme jaoks. Ja siis tekib jälle see probleem, et rahvas valib alguses (esiteks võidavad ju jälle need, kellel rohkem lugejaid on)… Miks žürii ei vali ja me oleme tagasi punktis, et ühe žüriiliikme jaoks on neid blogisid liiga palju, et neist parim valik teha.

Seega, kui keegi mulle mingit geniaalset ideed välja ei käi, kuidas žürii EBAsse kaasata, jätkub isenomineerimine ja rahvahääletus.

Playnuppul tegi valiku ma saan aru Martti, kes nominendid ritta pani. Tean, et ka marimell oli nomineeritud, ometi ei olnud ma kuskil nimekirjas vms. Triinu blogist saingi aru, et Martti tegi nominentide nimekirjad ja need siis edastati žüriile. Kas ma peaksin hakkama tulevikus ise neid nimekirju tegema mida žüriile ette sööta? Sorry, ka mina ei loe kõiki blogisid, et teha adekvaatne valik. Seega, ma leiangi, et lugeja teeb adekvaatse valiku.

Olen nõus Merrificuga, et PARIM BLOGIJA peaks tulema statistika järgi ja selle võtame järgmisel aastal kindlasti EBA reeglitesse sisse.

Nojah, muud ei olnudki. Lihtsalt väiksed kommentaarid minu vaatevinklist. EBA nomineerimine käib. Kirja saab end panna veel 39 päeva ja siis lähevad listid lukku ja algab hääletus. Kõikide kategooriate sponsorid on olemas! Wuhhuu! Üllatusauhindu on kamaluga. Aga kinkekottidesse mahub veel asju… Kes tahab enda tooteid blogijatele tutvustada, võib mulle kirjutada info(at)marimell.eu

Samal teemal

20 kommentaari

  1. Esiteks Mallukas oli täitsa esindatud ja mina andsin talle oma hääle, mitte sellepärast, et ta on mu kõige lemmikum vaid sellepärast, et ta lihtsalt ON kõige kuulsam blogija Eestis ja sisutootja jne.

    Aga ma ei saa aru, kuidas saab rääkida sellest, et žürii valiks kõige kvaliteetsema jne. Olen paari M.Rannavälja videot vaadanud. Sealne sõnakasutus ei ole kuskilt otsast kvaliteetne. Üks suur segapudru kõik. Samuti see sisendamine, et videote tegemine on esiplaanil ja õpitakse öösel une arvelt. Noh, siis ju ei kõlba sisu ka. Muidugi on tegelikult tore, et noortel on mida vaadata. Nagu minu ajal oli ajakiri Stiina. Ja muidugi on ta tubli tüdruk, sest videod on ilusti kokku monteeritud ja järjepidevust on samuti.

    Ma leian, et sellise otsuse peab tegema AINULT rahvas. Jah, siis kipuks olema nii, et ainult üks inimene nopiks kõik auhinnad, kuid siin kohal oled sina leidnud hea lahenduse- iga blogija saab end üles esitada ühes kategoorias. Muusikaauhindadel tajub sageli seda, et võitja on tihti täiesti tundmatu. Sest žürii valis… Võitma peavad ikka kõige populaarsemad.

    Samas ei saa kaebelda, et küsiti piletit. See on ju normaalne, kui sa lähed Eurovisioonile või korvpallivõistlusele, siis sa maksad ka piletiraha. Nagu ka see, et seal nende särke ja asju müüakse. Korvpallivõistlustel müüakse samamoodi nänni. Sa ütled, et Swedbank maksab kinni. Tõenäoliselt pani Swedbank õla alla, rentis koha, tehnika, töötajad jne ja võttis enda peale riski, et kui piletirahadelt tagasi seda summat ei saa siis ongi ise hävinud. Või siis maksavad nad selle üritusega mingeid muid asju kinni. Neil olid ju igasugused reklaamid igal pool, mis maksavad ränka raha. Vaevalt, et seal keegi rahategemise kohta nägi.

  2. FYI -Mart Müürisepa kommentaar oli kirjutatud läbi huumoriprisma, kuna enamus “loomeinimesed” nii ohkima ja puhkima hakkasid Eesti Laulu tõttu :)
    Teinekord võiks artikleid ka sügavamalt lugeda, kui vaid pealkirju mööda libistades neid edasi kerida :)

        1. Sitad naljad. Inimesed mäletavad ikka seda esimest. Ja noh, ei tundunud väga naljakana, kui ta juba varem lubas midagi põlema panna või enda mütsi ära süüa.

