Ebareaalne vlog aga päriselt meie elu
Alles see oli kui keegi kommenteeris, et meie postitustes on ainult reklaam, meie videotes on ainult reklaam ja pakkide avamine. Teate sõbrad, nüüd on selline paha lugu, et.. kui te tahate meie päriselu, siis see ongi see elu, mida me elame.
Pakimajandus hommikust õhtuni. Mis ma teha saan? Näitan teile mingit muud elu, mingit lavastatud kokkamist, lavastatud sõprade juures õhtuti lauamängu mängimist? Ma ei saa. Mul pole selleks aega. Päriselt ka. Huvi veel vähem teile mingit lambi jura edastada.
Korra siia ühe vahelepõikena, arutasime ükspäev Meelisega tema tööle minekut, sest noh, pank nõuab, meil isiklikult teeb see elu keerulisemaks. Ja ma ütlesingi talle, et saad aru, kui sa julged sel teemal vinguda, et keegi peab su vabaduse kinni maksma ja mina ütlen, et jube mugav on kui sa kodus oled, sest nõud on pestud ja keegi tuleb mulle tööle järgi jne, et siis kui sa tööle lähed ja me ütleme, et meil pole aega blogidagi, siis esimene kommentaar on, et me kujutame endale ette, et me nii tähtsad oleme.
Aga kujutame nüüd korraks ette – tavaline 35aastane paar, ühe lapsega – milline on nende elu – äratus, laps lasteaeda, ise tööle, laps lasteaiast peale, heal juhul toidupoodi, koju, kokkama, pessu, magama. Suures plaanis, eks. Mõnel juhul paigutatakse kuskile veel trenn ja mõni hobi, aga suures plaanis ongi päevad täidetud.
Okei, oleneb tööst, mõni saab tööle minna kella 10ks ja trennis käia lõunapausi ajal mille ta kahetunniseks venitab jne. Osad töökohad ei võimalda siiski päris vabal graafikul töötamist, aga see selleks.
Ja nüüd meie elu: Leenu äratus 6.30, pesu, kohv, kiire blogi/sotsmeediaring, et vaadata kas kõik toimib, postitus ikka ilmub hommikul, instasse pildid “täna blogis” kohta, mingid ettevalmistused mõneks muuks blogiks, FB update/ajastamine. 7:15 Hedon üles, Meelisele kohv, paar sõna juttu.. Lasteaeda-tööle. Tööl olles tegelen ma ikkagi töö asjadega, isiklikele meilidele ja blogiga seonduvatele asjadele pühendun konkreetselt suitsupausi ajal telefonis. Kui siis peaks tulema mõni kiri, mis vajab pikemat süvenemist, napsan selle aja tööajast.
Mul on nädalas üks kodukontori päev nö lubatud (eelmisel nädalal võtsin konkreetselt puhkust, et jõuaks isiklikud asjad tehtud), proovin selleks päevaks teha võimalikult palju tööasju ette ära, et piisab kui ma olen meilis saadaval ja paigutan ühele päevale miljon blogikohtumist, arstiaega, juuksurit vms mida vaja on.
Meelis samal ajal – koristab, käib poes, teeb süüa, pildistab blogi jaoks asju, kirjutab postitusi, suhtleb koostööpartneritega, teeb enda tööasju mida saab kodukontoris teha, kohtub kellega vaja, viib/toob pakke jne.
Ja juba on aeg sealmaal, et laps lasteaiast, mina töölt, mõnikord käime toidupoes, siis kellelegi külla või koju. Võimalik, et keegi on tellinud reklaampostituse, kirjutan seda – Meelis-Hedon käivad kuskil mängimas, kinos, inglise keeles vms. Nüüd kui on vaja veel teha pilte, et meie ka peal oleme, siis üldiselt tuleb selleks võtta aeg ja see ära teha. Tihti ühendame need asjad nii, et lähme kellelegi külla. Samal ajal kui ma kokkan, saame ikka sõpradega juttu ajada jne.
