Teate, mind ausalt teeb kurvaks see, mida ma viimasel ajal loen. Ei, ma ei loegi meediast, vaid inimeste enda kontodelt. Alles see oli kui Hanna Ild kirjutas kuidas Ekspress neid kottis mingite iidamast aadamast võlgadega, mille töö oli teostamata jäänud ja seega ka arve üles, nüüd kirjutas Ants kuidas Ekspress teda kottis mingi webinari põhjal, et mis haridus tal üldse on… Oleme me isegi seda tunda saanud, et kuidas me saame endale seda-teist või kolmandat lubada kui me tööl ei käi jne. Mis uus ühiskond see on, et kõigil kellel läheb hästi, kes on edukad, neid peab kottima ja kiusama?

Ma tunnistan, kui Ants tegi oma superseminari, siis ma lõin ka mõttes rahanumbreid kokku ja mõtlesin, fak, jumala hea idee, geniaalne moodus raha teenida ja seda tuleks teha seni kuni turgu on. Mul on täiesti kama kaks mis haridus tal on või kas ta on koolitanud end läbi onlineprogrammide, YouTube’i või käinud palverännakul ja nende mõteteni jõudnud.

See on jumala vaba voli – kas sa usud või ei usu, osaled või ei osale, võtad mõne mõttekäigu omaks või ei, aga teha maha või kottida inimest, sest SINA EI SAA ARU, see on ajuvaba.

Alles see oli kui Kirsti Timmeri talismanide ümber mingi aplaava tehti – kes kurat keelab sul endale Aliexpressist peegleid tellida kui sa tahad, palun väga. Kes keelab sul ise ehteid teha? Kes keelab sul neile “ussisõnu” peale lugeda? Kes keelab sul sellega raha teha? Aga kui keegi teeb, siis on ta kasumiahne loll. Ma tean juhuslikult päris mitut inimest, kes on päriselus sisutühjad, kes ei oska midagi, aga müüvad end nagu kulda. Ja rahvas juubeldab, maksab ja on õnnelik.

Loll on pigem see, kes ise ei tee ja on nõus maksma. Mina maksan ka kappide kokkupaneku eest, sest MA EI VIITSI TEGELEDA SELLEGA MILLES MA EI OLE HEA. Mina ei viitsiks teha ise kõrvarõngaid, kette, puurida seina auke, paigaldada riiuleid või ehitada köögikapist sahtleid, aga kui leidub keegi, kes seda teeb, siis ei saa ma öelda, et ta on kasumiahne loll, et ta seda teeb. Ta teebki seda, mida mina ei oska, taha, viitsi ja küsib selle eest raha. Nii on see pea kõikide asjadega – kes keedab ja müüb moosi, kes keedab kodus küünlaid, seepe, kehakoorijaid ja kreeme või vorbib ehteid teha. Kas Katri Katsi niidibikiinid on metsik töö, metsik oskus, metsik innovatsioon? Ei, see on lihtsalt brändikaup. Aga ohkida, et issand, ta laseb Balil 1€ tund neid õmmelda on ajuvaba. Kui selliste bikiinidega tuleks välja Kim Kardashian, Gucci või jumal teab mis muu suur nimi, siis oleks see okei – siis oleks see disain, ajatu klassika mille eest maksta. Kus tehakse enamik Zara ja H&M riided? Ei imesta kui need väljuvad kõrval tehasest, kus Katri Katsi bikiinegi õmmeldakse.

Teate, Monet oli ka kunagi suvaline karikaturist, täna ostetakse tema maale 2,5 miljoni dollari eest. Las inimesed olla, las inimesed elavad, las inimesed teeavad – mida on vaja ohkida ja surkida ja hädaldada. Tehke ise, tehke paremini, ärge kräunuge kogu aeg, kuidas tema saab, mõtle kui palju raha ta teeb, kuidas ta saab käia reisimas (meenub kohe see Helen Adamsoni lugu, et kindlasti mees maksab), kuidas ta saab käia poes ja hindu mitte vaadata. Kuidas, kuidas, kuidas. Tee mida oskad ja võimalused tulevad ise su juurde. Mitte miski siin maailmas ei ole võimatu. Kõik on vabatahtlik, kõik otsused teed sina ja ainult sina ise. Kes ei riski, see šampanjat ei joo.

See lõputu “mina küll ei saa” on ära tüüdanud. Lugesin just Kristi Saare Instagrami storydest kus oli teemaks palk, et kes teenivad üle 3000€ palka – ei olnud seal ainult doktorikraadiga IT gurud, oli täitsa tavalisi inimesi, kes on end ise üles töötanud, koolitanud, arendanud ja kes saavadki küsida tulenevalt oma teadmistest rohkem raha. Ma võiksin ka töötada edasi Õhtulehes ja saada palka mida 15 aastat tagasi, ometi olen ma edasi liikunud, arendanud oma teadmisi, osalenud koolitustel, seminaridel, workshoppidel jne ja täna saan ma küsida ka blogipostituse eest rohkem raha kui seitse aastat tagasi. Sest elu muutub, hinnad muutuvad, teadmised muutuvad ja sellega seoses sinu väärtus tõuseb ja ka rahaline panus peab sellega kaasas käima.

Vähem kadedust ja rohkem enesearengut ning endasse panustamist!