  3. Seda ma ei teadnudki, et žüriile minevad nimekirjad koostas Martti. Lihtsalt huvitab, et mille põhjal. Statistika? Isikliku maitse? Samas mina ei usu, et lugeja teeks alati adekvaatse valiku. Tuues näitena kasvõi esimese EBA aasta, mil mul oli parim fotoblogi ja sul kokandusblogi. Pole ju meil kummalgi vastava kategooria blogi ei praegu, ega polnud ka siin. Muidugi selles osas tegite eelmisel aastal hea paranduse, et blogija ise valib oma kategooria :)

    Minu meelest oleks see rahva+žürii kombo siiski päris okei. Kui rahvas valiks viis, siis jääks ruumi ka vähem popimatele tegijatele. Ja sa ju tegelikult eeldad, et seda oleks žürii jaoks liiga palju. Aga kui igal kategoorial oleks oma žürii? Ma ilmselt leiaks ise ka selle juures vähemalt kolm miinust, aga mul õnneks pole hetkel liiga palju aega, et selle üle pikemalt mõelda. Lihtsalt käigu pealt pakun välja :D

    Piletihinnas ei näe ma ka midagi halba. 15 tundub sellise ürituse eest tõesti palju, aga mingi sümboolsem summa? Jah, ehk mingil väikesel protsendil inimestel jääb seetõttu tulemata, aga äkki lahendaks ka selle probleemi, et inimesi on liiga palju? Pluss kuigi sa ei ohi enda taskust minevate asjade üle, siis ma usun, et iga sent oleks ju parem teie kodufondis tegelikult? Ehk siis saaks piletirahaga need sinu poolt tehtud kulutused kanda ja suurendada nende arvelt näiteks ka kingikotte?

    Igatahes usun, et teil tuleb vahva üritus!

    1. Njah. Ma mõtlen, et kui rahvas valib enne žüriid, siis ikkagi ju tekib esiviisikusse/kümnesse see rahvavalik ja selle vahel valiks žürii ikkagi lõpptulemusena rahvavaliku. Ma ei tea, kas saad aru, mis ma mõtlen?

      Ma pean mingi ajurünnaku tegema enne järgmist aastat, peaks mingi variandi ikkagi leiutama. Oleks rahvas rohkem rahul.

      Ja sinul soovitan ikkagi osaleda :)

      1. Armas, et innustad osalema! Ma sel aastal siiski jätan vahele :) Mitte ainult žürii vs. rahvahääletus põhjusel, vaid ma lihtsalt tunnen, et olen natukene eemaldunud kogu blogiasjast natukene. Hetkel naudin rohkem teiste omade lugemist/kommenteerimist kui ise kirjutamist. Selline tunne, et paljud teised vääriksid tunnustust palju rohkem. Ma praegu kuigi järjepidev blogija pole ja ei tunne, et suurt meelelahutust ka pakuks :) Üritan kuidagi vaiksemaks asja tõmmata.

        Aga innustan teisi ikka hääletama ja ise hääletan ka kindlasti! Ja oleks ma Eestis, siis tuleks kohale ka ikka :)

    2. Ma olen 99% kindel, et kui üritusel oleks pilet, siis oleks suhteliselt esimene kommentaar kelleltki, et kas Mari-Leen tahab raha teenida. Aga see tõestab lihtsalt taaskord seda, et ei ole vahet mida või kuidas teha – kõikidele ei saagi lihtsalt meeldida. :)

      Žürii kaasamine oli sel aastal tõesti ju ka mõttes aga sinna inimeste leidmine on ka natukene raske. Esiteks peaks neid inimesi siis olema üsna palju, kui igal kategoorial oma žürii. Teiseks tekib kohe küsimus, et kes need inimesed olema peaksid. Täiesti ”tavalised” lugejad, ajakirjanikud, turundajad, toimetajad.. Kui kõik žürii liikmed on täiesti tundmatud inimesed, siis paratamatul tekitab see ka omakorda küsimusi.

      Minu kommentaar ei ole aga mõeldud kuidagi negatiivsena, et küll ma tean ikka paremini. Ma ka lihtsalt arutlen valju häälega.

      Mina aga olen siiski Leenuga nõus, et need pole päris sarnased üritused, mida võrrelda. Kuid ehk ma pole ka kõige objektiivsem inimene :) Igal juhul on mul hea meel, et ma olen saanud natukene abiks olla ja ma ise usun, et kes kohale tulevad, nendel on lõbus ja huvitav. :)

      1. Mul praegu täiesti eksprompt tekkis mõte, et kui järgmisel aastal peaks kaasatama žürii, siis võiks näiteks kultuuriblogidel olla žüriis kirjanikud, näitlejad ja muud kultuuritegelased. Eluliste blogide kategoorias näiteks elulised tegelased nagu Saagim, Lensin või mõni telenägu. Spordiblogijatel sportlased ja spordifirmade turundustegelased. Fotograafiablogis võiks žüriis olla ilmselgelt keegi fotograafia valdkonnast. Toitumis- ja kokandusblogis mõne restorani peakokk, toitumisnõustaja. Ühesõnaga variante on. :)

        1. Ärge olge naiivsed, et tuntud inimesed reaalselt viitsivad või et neil aega on teie iba läbi lugeda :) Kui üldse, siis tasu eest ja kindlasti mitte kõiki, vaid kategporias a ka 3st lõppvaliku tehes. See ehk teeb žürii prominentsemaks, aga hindamine õiglasemaks ei muutu mingil moel. Miks te ei usalda inimesi, kes ongi päriselt teie lugejad? Ärge kujutage naiivselt asju ette – inimene, kel niigi sada asja ja kohustust ja üritust kaelas hakkab mingi jura läbihekseldamisega end vaevama (enamik blogisid paari erandiga on ju tüütu enesekeskne iba, sry, aga tõde)

          1. mõtlesin täpselt sama. blogijad peavad end sut maailmanabaks viimasel ajal, aga olgem ausad, omal alal edukad inimesed ei raiska oma aega blogidele, blogisid loevad vaid need, kellel pole juhtumisi targemat teha või kellel on liiga palju vaba aega käes… noh, nagu mina, vahel.

  4. Ma korra täpsustan. Martti saatis mulle kirja jaa, et mind on märgatud ja kutsugu ma inimesi ülesse hääletama, aga lisas, et ma nomineeriksin ennast kuskile sobivasse gruppi. Saatsingi selle kirja peale oma nominatsiooni “blogi” kategooria alla :)

    1. A okei. Aga veider ikkagi. Et kes siis selle valiku lõpuks tegi, mis žürii ette jõudis?

  5. Ma mäletan, kui sa kunagi ca 10 a tagasi samamoodi ühte minu üritust enda blogis maha tegid. Ma olin siis õpilane ehk laps alles ja korraldasin ka enda vaevaga ja rahva rõõmuks :) loodan, et nüüd mõistad ka ise, kui tore on tegelikult su enda loodud ja enda kootud üritus. Seda ei tasugi võrrelda üldjuhul nende üritustega, kus on raha kõvasti all. Mulle meeldivad üritused, kuhu on hing taha pandud.

    1. Ilmselt mõni kooliüritus siis, toona käisime seal palju ja ilmselt võrdlesin sind mõne teise kooliga. Sorry :)))

  6. No võimalus oleks ka see, et nö igal kategoorial oleks oma zürii või zürii kategooriate vahel ära jagatud. Nii ei kasvaks see maht tohutult suureks, kuigi züriiliikmeid oleks vaja tohutult. Seega noh, saba lahti nokk kinni sitatsioon.

  7. Minu meelest on need siiski kaks erinevat üritust. Ehk siis ühel juhul hinnatakse sisu kvaliteeti – seda saab teha üsna väheste blogide puhul, peamiselt nende puhul, mis on kitsalt spetsialiseerunud – filmiblogid, investeerimisblogid, toidublogid ka võib-olla. Aga nt elulised blogid, titeblogid jms – st need, kus inimesed kirjutavad oma elust-olust, emotsioonidest, tundmustest ja mõtetest – nende puhul ei saa ju sisu kvaliteeti hinnata. Nt et sinu kirjeldus oma deprekast on parem kui minu oma. Või Maali kirjeldus oma lapse esimese hamba tulemist sisukamalt kui Juuli. Pole ju võimalik ega isegi ok. Selliseid asju saabki hinnata üksnes lugeja. On blogijad, keda armastatakse rohkem – mitmetel põhjustel ja blogijad, kes võivad kirjutada aastaid omaette omas nurgas ilma, et nad seejuures kedagi köidaks. Või häiriks :) Ja kirjutamise oskus on ju vaid üks tingimus popiks saamisel. St, mingid reeglid või nipid “kuidas” muidugi on, aga mina usun kindlalt, et on ka veel mingi seletamatu x faktor, miks mõni tekitab sõltuvust ja mõni teine, noh :) – lihtsalt on.

Comments are closed.