Jõulukingid – kes mida sai?
Jätkan jälle kingituste lainel. Nagu ikka, on lapsed alati kingitusi saades esirinnas, sest kõik teevad ju neile kingitusi ja üks on ikka vähe ja rohkem on ägedam.
Mõtlesin juba kinke pakkides, et oleks pidanud need üles pildistama… Suurem osa pilte on tehtud jõuluõhtul siiski… Telefoniga, sest kaamerat ei viitsinud vedada, jälgi siis kogu aeg seda laste eest, stressivabam elu on mugavam. Aga lingid on juures, seega näete tootefotosid ka.
Põhinali oli muidugi see, et tellisin takso, olin mingi 40 minti ootejärjekorras ja kui lõpuks maale tädi juurde jõudsin, avastasin, et olin Meelise kingituse maha jätnud. Tase! Kiirkorras sai siis uuesti kodus käidud ja see ära toodud… Aga asja juurde.
Hedoni kingihunnik oligi kõige suurem…
See pilt on tehtud mõni aeg varem kodus, kus on tema kingi saak, mis meie kinkisime. Kuna suht mõttetu oleks kõiki asju olnud maale vedada ja siis tagasi… Lisaks oli maal veel lapsi, ja oleks veider, kui üks saaks kaks pakki ja teine 12, tegime ta hunnikust pildi ära ja kaasa võtsime vaid kolm pakki.
Kõige esimene asi, mis ma talle tellisin oli koristuskomplekt (Vileda oma, aga umbes selline), sellele järgnes kassaaparaat, mille sarnasega ta sõbranna lapse juures mängis ja tundus meeldivat, no ja kui ikka eBay lahti lüüa ja see sulle 10€ga silma hakkab, siis ei saa ju seda Hiina jätta. Sellele järgnes see, kui ma hullusin veits klotsitoas – valisin alguses välja kolm LEGO komplekti, ühe ostsin kohe ära – selle liumäega maja komplekti. Suure klotsikasti ja ehituskasti panin meie jõulu wishlisti, mida Jõuluvana hoolega jälgis mul on tunne… Rimi sooduka ajal sain Meelisele ja Hedonile ka ühiskingi – mingi megasuure puldiga auto. Meelis oli jõuluõhtul nagu väike laps selle autoga. Kahjuks ei pidanud auto rohkem kui veerand tundi vastu, Hedon koperdas sellele otsa ja see läks keskelt pooleks :D Tädi mees lubas ära parandada täna, eks näis, kas saab sest asja.
Meie Meelisega leppisime jälle kokku, et kingitusi ei tee, vaja ju kodufondi koguda ja reis tuleb nagunii kohe otsa. Aga ega me seepärast kingitusteta jäänud. Ma ausalt alguses mõtlsin, et ma ei tee talle mingit kinki. Siis nägin kuuse all enda nimelist pakki. Siis kahte.
Ühes pakis oli uus arvutihiir, sest vanale ajas sõber veini peale ja see hakkas streikima. Töötas, aga vahepeal pani segast. Nüüd on korralikku arvutit ka vaja. Sest see mille taga ma hetkel töötan, on nagu see eelmine hiir – töötab, aga paneb segast vahepeal. Kõik arvutid on nii kallid.. Tahaks DELLi või siis väikest Lenovo ThinkPadi. Kui keegi kuskil töötab ja neid müüb, võib mulle hinnapakkumise meili panna :)
Teises olid Tanel Veenre kõrvarõngad, mida ma mingi hetk nillisin, kui ühes veebipoes neile peale sattusin, kui Meelise ülemustele kinke otsisin :) Aga sellest hiljem.
Mõtlesin, fak, pean ka talle kingituse tegema. Aga ma ei osanud mitte midagi kinkida. Tegin siis karbi… Kus oli 24 sildikest, mida ta ei saanud :D Ja 24ndas oli 3000bahti, ostku mis tahab, telligu või lits :D
Vähemalt oli teistmoodi. Aga tulevikuks – ma ei tee never ühtki kinki talle, sest I cant beat that!
