Restorani arvustus: elu kalleim õhtusöök @ Jamie Oliver Barbecoa

Kuna üheks minu sünnipäevakingituseks oli ka õhtusöök Jamie Oliveri restoranis Barbecoa, siis teisel Londoni õhtul me oma sammud sinna seadsimegi. Mõtlesin kohe, et kallis on nagunii, lähevad pulgad, mingu trumm ka. Võtame, mis isuäratav tundub ja maksku mis maksab. Üks kord elus ju võib.

Menüüd vaadates oleks mina kohe valinud tartare’i ja pork belly. Teenindaja, kes muuseas oli eestlane (!) ja suhtles meiegagi eesti keeles (nii mugav!) ütles aga, et kui ma olen klassikalise tartare’i austaja, siis mulle nende oma ilmselt ei meeldi, et pole klassikaline munakollasega ja liha erinevus on ka. Soovitas mulle hoopis tuna ceviche’t proovida. Mõeldud-tehtud. Meelis valis eelroaks chicken liver paté, mis oleks ilmselt ka minu teine valik olnud.

Kanamaksa paté oli imeline. Sama hea kui kohvik Kohalikus. Minu tuunikala oli täiesti mõttetu.. Esiteks ongi tuunikala suht maitsetu, aga kui talle ei näidata ka mitte mingeid maitseaineid köögis, siis ei olegi temast midagi oodata. Taldrikul oli küll palju erinevaid maitseid, kuid ükski neist ei domineerinud ega tulnud esile ning kokku polnud ükski suutäis mingi eriline maitseelamus.

Kokteilid, mida sinna juurde soovitati olid seevastu IMELISED! Mul oli Rhubarb Fizz (London Dry Gin, Rhubarb, Lemon, Prosecco) ja Meelisel Spicy Fifty (Vanilla-Infused Vodka, Honey, Elderflower, Lemon, Fresh Chilli).

Pearoogade osas olime ka kahe vahel, kas võtame steake’i või midagi odavamat. Kuna ma eeldasin, et ma ei jõua suurt lihakäntsakat ära süüa, siis võtsime pork belly ja 16tundi suitsutatud ribi. Lisandiks soovitas teenindaja miso ja mandlitega brokkolit. Tundus põnev ja etteruttavalt olgu öeldud, et see oli tõesti mega-megahea.

Meelise ribi maitses nagu lammas! Kuigi see pidi olema veiseliha. Ma ei tea, aga mul pole elus üks amps sedasi suus ringi käinud kui see ribiliha.

Pork belly oli ideaalselt küpsenud, tõesti pehme ja hea, sealjuures mahlane. Naljakas oli ainult see, et kui pork belly highlight on megakrõbe kamar, siis sellest oli mind ilma jäetud, küll aga kostitati mind süsimustaks kõrbenud äärega.. See oli nii kõva, et praktiliselt polnud võimalik seda inimhammastega läbi närida.

Äkki siis kärssas see kamar nii ära, et.. Ma ei tea. Ühesõnaga, see liha oli hea, aga et ma kamarat ei saanud, oli täiega pettumus. Kus Woltist porkbellyt tellida saab? Kohe praegu tahan ja tuli isu!

Meelis võttis vahepeal veel ühe kokteili. Mina jätkasin oma rabarberiga. Magustoitu me tegelikult ei tahtnudki. Ma ei jõudnud seda enda lihagi ära süüa. Aga maja kulul meile ikkagi nende magusavalik toodi.

Üleval see valge ümmargune oli roosi pannacotta pošeeritud rabarberiga. See maitses nagu kõik roosimaitselised asjad ehk nagu seep. Makroon – nagu ikka, hea magus amps. Täpselt nagu need trühvlidki. Punase apelsini brownie – oli hea mahlane, mõnusalt šokolaadine. Snickersphere – see oli nagu Snickersi šokolaadi jäätis. Tõsiselt oli hea. Viski marmelaad – täielik taldriku highlight! Mõnusalt vänge ja parajalt magus ja tõesti hea.

Õhtu lõpetasime kohvidega… Kellele latte, kellele Espresso Martini.

Late night coffee @barbecoa style! Spectacular to be honest.

A post shared by marimell.eu (@marimell.eu) on

Arve sisse oli kohe arvestatud 12,5% teeninduse eest, seega meie jootraha ei jätnud.

Ma ei teagi, kas oleks lisaks pidanud jootraha jätma või ei. Kui enne uurisime, siis saime kahetisi vastuseid, osad olid, et ikka jätke, teised olid, et ei, see 12,5% lähebki teenindajale.. Ja lõpuks, kuigi me olime oma eestlannast teenindajaga megarahul, me unustasime. Maksime kaardiga ja juba viis ta need kaaned minema ja ära tulles oli, et pekki, tahtsime ju 20 naela veel jätta…

Olgu öeldud, et paar õhtut hiljem saime sõpradega kokku ja käisime sellises kohas nagu Richmond (mingi rikkurite rajoon), tegime seal mingis restos nimega Antipodea kokteilid ja.. sealne Espresso Martini oli 10x parem :)

Alumisi pilte on kokku viis, klikake pildil, siis peaks järgmist ka näitama. 