Kui nüüd see Meelise osa kaoks ära ja ta istuks kuskil kontoris 9-17, et tegeleda enda töö asjadega ja teenida seda palka, mida pank näha tahab, siis meil ei jääks blogi jaoks aega. Aga blogi on konkreetselt meie sissemaksurahafond. Ma ei taha elada ilma blogita, sest see on mulle kasulik. Tänu blogile saan ma elada elu, mis mulle meeldib – tahan lähen ostan mantli, tahan võtan pileti viimase hetke lennule, tahan sushit tellida, siis tellin, ei pea palgapäeva ootama. Palgatöö on arvete maksmiseks, sellest ei jagu mitte mingiks meelelahutuseks.
See panga/palga/omakoduteema läheb nii laiaks, et ma parem lõpetan. Mul on plaanis nagunii sellest eraldi kirjutada, sest see on teema, mis on väga päevakorras, aga kui ma ütlen, et mugavam on üürikas elada ja mitte palgatööl käia, siis hakkab ring jälle otsast peale. Sellest siis teisel korral.
Ma tulin siia vlogile eessõna kirjutama, näha on kuhu see viis. Ehk meie päris elu eelmisel nädalal. Konkreetselt pakk paki otsa. Osad tellitud, osad saadetud, osad koostöös. Aga see ongi me elu. Vaadake ja naerge. Ma ise vaatasin eile esimest korda seda ja see vist on ainuke meie vlog, mille ma olen otsast lõpuni ära vaadanud hiljem, sest noh, pole aega. Meelis monteerib ja paneb üles ja minu jaoks on see juba eilne päev, mis ära olnud. Ma ei vaata neid ju enam üle.
Ja see pakimajandus, mida te seal näete, ongi päris.
Näiteks eile.. Kui ma lappasin kokku neid miljonit marimelli pakki. Kes ostis/võitis/ootab, siis andke veel aega. Meil on täna hullumaja päev (mul kodukontor ja kolm kohtumist, konkreetselt näpistan praegu seda aega selle blogipostituse jaoks!) ja kuna pakke on terve virn, siis ootan, et kuller annaks teada millal ta need peale saab võtta, aga võimalik, et see jääb homseks..
Ühesõnaga, eile kui ma nende pakkidega möllasin, käis jälle kuller… Seekord oli küll vinge üllatus. Aitäh Lartusi poele, kes mulle Villeroy & Bochi jõulukraami saatis. Ühtlasi saatsid nad mulle Instas mu OMFG video peale (soovitan vaadata, veel pole 24h täis, kui ma näen, mis pakk tuli, karjatan ma nagu hull, sorry!) kirja, et kuni neljapäeva õhtuni kehtib kood marimell, mis annab -20% (kehtib VB jõulukollektsioonile).
25 Kommentaari
Mina just vaatan suure huviga unboxinguid, kuna just huvitavad igasugu beauty boxid ja uued tooted. Täiga lahe on see vana tallinna coconut box, läksin kohe googeldama, aga ei suutnudki leida, et kust sellist soetada saaks? Samuti olen advendikalendri otsinguil, ning täiega mõnus tundus see hoia oma, pole veel ühtegi hoia asja proovinud.
Ilmselt sellist Vana Tallinna boxi osta ei saagi. PR pakk nagu neid nimetatakse. Ülilahe kujundus oli tõesti. Nii teistmoodi ja äge!
Me korra mõtlesime, et teeks advendikalendrite unboxingu, aga neid pole meile üldse kümnete kaupa saadetud ja ise osta tundub ilgem raharaiskamine, teistpidi.. saame ju need alati välja loosida. Meelisel on sellega seoses üks mõte, aga ma ei teagi, eile arutasime, vaatab, mis sest saab, veel on õnneks 10 päeva aega :)
Tubli MariLeen. 35 aastaselt jõuab veel rabada, 40-selt juba mitte.
Mulle ka unboxingud meeldivad.
Mulle väga meeldib teie unboxing videoid vaadata, ja vlogid üldiselt meeldivad ka.. Pigem vaataks just ühte pikka vlogi unboxingust kui kõiki eraldi .
40 algab elu, seega ära liigset rabele
Aga kas Meelist sellisele tööle ei taha minna, mis talle meeldib? Praegu kõlab nagu see 9-17 oleks kannatused ja piin, mis tuleb hambad ristis panga jaoks ära kannatada, aga kui teha tööd, mis meeldib, siis oleks ju tore? Mul on töö, mida ma armastan (mis on tegelikult 9-17 kontoritöö, aga iga kontoritöö on erinev) ja muidugi olen ma õhtul väsinud ja see võtab aega ja kõik jutud, aga see töö on nii ideaalne minu jaoks, et ma hea meelega käin tööl.
Ja nagu öeldakse (ja elu on näidanud) kes palju teeb see palju jõuab.
No see on ka esimene samm, et valida töö, mida ta päriselt teha tahab, kui end juba “kinni” panna. Mulle ka mu töö meeldib, väga meeldib. Aga selle kõrvalt ma teist täiskohaga tööd (blogi) pidada vaimselt ja füüsiliselt aasta aega ei jõuaks. Ja kuna ma ei taha ühest ega teisest loobuda, siis Meelise variant siin kõrval peab olema meeldiv, normaalse ajagraafikuga (liigutatav), tasuv (panga jaoks). Me saame elatud ka nii nagu praegu, minu palgast arved, Meelise projektidest firma arved, blogist meelelahutus, aga et mingil määral millestki loobuda, see on keeruline :)
nagu aru saan, siis seisame sellise situatsiooni ees:
1. Sina ei taha ilma blogita elada, sest see on sulle kasulik ja toob sulle raha sisse. Tööle ei saa Meelis minna, sest teil on triljon koostöökohtumist ja -pakkumist, millega päevast päeva peab nii palju tegelema. Teete blogis jooksvalt endale kogu aeg reklaami, et saada aina enam koostöösid = suurem sissemaksufond.
2. Lugejad vinguvad, sest nad tahavad kuulda rohkem Teie elu kohta ja et see ei oleks alati põimitud reklaami sisse. Kurdavad, et igas postituses käib enese müümine kui super-professionaalne turunduskanal ja et reklaami tuleb nii “elulistes” postitustes, bännerites, pressiteadetes, videotes = kõikides postitustes.
Sinu jaoks on elu nii keeruline, sest oled hõivatud Alma piimapakkide fotolavastustega, aga kellele sa seda toodad? Firmadele. Kedagi teist ei koti.
Lihtsalt ajabki närvi, et kogu aeg virisete, et miks rahvas viriseb, kuigi teie ainult päev läbi tegelete sisu loomisega. Ei, kullake, te tegelete reklaami müümisega. Delfi samuti ei saa elus püsida ainult reklaami müümisega ja sisuturundusartiklitega. Peab muud sisu ka olema.
Jätkusuutlikku mõtlemist ja austust kliendi (ehk lugeja) vastu! Tõesti mõttetuks see platvorm muutunud siin, lõpetan lugemise.
Aitäh sulle siinveedetud aja eest :)
Lugedes taaskord seda koduteemat puudutavat osa, mis arusaadavalt on teie hingel, aga…… miks ometi ei oska te olla paindlikud, sina Leen ei oska olla paindlik- juba oma mõtetes oled puine, jäik, nii kõvasti kinni omas mustris…. ei lase ellu mitte ühtegi uut või suuremat muudatust. Sa ise ei saa aru, sest kui sa saaks, siis sa niimoodi ei kirjutaks ja ei mõtleks ja ei otsiks vabandusi, ala stiilis, et kui Meelis peaks tööle minema, siis jääb pmslt teie mingi osa elust seisma. Enamus inimesi, sealjuures edukad inimesed oskavad sujuvalt kaasa minna muudatustega, on paindlikud ja leiavad lahendusi ja muudavad (mingiks ajaks) mõtteid ja tegutsevad vastavalt muutustele, mis ikkagi toob kaasa heaolu. Teie puhul on igasugune muutus must auk, mida te elu ja hinge eest nagu surmahirmu väldite. Sinna mõttemustrisse kuulub ka see kurikuulus lause, et kuidas te oma kodu puhul hakkate panka orjama ja sööte vaid muru ja elu jääb seisma sest rabelete end pmslt surnuks. Saate aru küll mida ma pean silmas.
Leenu kirjutab juba teab mitmes kord, et oma palga eest maksab ta vaid arveid ja muuks ei jäägi. Sel juhul väärtusta end, tõesta end firma silmis ja müü oma oskus ja kasulikkus firmale, küsi palka juurde. Kolme inimese arved ei tohiks küll teab mis suured olla, seda enam kui te pidevalt mainite, kui väike ja olematu on teie elamisüür ja kuidas teil raha pmslt üldse ei kulu söögile, jne.
Meelisel on algusest peale olnud vale suhtumine, mitte tai ei lähe oma vaba aega firmale maha müüma, vaid ta läheb OMA OSKUSEID ja teotahet firmale maha müüma. Ja kui oskuseid ei ole firma jaoks piisvalt ja paindlikkust ka ei näi olevat, ja teotahet ka ei ole, siis üldjuhul firma ei palka ennasttäis ohmooni, kes kujutab ette, et kõik ülejäänud ongi lollid.
Muudatustega peab oskama harjuda ja võtta neid selliselt, et need on head ja õpetlikud ja kasulikud ja viivad edasi eesmärgini.
Tuua näiteid, kuidas justkui Meelise tööle minek põhjustaks nii kodus kui blogis kaose, on ikka väga ülepingutatud mõtlemine.
Lihtsalt asjad tuleb osata teistmoodi tööle panna, tööd jaotada, oskus panustada ja olla seejuures paindlik, jne.
Kokk, nagu sa oled peaks söögi valmistamine sinult aega võtma max 30-40 minutit ja nagu me teame, teed sa korraga tervele armeele süüa, mida jätkub mitmeks päevaks. See osa on lahendatud. Toidupoes pole ka vaja iga päev tolgendada, max 2-3 korda nädalas ja sellest piisab. Samuti blogi, selleks leiate aega peale tööd. Ja jooksvaid/erakorraliselt kiireid asju saab lahendada ka töö ajal kiiresti. Kui enamus inimestel lõppeb reeglina tööpäev kl viiest, siis jääb oma vaba aega mida sisustada keskmiselt ligi kuus tundi päevas. Jaotate Hedoniga tehtavad asjad omavahel, blogidega tegelete jaotatult, süüa valmistate jaotatult, kodu koristate nädalalõpus, teil nii väike kodu, mida koristab max 20 minutit. jne. Paindlikkus on see sõna, mile peate enda jaoks selgeks tegema ja muudatustesse suhtuma optimistlikult, pange endi võimed kordki proovile, saate teada, kas teis on sisemist bauerit ja usku endasse või mitte. Mitte nagu praegu, igasugune muudatus on teie jaoks juba eos Big No.
Ükskõik mis ka ei tuleks :D ikka vaatan :D :D Jätkake samas vaimus ;) Ja mulle just teie ebareaalne elu meeldibki.
(ps, nägin silmanurgast kõrvaklappe, küsiksin selle kohta, kes ja mis ehk siis reklaami ja soovitust, siis saan ka jõuluvanale täpsemad andmed edastada :P või on lausa mingi soodustus ka olemas :)
Hei, ma ei tea, mis kõrvaklappe sa nägid, aga ilmselt neid:
https://marimell.eu/meelis-kirjutab-kuidas-lennukis-taielikku-vaikust-nautida/
https://marimell.eu/meelis-kirjutab-kiirkoolitus-kuidas-korvaklappe-valida/
Lahe vlog :) mul on konkreetne küsimus ka wireless kõrvaklappide kohta- kust need saadud on ja kas olete neid kuskil promonud ka? See on mu tütre suurim jõulusoov, aga nt hiinast tellida ei julge ja ei jõua ka enam, aga siin on valik nii kirju, hinnatundlik olen nagunii. Milliseid te soovitate? MIs lapsel (8a) kohe katki ei läheks ja mis enne jõulu kohale jõuaks? Tänud juba ette :)
Meelis on sellest pikalt kirjutanud, kuidas klappe valida. Ma ise soovitaks sulle neid, mis meil Hedoniga jagamiseks on, täiesti töötavad, head, kaheksaaastasele ilmselt okeid :) vt esimese postituse lõpus paar rida meie klappidest:
https://marimell.eu/meelis-kirjutab-kiirkoolitus-kuidas-korvaklappe-valida/
https://marimell.eu/meelis-kirjutab-kuidas-lennukis-taielikku-vaikust-nautida/
“Mul on nädalas üks kodukontori päev nö lubatud (eelmisel nädalal võtsin konkreetselt puhkust, et jõuaks isiklikud asjad tehtud), proovin selleks päevaks teha võimalikult palju tööasju ette ära, et piisab kui ma olen meilis saadaval ja paigutan ühele päevale miljon blogikohtumist, arstiaega, juuksurit vms mida vaja on.”
Ehk siis mitte kodukontor, vaid neljapäevane töönädal. :D
Sellepärast ongi teatud ettevõtetes raske kodukontoripäevi teha, et ülemus arvab, et nagunii kodus tööd ei tehta, vaid käiakse juuksuris ja aetakse muid oma asju. :(
Ma teen kodukontoripäevadel päriselt tööd. Nagu mingi loll… :(
Ma teen ka tööd. Mul on email lahti, skype lahti, telefonikõnesid teen ikka. Instagrami postitan ikka jne. Lihtsalt ma ei ole sel päeval kontoris.
Tere. Jälgin mõnda aega juba blogi. Kui see tegevus, mida teete, pole töö…. Siis mis on?
On töö, muidugi :) Aga see on selline hobitöö, mis toob nagu sisse, aga me ei tee seda selleks, et ära elada ja arveid maksta. Mulle meeldib, et me saame selle eest raha, mida meile meeldib teha :)
Mulle ka meeldivad teie unboxingu videod. Nii mõnus on näha, mida põnevat ettevõtted teile saadavad ja tekkib ideid, mida kunagi endale osta kui ükshetk on rahulikum aeg, et ei tõmble magistriõpingute, töö, ja trenni vahelt ja on rohkem vaba raha.
Vahel teie videosid vaadates kujutan ette kui mõnus tunne oleks ise seal teie asemel olla. Jõudu ja jaksu teile, et ikka rohkem vloge teeksite. Nii mõnus on teid vaadata.
Te vist tõsimeeli arvate, et töötavad inimesed ei käi juuksuris, arsti juures, sõpradel külas, ei pese nõusid (ok, seda teeb tõesti tänapäeval masin), ei osta riideid, ei reisi, ei oska autoga ise töölt koju sõita, lapsed on 24/7 kusagil intrnaadis silma alt ära, ei käi trennis, töö kõrvalt ülikoolis?
Te tellite mingit nodi kokku, kulutate päevi kulleri ootamisele ja pakkide avamisele ja tundub, et olete ikka mingis mullis kinni, kust kuidagi välja ei saa. Või siis ei taha.
Ööpäevas on 24 tundi kõigil inimestel. Teil on vaid üks laps, kes pealegi käib lasteaias, imetilluke elamine ja mees-blogija ei saa tööle minna, sest siis jäävad nõud pesemata ja naine ööseks kontorisse?
Pange asjad tähtsuse järjekorda, siis ka jõuab rohkem. Tühja tõmmeldes ei tule midagi ja me loeme 10 a pärast siit sama juttu, kuidas nii lahe on pakke avada ja kuidas ikka tööl käimine on enda “kinni panemine”. Ega Meelis muidu pärisorjaks ei plaani minna?
See aeg, mis teil kulub kuskil Alis passides ja träni tellides ning sellest hiljem napsiklaasi kõrval vlogisid tehes, kulutage parem trennile, kinos-teatris käimisele, raamatute lugemisele, kaugõppes ülikoolis käimisele või mis iganes hobid – huvid teil olla võiks. Need on sellised tavalised asjad, millega 30ndates pereinimesed tegelevad, lisaks töötamisele.
Meelis, hopp hopp tööle! Kyll sa jõuad muud ka töö kõrvalt teha. KÕIK jõuavad! Kui teil oleks 3 last, saaksin veel aru et on maru kiire jne Aga oma kodu nimel… ma ikka pingutaks kyll!
Ps! Mul on ka tööstuslik tolmuimeja kodus. Nende Elekt.poe tavaliste sussutajatega ei saanud midagi puhtaks (mingid uued euronõuded võtaid võimu vähemaks ju) ja nyyd see pill majas ning tõesti tõmbab pea liistud seinast! Suures majas, loomadega jne asenamatu masin. Ootan postitust sellest
Mulle meeldivad teie pere vlogid ja ka blogi. Unboxingut on ka põnev vaadata, sest palju on uusi tooteid/asju, millest ennem midagi ei teadnudki.
Tubli pere olete!
Kuidas on võimalik, et inimesed on nii kadedad ja halvustavad.
Lugesin seda postitust ja mul ei tekkinud kordagi mingit halba emotsiooni, mida peaksin nüüd siin kommentaariumis välja elama..
Pigem just samastun ja elan teile kaasa ja mõistan teie vaatenurki. Tõesti EI PEA tööl käima, kui rahaliselt saab ka muud moodi hakkama. See peaks olema ju pea iga inimese unistus. Aga ei, kõik teised käivad tööl ja siis virisevad nende kallal, kes ei käi.
Ärge pange üldse tähele. Puhas kadedus ja teiste inimeste mitte mõistmine kommentaatorite poolt.
Mina näiteks käin ka niiöelda 9-17 tööl ja kord nädalas on kodukontor. Kodukontorit saan teha ka terve nädal, kui soovin. Lisaks saan töö ajast käija trennis, juuksuris, hambaarsti juures ja kus iganes mul käija vaja on. Niiet virisemiseks põhjust ei ole. Aga enamik vist ei ole rahul enda tööga ja siis virisetakse mujal ennast tühjaks.
Pika jutu kokkuvõteks, jätkake samas vaimus. Kaasaelajaid on kindlasti rohkem, kui virisejaid.
Mu meelest need unboxing videod ei anna nagu midagi, sest te ju ei proovi neid tooteid :) Et kui oleks tagasiside, mis hea ja mis halb, siis meeldiks küll :) Ja need inglisekeelsed väljendid on suht kohutavad meie ilusa eesti keele keskel.
Mind ikka üllatab kuidas mõned lugejad jätavad postituste alla kommentaare stiilis, et lõpetan lugemise jne. Miks? Kas tõesti loodetakse, et keegi hakkab neid paluma, et palun loe ikka edasi (kuigi loetakse ilmselt ikkagi), palun ära mine jne.
Kui ühele inimesele ei meeldi mingi postitus, siis see ei tähenda, et see mõnele teisele ei meeldi. Nagu öeldakse, et ühele meeldib ema, teisele tütar…