Tegemist on siis minu jaoks mingi seletamatu asjaga. Ma ei oska seda isegi sõnadesse panna. See on umbes nagu… Koit Toome teeks abieluettepaneku :D Mulle nii räigelt meeldib Manu sealt Austraalia söögisaatest “My Kitchen Rules”, et… No ma räägin, ma ei oska seda kirjeldada. Saada sellelt vennalt autogramm sinna ja mulle see raamat kinkida. SÕNUSELETAMATU!
Juba tuli kuskil pildi all ka kommentaar, et kuidas ta sai.. Küsis. Tegelikult oli see mitmekuu pikkune protsess, et see raamat saada, et see autogramm sinna saada ja et see Eesti saada. Meelis kirjutas jumal teab kuhu – kirjastajale, Manu managerile, raamatupoodidesse jne. Lõpuks läks meie Austraalias elav sõbranna, ostis raamatu, saatis selle Manu managerile, kes lasi selle Manul allkirjastada ja saatis tagasi. Siis saatis sõbranna selle oma sõbrannaga Eesti. Meelis olla mangunud, et pangu käsipagasisse, never know, mis suure pagasiga juhtuda võib. 22.12 jõudis tšikk Eesti, pagas mitte. Lahe. Aga mina sain oma raamatu! :) Sest see oli käsipagasis.
Ühesõnaga, kingitus, millele ma ei suuda midagi vastu panna, kui ma just Gagat või Britney Spearsi järgmise aasta jõuludeks meile külla ei kutsu :D
Mul oli üldse väga kokandusrohke see kingitustesadu. Eriti khuul oli kilone juust naabripoisilt :)
Lisaks oli pakkides veel Meelisele märkmik, seep, küünlad, kruusid jnejne Hedon sai värviraamatu ja kolm pakki erinevaid vildikaid. Ühesõnaga, rohkelt kraami.
Mis meie teistele kinkisime?
Siin on ühtteist näha, aga kohe kõigest lähemalt.
Otsustasime sel aastal esiteks teha sellise diili, et igaüks, kes marimelli jõulupeole tuleb, maksab osalustasu + võtab kaasa ühe kingi, mis sobiks kellele iganes. Siis saavad kõik kingituse, ja ei teki olukorda, kus ainult meie kingivirna otsas istume kuna oleme nö võõrustajad. Kuigi ütlesin kohe, et pole kohustust meile kinke teha, lihtsalt selleks, et teha. Või kuna me oleme nö võõrustaja paar. Kuigi tegelikult oli võõrustajaks üldsegi mu tädi.
Meie panime sooneutraalsetesse pakkidesse ühe lambavilla ja ühe.. Ma nimetaks pikniku pudelihoidja. Ühesõnaga selline sangaga kast, kuhu mahub kolm pudelit. Mina sain selle “kauba peale”, kui tellisin Hedonile sünnaks Facebooki lehelt lastepesad.ee autoriiuli. See tüüp teeb igasuguseid kaste ja asju. Aga sellest riiulist ma kirjutan hiljem. Täiega tuus asi.
Meil oli heledast puidust :) sisse mahutasime kolm jooki ja läks minna
Mina mõtlesin kohe, et kui mõni asi klikib mingi inimesega, siis neile ma ka kingituse teen. Kui ei kliki, siis jääb tegemata. Niisama punnitama ei hakka, et peaasi, et pakk oleks.
Kui Jeliis saatis mulle selle imekauni kaelakee ametüstist (insta-FB jälgijad on näinud), siis surfasin ta lehel ja leidsin ideaalsed käevõrud, mis sobisid meie sõpradest paarile.
Kuna naispool on nagunii kristalliusku ja mees on tänu meile hakanud asja vastu huvi tundma, siis tundusid need käevõrud ainuõige variant.
Väga nendelikud. Minimalistlikud ja stiilsed. Ei ole sellised klassikalised kristallid, mille kohta keegi saaks küsida, “mille vastu need on?” või “sa ka kristalliusku vä?”