Lõppkokkuvõttes, elu kalleim õhtusöök vist. Ma ei saa öelda, et mul rahast kahju oleks, nüüd on käidud. Aga lennujaama Jamie Oliveri delist ostetud seitsmenaelane vürtsikas kanasalat oli kordades parem :)

Milline teie viimane restoranikogemus on? Olgu ta siis hea või halb. Ja kus Tallinnas mingit megahead porkbellyt saab? Tahaks kohe tellida. Või siis pean ise ahju viskama ühe normaalse käntsaka terveks päevaks ja ööks podisema :)

Samal teemal

18 kommentaari

  1. Pane ise pork belly ahju ja palun tee retseptipostitus sellest. Mul üks mõnus kõhutükk just ootab tegemist. Vaatan netist retsepte aga ikka on miski, mida kodus hetkel pole või mis endale ei maitse.
    Viimati käisime mehega kahekesi söömas Grill Houses, oli mõnus, eriti vist sellepärast, et lapsi polnud kaasas ja tellitud toitu saigi soojalt nautida. Raha läks muidugi kordades vähem, kui teie õhtusöök. Ma tõenäoliselt ei raatsiks iial sellist summat õhtusöögile kulutada. (Pole etteheide ega midagi taolist). Ma sellistes küsimustes kooner

  2. Ma vaatan seda toitu ja mõtlen, et tänud Leenu, et käisid. Ma vist ikka ei lähe :)
    Aga Wolti soovituse võtaks küll!

  3. Kaks lemmikrestorani Eestis on Raimond Pärnus ja Korsaar Tallinnas. Välismaiseid ei oska kommenteerida.
    Aga Raimond ja Korsaar on mõlemad super

  4. Kuidas saab 138 naela elu kalleim olla? :D Kas te Eestis siis yldse restodes ei kai? Siin tavaline resto ohtu 150-200 euri…raakimata siis eriti fancydest ..veider

      1. mul eestis üle 300 euro ka läinud. tasting menu + veinid Noa peakoka saalis. ei kahetse karvavõrdki.

  5. No see oli ju täielikult ära kõrbenud porkbelly äär, miks te tagasi ei saatnud? Samuti see kanamaksa patee selle leivaga seal juures, see nägi välja nagu koduses tosti apparaadis keegi leiba röstis. Aga arvelt näha ju et suurem osa rahast läks alkole.
    Kui tohib küsida oli sul miski juubel või?

  6. Nii palju kui ma kuulnud olen, siis need Jamie restod ongi veits ülehinnatud, st pole lihtsalt midagi nii erilist ja pigem maksad selle nime ja brändi eest, Londonis on ikka palju vingemaid kohti. Kohati muidugi ka kallimad aga hea elamuse puhul ma sellistel juhtudel ei koonerda.

  7. Meil mehega oli “eriti äge” kogemus Tallinnas südalinnas tuntud kohvikus (restoranis S.).

    Mu kanast hakkas verd voolama :) (jah ei kõla hästi), saatsin kööki tagasi. Teenindaja tuli tagasi sama kanalihaga ja ütles, et kokk ütles, et see on normaalne (no ei ole isuäratav kui kondist voolab kanaliha peale verd ja kana on roosa seest kondi ümbert, totaalselt roosa). Kas see on tõesti normaalne?ˇ

    Minu jaoks on ka naljakad need toitude nimed: pošeeritud raberber (ehk keedetud rabarber?)

  8. Hahhaa. Minu jaoks ka kõik roosimaitselised asjad tunduvad seebid. Miks peaks keegi tahtma seepi süüa?! Kas on tõesti inimesi, kelle silmad roosimaitseliste toitude peale särama lähevad ja süljenäärmed tööle? Täielik müstika mu jaoks.

  9. Olen käinud Londonis Jamie Itaalia restos! Emotsioon on, et käidud ja proovitud aga ei midagi erilist! Aga meie arve oli ikka seal oluliselt väiksem!

  10. Kohalikke jaoks ongi Jamie restoranid nagu iga teine ketirestoran (Strada, Carluccio’s, Zizzi, Prezzo jne). Ei midagi erilist ega ka kallist, seega ega nendest restodest ei tasugi mingit superelamust otsima minna.

    Jamie Oliver’s Fifteen on ehk natuke erilisem, sest seda on Londonis vaid üks ja sinna pidi vanasti laua juba mitu kuud ette ära broneerima. Nüüd ei ole seegi enam mingi ilmaime ja lauda on võimalik ka samaks päevaks broneerida, aga siiski annab minu arvates parema elamuse kui Jamie’s Italia või Barbecoa :)

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga