Retseptidest ideede saamise ja varastamiseni – kust jookseb piir?
Nädalavahetusel lahvatas skandaal, et üks parimaid toidublogijaid Sandra Vungi on langenud nö röövi ohvriks. Loe Sandra postitust siit! Biomenu on varastanud tema loodud retsepti ja toodab aga usinalt vegan verivorste ja müüb neid kalli hinnaga justkui oma toodangut. Mõtlesin juba siis sellest blogida, aga muud teemad tulid vahele…
ekraanitõmmis “Ringvaatest” – lõiku saab vaadata siit!
Läinud aasta lõpus käis „Ringvaates“ ka Biomenu eestvedaja Tuuli Birk neid samu vortse promomas, justkui oma toodangut. Ometi on nad lihtsalt ühelt kokalt retsepti ära varastanud ja teevad seda oma pähe. Mis pani mind aga mõtlema, et kust jookseb piir nö omaloomingu ja retsepti originaali vahelt, või kuidas neid üldse esitlema peaks?!
Kui ma Facebookis Mahemarketile ja Biomenule mainisin, et neil pole luba minu retseptiideed kasu tootmise eesmärgil kasutada, siis nad väitsid, et see on nende kokkade poolt välja mõeldud toode ja sel pole midagi pistmist minu norivorstidega. Ometi on nad tänu koostööle väga hästi kursis minu tööga ning mulle muide ka paar korda tunnistanud, et nad on nende vorstide jaoks minult idee saanud. Päris tobedaks läks asi siis, kui nad hakkasid Facebookis mind toetavaid kommentaare kustutama. Pöördusin nende poole ka e-maili teel, kus samamoodi kõike salati (samas jälle tunnistati, et idee on minult) ja minu ettepanekut ausaks kokkuleppeks ignoreeriti.
Kuhu see kõik jõudnud on? Ma võtsin endale juristi, kes spetsialiseerub intellektuaalsele omandile ning on väga kursis ka autoriõigusega. Ma ei hakka praegu detailidesse laskuma, aga peale põhjalikku materjalide kogumist leiti, et Biomenu ja Mahemarket on reaaselt rikkunud mitmeid seaduseid ning nende tegevus on olnud pahatahtlik, kuna nad on sellest kõigest teadlikud ja nad jätkavad seda tegevust. Nende vastus juristile oli napp – nemad ei ole midagi valesti teinud ning meie nõuded on alusetud.
Ma ütlen ausalt, et sellisel hetkel kaob mul ära isu retsepte luua. Minu looming lihtsalt varastatakse ja õigust jääb ülegi. Siin ei ole halli ala – tegu on seaduserikkumisega ja see kõik on ka ametlikult fikseeritud. Seda juhtub järjest rohkem ja mitte ainult Eestis. Retseptiloojad üle maailma peavad sellega igapäevaselt tegelema, sest ei saada aru, et retseptid on samuti looming ja looming on automaatselt autoriõigusega kaitstud. Autorile kuulub õigus ka teose töötlustele. Sellised norivorstid on minu leiutis ja looming. Ei ole OK seda lihtsalt varastada ja kasu teenimise eesmärgil kasutada. Siin võiks veel väga pikalt kirjutada, sest näiteid on nii palju.
Ma olen isegi Biomenust süüa tellinud, kui vegan sõbrannad külas olid, aga… Nüüd mul tekib küll küsimus, et huvitav, palju neil enda retsepte on üldse? Kõik on kuskilt varastatud?
Ma saan aru, et ma teen kookospiimaga krevetisuppi, siis see ongi mingi suvaline retsepti muudatus, mida ma kodus teen, aga ma ei saa ju hakata kuskil kohvikus seda Tom Yumi pähe maha müüma ja raha teenima. Kuigi mind üldse ajab selline retseptide mugandamine veits närvi. Sellessuhtes, et ma ise ka teen nii nagu tahan ja näpuga järge ei aja… Aga ma ei tule siia blogisse (veelvähem kuskil müüma) jagama retsepte, mis on valed. Siis kirjutangi, et minu versioon sellest või teisest või panen asjale uue nime.
Mõni aeg tagasi jagas keegi Facebookis retsepti „Tom Kha“, kui ma selle siis uudishimust avasin, sain aru, et inimene on teinud jumala suvalist suppi, kus ta on kasutanud selliseid komponente mis klassikalises Tom Khas ei käi ja kui ma julgesin sellele kommentaarides viidata, siis olin mina loll, sest loeb supi maitse, mitte nimi.
Aga mõelge nüüd, kui teie ei tea Tom Khast midagi, olete seda kunagi Tais söönud ja tahate järgi teha ja guugeldate ja jõuate sinna lehele ja teete selle järgi suppi ja siis saate hoopis midagi muud. Nagu ma ka seal kommentaarides ütlesin, see on sama, kui ma panen üles retsepti frikadellisupist, aga frikadellide asemel panen supi sisse hoopis poolikud viinerid või keeduvorsti vms See ei ole siis ju enam frikadellisupp. Seega mu meelest oleks aus, kui inimene paneks oma supile nimeks mingi suvalise kookossupi või siis kirjutakski, et tegemist pole originaalretseptiga, vaid omaloominguga.
No ükspäev käisid sõbrad külas, tahtsid Tom Yumi, kuna selliseid krevette poes polnud, mida ma oleksin tahtnud kasutada, siis mõtlesin, et ok, teen kanaga. Kodus oli ka üks kookospiim, panin selle ka sinna ja igast vürtse ja asju.. Ma ei serveerinud seda enam kui Tom Yumi, vaid „tomyumimaitselisee supina“.
Ehk siis kui Biomenu teeb Sandra retsepti järgi, üks ühele, siis see ongi originaalretsept, seda enam, et Sandra isiklikult on selle välja mõelnud. Siis peakski olema pakil silt “Sandra Vungi taimne verivorst”. Kui nad asendaks kruubid tatra või ma ei tea, kinoaga, siis poleks Sandral kobisemist, siis oleks idee saadud temalt, aga retsept oleks ikka tema oma. Ja noh, ideid ammutab iga inimene retseptidest. Lihtsalt mu meelest alatu nende poolt väita Sandrale, et ta endale ette kujutab…
Kõlab kuidagi tuttavalt!
Kusjuures mulle meenub sellega seoses üks lugu veel. Mu ema tegi kunagi ühe menüü, mida esitles kahele tšikile, kes tahtsid teda kokaks… Mõni aeg hiljem kasutas täpselt seda sama menüüd üks vanalinna restoran, mitte nende tšikkide oma ja noh, mu ema ei hakanud kellegagi kammima, aga pärast seda on mul läinud ära igasugune isu näiteks teha tööle kandideerides neid kodutöid “mida sina teeksid kui sa tööle saaksid”, sest ka seal olen kogenud kunagi seda, et mind tööle ei võetud, aga minu tehtud listi “mida mina teeksin” hakati usinalt punkt punkti haaval realiseerima.
Sandra postitust kogu sellest tobedusest saab lugeda siit!
“Ringvaate” videot näeb siit!
Mis teie arvate? Kas see kui sa muudad pooled asjad retseptis ära, on ikka tegemist sama retseptiga või tuleks sellele anda uus nimi? No kasvõi selle Tom Kha näitel?
14 Kommentaari
Jah, mina olen ka see tüütu inimene, kes kobiseb, kui sõbrad vahukoort külmutavad ja räägivad “ma teen ise jäätist”. Veel hullem – selliseid retsepte jagatakse ka peavoolumeedia artiklites. Ja samuti olen oma esitatud ideid töös näinud peale ebaedukat kandideerimist. Ma ei tea üldiselt, kuidas peaks olema, msest inimesed teevadki ju kartulisalatit või seljankat omamoodi, mis ei tee neid vähem kartulisalatiks või seljankaks. Äkki see libaretseptivärk ajab närvi ainult võõrapäraste ja peente asjade juures, mille ise vaevaga läbi olen teinud? :)
Vist jep :D
Täiesti mõttetu ja ülespaisutatud. Me näeme igapäevaselt menüüdes ju kellegi väljamõeldud retsepte. Kuskil pole kirjas ju, et Caesar Cardini loodud retsepti järgi Caesari salat jne. Ma saan aru, et nad seal esitlesid neid, kui enda tehtud. Aga see inimene, keda see üldse kotib ja hakkab googeldama vms jõuab niikuinii originaalini.
Ja see Tom Kha vms. Täiesti ükskõik ju. Kartulisalatit tehakse ka sadat erivat moodi. Kellegi silm ei pilgu, kui selle kohta kartulisalat öeldakse, kuigi me ise oleme harjunud teisiti seda sööma.
Kartulisalati puhul olen nõus, tehaksegi erinevalt, kes paneb õuna, kes sibulat, kes herneid..
aga nt tom kha ei käi tomyumi pastaga :D
Ja samas ma saan Sandrast aru küll, miks ta kettas on. Tema loodud asi on lihtsalt rotti lastud, et sulli ja feimi tuleks ju.
Minu meelest feimi ja sulli tuleb neile just tema tekitatud kisa tõttu aina juurde ja juurde :D ärgem unustagem, et halb reklaam on ka reklaam!
No seda ka, jah. Aga õnneks ma pole vegan, seega mina saan seda poodi vältida :)
Mu meelest Tom Yumi ja Tom Kha pasta vahe on see, et Tom Kha omas on kookospiim ka. Väheke vahekorrad ka ehk teised, aga kõike saab juurde panna. Olen ise teinud Tom Yum pastaga Tom Khad, lisanud rohkem galangalit, juurde kookospiima. Ise sa oled ka öelnud, et põhi on neil mõlemal sama. :) Suht ülepaisutatud teema.