Ja kuna on juba traditsiooniks saanud Ainarile kummikommide kinkimine, ei saanud seegi aasta teisiti mööduda. Mulle kirjutas mingil ajal Facebookis üks mees (IKF – klaasist kivini), kes graveerib igasuguseid asju ja ta oli hea meelega nõus tegema mulle spetsiaalse kommipurgi. Komme tellisin nagu ikka Kommipommist – meeletult suur valik ja kõike saab korraga palju :D
Ja kui ma mõni aeg tagasi jagasin siin ühte Uberi heategevuskampaaniat, siis sain selle eest premeeritud Uberi krediidiga, aga kuna meil on üks taksosõltlasest sõbranna, rändas see tema kingipagasisse.
Naabripoisile tahtsime üllatuseks teha Bangkoki ööbimist, aga see läks teatavasti vett vedama, orgunnisin siis kiirelt talle ühe Bangkoki TOP10 raamatu, kus on kirjas nii parimad restoranid, klubid kui vaatamisväärsused ja juurde sobis hästi reisiteemalised passikaaned. Lihtne aga vajalik. No ja väike mojito-ämbri eelarve sinna juurde :)
A ja lastele tellisin veel mingi suure kasti Peppa pusledega, kus üheksa erineva suurusega puslet sees. Aga kuna praegu sai Hedon sellise virna asju, siis see pakk ootab kuuse all paremaid päevi. Põhiline on see, et Hedon saab aru, et see tema oma on – nimi on peal, viitab sellele pidevalt, et võiks lahti teha.
Siis meie nö kõige uuem sõpradepaar, kellele oli suht raske kingitust teha… Tuli olla loov. Kuna mehele meeldib kokata, aga naine pole sellesvallas kõige pädevam (sorry, aga naljakas, naine sarjast “kui kartuleid peab keetma salati jaoks koorega, siis kui palju koort peab panema”), siis kinkisime neile väikese koolituse minuga ja terve hunniku vajalikku tavaari kokkamiseks, et nad seni nälga ei jääks :)
No ja ikka sattus sekka neid kingitusi, et kuidas ma siis talle ei tee. Aga kreemid-juuksehooldustooted-ehted-põnevad toiduained lähevad alati hästi kaubaks. marimelli soola said ka mõned kokkamishuvilised.
No näiteks mu sõbranna Sandra, talle on megaraske kinki teha, aga samas ma tean, et ta on kreemitaja (kusjuures, ma olin kingi ära pakkinud, ta teatas jutu käigus, et ta üldse ei viitsi kreemitada!) ja talle meeldivad head lõhnad ja ehted meeldivad ka – nii saigi ta endale Joiki greibi-mandariini kehakreemi ja Marmara kõrvarõngad. Ja paar päeva enne jõule, ma taipasin, mida tal tegelikult vaja on – sirgendajaid! Ja kuna ma just olin endale juuksevärve ostmas, siis haarasin need ka kaasa.
Tädile kinkisin Linea Natura šampooni- ja juuksekreemi. Mulle saadetud pakis oli tookord seda kraami nii palju, et ma ei jõuaks never neid ära kasutada. Parem teha ka teistele headmeelt ja kinkida head-paremat :)
Ja organisaatorid nagu me oleme, olid meie peal nii Meelise ülemuste kingid (noh, mitte ainult Meelise poolt, vaid kogu kamba poolt ikka) kui ka Hedoni muusikakooli õpetajate kingid.
Kalendrid, mis Tegude Kalender mulle saatis, läksid kohe kaubaks koos jõulutähtedega meie muusikaõpetajatele, kellel saab olla midagi ilusa lille vastu ja kalender kulub igas majapidamises ära.
Kokkuvõttes kulus mul sel aastal üsna vähe raha jõulukingitustele, sest… Mul on selline kingikapp, kuhu ma panen asju, mis blogile saadetakse, sealt on hea võtta, kui midagi vaja. Nüüd on kapp praktiliselt tühi, aga.. No leiab veel, kui vaja peaks olema. Üldiselt mul on alati mingi backup olemas, kui kinki vaja on.
A, Meelise emale tegime ju ka kingi. Kuna meie suhted on nagu nad on (neid suhteid eriti ei ole, ta ei vaimustu meie seltskonnast), kutsusime teda küll jõuluõhtuks linna, aga kui inimene ei taha ja tahab kodus kassida (või noh, tal on tegevusi küll, siin ja seal mingi asjad, aga meie teda väga ei huvita), siis palun väga. Ega ma ei hakka põlvili anuma, et palun tule linna. Kui ei taha, pole vaja!
Kingiks saatsime talle kalendri, mille ma MyPrintist tellisin (varasemalt oleme kalendri kinkinud Meelise isale) ja meie jõulupildi, mis Anete Palmik meist mõni aeg tagasi tegi.
Kogu muusika. Mis teie jõuludeks saite?
43 Kommentaari
Meil oli sel aastal kingihulluse vältimiseks perekeskne loosipakk. Ise muudugi astusin sellest veits üle ja tegin mehele ka eraldi kingi aga lihtsalt selle pärast, et mulle hullult meeldib kinke teha ja neid pakkida. Mu kingid peavad ka alati saajaga klickima :)
Kinke jagades oli nii vägev vaadata, kuidas kõigi kingid olid tegijate poolt läbi mõeldud ja sobisid saajale üli hästi, tekitades üleüldist helevust ja mõnusat jõulutunnet, kuniks jõudis kätte minu kord pakki avada… Kasutatud ja poolkuivanud küünelakk, pakk pähkleid (mille kinkija ise mõned päevad varem kingiks sai + kõik teavad, et ma olen nende vastu allergiline) ja paar sukapükse… Kõlan nüüd ilmselt nagu jonniv kolme aastane aga ma tõesti olin tohutult pettunud. Üks ainus pakk oli vaja teha ja sellega polnud viitsitud grammigi vaeva näha, tekitas veits tühja tunde :).
Aga mis ei tapa teeb tugevaks, katsun hoopis nii mõelda, et paljud ei saanud jõuludeks üldse mitte midagi ja minust on inetu saadu üle nuriseda :)
Vaeseke :)
Nii kurb
Issand, päris nukker. Parem olgu kink väga odav, kuid läbimõeldud. Kinkida perekeskis inimesele pähkleid, kui tal on nende vastu allergia, see tekitaks minus ikka väga nukra meeleolu :(
Minu jõluõhtuga nagu üks ühele kirjutatud…ainul paki sinu oli natuke erinev…emotsioon sama!
Paki sisu*
Me otsustasime perega samuti, et üksteisele kinke ei tee ning, et Kui, siis ainult lastele. Lapsed said kõik, mille soovisid põhimõtteliselt.. Nu ilmselgelt oleks nad tahtnud veel aga nad tahavad ju alati veel lisaks :D
Ise sain mehelt kingiks Rammsteini kontserdi piletid… Emalt natuke vajaliku kosmeetikat ja suuresti oligi kõik. Tglt mulle hirmsasti meeldib kinke saada :D
Meil oli ka perekondlik loosipakk,et kingihullust vältida.
Ise sain Tartu uue spaa kinkekaardi, mille ûle olin megaa happy. Ise kinkisin oma loosipakiinimesele mõnusa pleedi ja padja. Kingisaaja oli väga õnnelik.
Eelnevalt sain põlle, mis oli ise tehtud ja yhe laheda sûdamekujulise dekoratiivkaunistuse. Vastu kinkisin hunniku kûünlaid koos armsa küûnlaalusega. Ja oma heale töökaaslasele pildiraami piltidega, mida ta mult ammu tahtnud on.
Laps sai ka hunniku kingitusi – ise kinkisime mingi fp mängukeskuse, yhed vanaema ja vanasa puldiauto ja teised padja, teki, suurema kapuutsiga vannilina ja lambabillasussid. Tädi kinkis selle pulgaotsas looma ja vanavanaema ja vanavanaisa padjale ja tekile sobiva voodipesu ja miskit oli kindlasti veel aga vott kohe ei tule meelde.
Päris huvitav, et selle jõulupaki oma heale tuttavale “loosisid”. Mis selle loosi mõte üldse oli siis? Andnud niisama talle ära.
Mismõttes tuttavale? Jah, tean teda, ta on ka blogija, aga selle võitja otsustas süsteem ju..