Samamoodi ei saa ma aru sellest, et kuidas saab ühe retsepti mudimise õigus ka kuuluda pmst originaali väljamõtlejale. Et nagu ta väidab, kui nori sisse on keeratud muud peale kinoa ja tangu, siis ikkagi norivorsti mõte on tema oma. No ma siiralt kahtlen. Sama hästi võiks siis öelda, et see tema norivorst on sushi, mille sisu on ära vahetatud ja sushi õigused ju talle ei kuulu. :D Ühesõnaga jah, ma saan aru, kui on identne eriline retsept, mis pole üldtuntud “kartul ja hapukapsas” ja see röövitakse ära, aga kui seda retsepti on muudetud, siis idee võis ju temalt tulla, aga ma teen ka kodus igasugu sööke ja saan ideid. See on ju normaalne. Kohvikud, restoranid saavad ka kuskilt ideid. Võib-olla õppis keegi 20a tagasi mingi retsepti järgi seakülge küpsetama ja nüüd pakub seda oma restoranis. Kõrvale on teinud mingisuguse püree, millest on inspiratsiooni kuskilt saanud. Peab siis kirjutama retsept nimeks: “Seakülg bataadipüreega. Idee Ragne Värgilt ja Mariliis Iloverilt”, olgugi, et osa komponente on hoopis teised????
Ma sain aru, et nad kasutavadki Sandra retsepti, sellisel kujul nagu see tema blogis oli.
Põhi on suppidel sama küll, aga kui sa vaatad pastasid, siis need nagu öö ja päev :)
Mina olen seda meelt, et konkreetne nimi tähendab konkreetsetest ainetest konkreetsel viisil valmistatud toitu. Boršisupiks nimetatud supi sisse herneid ei panda ning küpsiste vahele keedukreemi määrides ei nimetata seda Napoleoniks.
Ma tegelikult ei saa aru, kuidas Sandra teema ja Sinu kirjutatud teema üldse haakuvad, aga ilmselt said ka Sandra teemast lihtsalt inspiratsiooni :D Üldse mitte iroonitsedes öeldud, enda meelest tegin praegu hea killu :D
Aga tõsisemalt… Sandra postitust lugesin. Isiklikult saan temast aru ja ise ka nüüdsest enam Biomenu ei osta! Aga arvan, et tema advokaadi lootused selle keissi suhtes on naiivsed. Ainuke, mis ta õppida võiks, on, et kui ise ära ei tee ja oma ideed teenima ei pane, paneb keegi sinu eest. Alatu, aga nii on. Mingit kohtukeissi hakata ajama, kes nüüd mingid oad enne norikehte keeras, on veidi jabur ja ma pole ka kindel, et 5a tagasi, nagu Sandra ise ütleb, seda kuskil juba ei tehtud… See aga ikkagi ei vähenda vastikust Biomenu vastu!
Nüüd sellest, et Sina kirjutad retsepti mugandamusest. Mingit vahet ei ole, mis selle müügis oleva norivorsti nimi on või kas see on originaalretsept või mugandatud. Probleem on selles, et Sandra väidab, et see oli tema idee ja kui ideed tahab keegi teine teoks teha ja sellelt tule teenida, pole tal seda õigust ja peaks tegema autoriga tasude ja tulude osas kokkuleppe. Antud juhul Biomenu teenib pappi, Sandra ei saa midagi. Tema väidab, et IDEE oli norileht verivorstiks keerata ja olenemata, mis seal sees on, siis jõulutoidu ehk verivorstina on see tema idee, mida luba küsimata ei tohiks kasutada. Asi pole retseptis ju. Vaid norivorsti leiutises niiöelda.
Kas mitte Kaju köök ja oma maitse vahel polnud ka sama vaidlust, aga pärast tehti Kahju köök maha, et ise on süüdi, mitte Oma maitse, kelle töötaja copy-paste tegi :S
Pole kuulnud?!
Keegi maha ei teinud, aga see oli üks kole teema jah, kui kahes järjestikuses Oma Maitses minult kopeeriti – üks kord oli šokolaadiga töötamise õpetus ühe eestimaise toiduguru poolt sõna-sõnalt maha vehitud ja teine kord retsept.. ja kui julgesin sellest FB postituse teha, siis kirjutas mulle see retsepti varas veel eriti sapise ja vastiku kirja, kuidas ma oma postitusega ta pere reede õhtu ära rikkusin..
Mina saan Marileeni mõttest aru. Tom Kha näide – kui tõesti keegi läheb peale meeldivat maitsenaudingut otsima selle retsepti Googlest ja tuleb esile retsept, kus on näiteks koostisosana märgitud porgand, kartul, kaerahelbed vms, on ikka veits nõme küll. Sest keegi on sellele supile sellise nime pannud. Oma suva järgi.