Meil olid raha kokkuhoiu ja üleostmise ennetamiseks loosipakid suurte vahel ja lastele tegid ikka kõik pakke.. Aga kuna meie mehega saime loosiga mu vanemad, siis neile otsustasime kohe teha midagi, mille üle nad siiralt rõõmustavad. Ja mul on hea meel, sest jõuluõhtul pakki avades olid emal silmas õnnepisarad. :P Sel aastal said kõik just seda mida soovisid ja see oli/on nii super!
Mina sain oma kalendermärkmiku ja raamatu, mida ammu ihkasin. :P
Mis vanematele kinkisite?
Retrobesti kahepäeva piletid + emale köögikaal ja soojad toasokid ja isale samuti juurde sokid ning telefoni kinnitusalus autosse.
Pileteid teadsime, et tahavad, sest eelmisel aastal nad nii väga tahtsid minna, aga jäid piletite ostmisega hiljaks. See tähendab, et nad ei raatsinud lõpus enam megahinnaga neid pileteid osta. :D
Miks te Meelise emaga läbi ei saa?
Kui ma oskaks sellele vastata, oleks ma seda ammu teinud. Ma ei meeldi talle. See vist ongi põhjus. Kurb lihtsalt, et ta minu pärast ka oma pojast ja lapselapsest ei huvitu. Aga nagu ma ütlesin, ma olen loobunud anumast. Üheksa aastaga pole midagi muutunud, ja ma enam ei viitsi.
Miks ei meeldi? Oma värvilise mineviku pärast?
Ma ausalt ei tea. Esimesest päevast peale pole mind sallinud. Võtsin ta poja ära vist. Ma ei tea, ta ei ole seletanud. Ma ainult oletan. Aga me pole esimesest päevast peale klappinud. Esimene kohtumine oli nagu ikka – viisakas. Ja sealt edasi läks inetuks. Nüüd olen loobunud suhtlemisest. Mul endal lihtsam, ei pea end õigustama ja seletama jne see ei vii nagunii mitte kuskile. Aga see, et ta oma poja ja lapselapsega suhelda ei taha, sellest ma aru ei saa.
Mul vennal oli koolis ka jõulupakkide loos. Max 5 euro eest tuli teha siis kink. Ven tegi oma parimale sõbral, hoolikalt mõtlesime ja valisime. Sai siis Tigerist ostetud ühe pitsiga ruletti vms :D Sõber oli üli rahul. Mis mu vend aga sai, oli…. 2kg suhkurt. Nagu miiiks :D See kink jääb meile kõigile eluks ajaks meelde :D
WTF!
Hedonile nii palju kinke, miks küll? tal ju sünnipäev nagunii kohe tulemas. Ja ega 2-aastane eriti veel ei jaga neid asju ju. Laps ei oskagi mänguasjast rõõmu tunda, kui ta neid 12 tükki korraga saab.
tegelikult oli pakke rohkem kui nö erinevaid asju, kokku sai ta viis erinevat asja:
– kolm erinevat karpi legosid (meilt) – praktiliselt üks asi – klotsid = ehitamine (kaks päeva juba ehitab)
– puldiga auto (meilt) – nö teine kink (läks katki, tädi mees parandas ära, jäi maale mänguasjaks)
– vildikaid (tulid teistelt kinkidena) ja värviraamatu – kolmas kink (eile juba “joonistas”)
– hari, mopp, kühvel, hari komplekt – neljas kink (juba pühkis ja tuuseldas nendega ringi)
– kassaaparaat – viies kink (selle ta sai juba hommikul ja mängis sellega praktiliselt terve päeva enne kui maale läksime)
Sünnipäevaks ootame komme (kuivatatud puuvilju vms), kamapalle või raha (fond suletekile ja fotosessioonile); ise kingime köögi ja mudelautode riiuli – ei saa ülemäära palju neid asju.
Meil olid igale lapsele üks kink kõigi perede poolt kokku (meil väike suguvõsa ja viis erinevat leibkonda, iga pere panustas kümneka laste pakki ja iga lapse paki väärtus oli 50 euri) ja suurte vahel tegime loosikad, aga nii, et igaüks tegi kümneka väärtuses paki ja pani kingikotti, siis panime pakkidele numbrid ja numbrid ka lipikutele, mis siis igaüks omale purgist tõmbas ja oli nö üllatuspakk suurtele.
Meil oli sel aastal laste põhikink legod. Ise sain kauaunistatud overloki ja abikaasa jootejaama koos muu vajalikuga. Ühiseks kingiks saime oma kodu :)
Aga järgmiseks aastaks sai otsustatud, et igaüks teeb kingituse vaid oma lastele, nii ei saa lapsed igasugust jama ja oma lapse kingifond on selle võrra suurem :)
Ma loen ja imestan kuidas tänapäeva lapsi asjadega üle valatakse ja siis mõned (nt Mallukas) imestavad, et laps ei tunne ega näita välja ainsatki emotsiooni kui talle midagi kinkiga. Loogiline ju kui ta on harjunud elamagi nii, et jõuludeks saab vanematel 12 (WTF???) jõulupakki. Ei ole vist vaja palju arvata palju sellised lapsed muidu igapäevaselt träni saavad. Ja siis imestatakse, et väikelapsed on juba tarbimishullud.
Hedon saab igapäevaselt üsna vähe, mõne üksiku arendava asja või raamatu. Nt need legodki, kinkisin korraga kolm erinevat, tema jaoks võrdub see ühe asjana praegu. Ja on õnnelik. Kui ma oleks kaks suva päevadel andnud, ta ei tunneks praegu ühest rõõmu.
Vildikad panin ära ja värviraamatu. Võtan välja mõne aja pärast, et oleks tunne “oo, uus asi”.
Ei poolda seda igapäevast nodi ostmist ja andmist. Olen seda meelt, et vähem on rohkem.
Koristasin just enne jõule ta mänguasjakasti, tal ikkagi on ÜKS kast limiidiks. Kui täis saab, sorteerin ja viin nö väikseks jäänud asjad Paavlisse v Uuskasutuskeskusesse.
Ei tea, kus ma IMESTANUD olen, et Mari kinke ei hinda. Omast arust olen ma päris ammu seda tunnistanud, et ilmselgelt on see väga suuresti selle taga, et ta tihti kinke saab. Samas tarbimishulluks ma teda ei nimetaks, poes ei taha ta ise nt mitte midagi :D
Ahjaa, jõuludeks sai Mari kriidid :D
Huvitav oli seda postitust lugeda.
See kassaaparaat on väga lahe. Ma ise ostsin Ikeast taolise (mitte nii huvitava) ja 3-aastane poeg muudkui mängib poodi.
Hedon ka piiksutab kõik asjad läbi selle – ma ei teagi kuidas seda nimetatakse.. käpaga, mis triipkoode loeb :D
Aga see ongi veider, et laps saab 12 kinki. Ma näiteks ei mõtle üldse summa peale, vaid lihtsalt selle peale, mis ca 2 aastasel on vaja 12 kinki? Viie- ja kümneaastasega oleks mul muidugi sama küsimus. Mul oleks raha oma lapsele ka 25 kinki teha, aga mis laps ja inimene temast nii kasvaks :S
12 oli ju lihtsalt number, ega ta ei saanud nii palju pakke :D eelnevalt kuskil lugesin, et tegelt sai nö viis kinki, lihtsalt karpe oli rohkem
Kristus selle Manu raamatu pärast kus tema allkiri all ma vöiks ausalt midagi väga head ära anda See Manu on lihtsalt võrratu!!! Aga ise sain nipet näpet asju nagu ikka aga kõige rohkem meeldisid mu uued Villery& Boch tassid! Ma oli juba tükk aega mõelnud hakata nende sarja yhte serviisi koguma aga ei suutnud otsustada millist, nyyd tehti siis otsus minu eest ära
kus endale selle halli põdrakampsuni said?
Terranova oma, aga ma laenasin fotoshoodi ajaks sõbrannalt :)
Ja mina arvasin, et minu laps sai palju kinke :D ise tegime lapsele vaid ühe kingi, teadsime, et vanaemad, vanaisad jne teevad ka ja pole mõtet asjadega üle kuhjata.
Meie kinkisime oma kahesele teki ja padja (koos tekikoti ja padjapüüriga), ühe lemmiktegelase kaisuka ja erinevaid lõigatavaid puuvilju/juurvilju. Vanaema käest sai ta veel vildikad,näpuvärvid ja kahed pidžaamad.
Ise sain ehteid ja kõige parema asja ever – juhtmeta tolmuimeja! Meie kahe lapse,koera ja kassiga majapidamises on see lihtsalt super kingitus,sest kasutan seda iga päev :D Lihtsa inimese rõõmud.
Nii vahva postitus :) Jõuluaeg on mu lemmik aeg. Ise lubasime elukaaslasega et kinke ei tee, vaid parem oleme lihtsalt koos ja naudime jõuluaega. Ega tegelikult pole meil kummagil enam mitte midagi vaja. Mõtlesin pikalt, aga tõesti, kõik mis vaja, on olemas. Kuna viibime hetkel Austraalias, siis jõulutunne oli tegelikult täiesti null ja kui perekond ning sugulased saatsid pilte, siis läks meel isegi et päris kurvaks…
Kohutav kogus kingitusi. Ime, et inimesed ei hullu.
Manu..mmmmm.. me vennaga oleme meie peres ainsad kes toidu kastmega üle ujutavad :D vahest kui väljas koos söömas juhtume olema ja praad on tellitud, siis on aegajalt mõlema reaktsioon vaadata teineteisele otsa ja küsida where is the sauce??!! MKR on nii hea saade. Ma väga teleka vaataja pole. Aga sealt vahest sellise tuhina peale saanud ja jt ise kodus 0 pastat ja ravioole teinud. Mis puutub laste kinkide kogusesse..korra aastas why not. Me elukaaslasega aegajalt ostame niisama ka legosid juurde, kui tundub, et legokast vajab värskendust. Legod on aegumatu kraam. Vahel vaja värskendada, et huvi uuesti tõuseks. (Ah võibolla on asi ka selles, et omalajal lapsena ei olnud suurt lego kogust ja elan oma saamata jäänud lego fanaatilisust laste peal välja) Meil enamus kinke said ka lapsed. Erinevad lauamängud. Kinkide tegijad olid omavahel suhtluses, et ei tekiks midagi pakkidesse 2 ühesugust)
Meie kahene sai ka palju kinke. Meie tegime talle ise ainult ühe kingi. Ja ma ei leiagi et peaksin talle sada miljon kinki kuuse alla panema.
Aga kuna tal on vanavanemad ja tàdisid palju siis sealt tuli ka suur hunnik kinke.
Lasin kinkida nii voodipesu, veepliiatsiga vàrviraamatu, legosid , plastiliinikomplekti ja isegi riideid sai. Meie ise kinkisime nukuvankri.
Ma olen ise vàga rahul, sest kôik kingitused on hàsti làbimôeldud ja lapsele vàga meeldivad
Ise me ei teinud omavahel kingitusi mehega. Arutasime kll et mida tahaks. Aga kuna kummalgi mingit ideed otseselt ei tuld , siis otsustasime selle kinkidele kulutatava raha hoopis kevadise spapuhkuse alla panna :)
Mina sain kaasalt Hugo Bossi Ma Vie, mis oli 100% üllatus, sest olime ka seda meelt, et ei tee midagi, kuna otseselt vaja ei ole. Aga mina siiski ei suutnud end tagasi hoida :D Ise kinkisin elektrilise toidukarbi sigarisüütajaga kuna välitööd kuskil pärapõrgus ja lõnasöök koosneb valdavalt poepirukatest. Poja sai prügiauto, minu emalt puldiga BMW i8, mille tegelikult pidin algul ise tegema, sest see on uskumatu milline Bemmi fänn võib üks neljane olla ja ämmalt puldiga kraana. 2 viimasega mängisid siis suured ja väiksed vaheldumisi :D
Telligu vöi lits :D korras värk..
Kade :P