Sain paar õhtut tagasi ühe kirja, kuna selle saatjaks on portaal, kellel on viis korda vähem lugejaid* kui mul, siis vastan nendele küsimustele siin ja saadan neile seejärel lingi, et nad võivad mind refereerida :)

Kas mäletate oma esimest armumist/armastust?

Kumba siis?

Esimest armumist mäletan küll, ma olin üsna vana siis. Mingi 13aastane äkki. Sõbranna sünnipäeval, kes oli minust kaks aastat noorem, ma reaalselt armusin ära tema klassivenda. Ja meil oli järgmisel päeval deit. Käisime vanalinnas jalutamas. Ja that’s it. Ta mulle ikka mõnda aega meeldis, aga noh… Sinna see kuidagi jäi.

Aga armastus… Ma arvasin, et ma armastan. Ma arvan, et see oli aasta hiljem… Oi, ma isegi mäletan, 3. oktoobril! Kui ma sain aru, et ma olen ikka räigelt armund sellesse kutti. Ta oli minust kaheksa aastat vanem.

Hakkasin praegu teda guugeldama ja mul on mingi mäluauk, mul on kogu aeg meeles olnud, et ta oli minust kaheksa aastat vanem, aga et ta oli toona 24aastane. Praegu vaatan, kõik klapib, aga ta oli siis minust kümme aastat vanem. Ja ta tütar läks sel aastal ülikooli. Lahe! Aeg ikka lendab. See oli 18aastat tagasi, kui ma olin temasse nii armunud, et oleksin valmis olnud minema ma ei tea kuhu.. Ebareaalne ikka!

Kas usute armastusse esimesest silmapilgust?

Noh, eks imedesse tuleb ikka uskuda :) kõik on võimalik. Ka armastus esimesest silmapilgust. Kes teab, kui ma oleksin tookord aastal 1996 olnud natukene vanem ja seda sõbranna klassivenda näinud, äkki ma olekski armunud esimesest silmapilgust ja aastatega teda armastama hakanud ja siis jumal teab, pere loonud.. Siis olekski armastus esimesest silmapilgust.

Milline on olnud siiani ilusaim kingitus ning mälestus, mida teie armastatu teile on teinud?

Kui ma räägin Meelisest, siis neid ilusaid kinke ja mälestusi on seitsme aastaga ikka kogunenud. Ja tegelikult, kõige armsamad asjad on pisikesed asjad.

Näiteks ükskord saatis ta mulle Austraalias oma kolleegiga kommi. See oli väga nunnu.

Ja kunagi kinkis ta mulle sõbrapäevaks südametega arvutihiire, mida ma never ei kasutanud, aga see oli armas. Või siis toob ta mulle alati kevaditi lilli – sinililli ja esimesi lumikellukesi ja piibelehti…

Ja kunagi… neli aastat tagasi, ma hakkasin jaurama, et mul on vaja iPodi. Ta oli mõelnud mulle selle jõuluks kinkida, aga mina jaurasin ja jaurasin ja jaurasin, kuniks me 23. detsembril läksime poodi, et lähme vaatame, et ma tahan ikka kohe praegu seda endale osta… Ja ta lihtsalt ütles seal poes teenindajale, et tavai, palun andke see iPhone ja ostis mulle lihtsalt sealsamas uue telefoni ja ma olin WTF!!! Tõelise naisena, hakkasin ma loomulikult vinguma – ma tahtsin ju iPodi, mitte uut telefoni… Einoh, lõpp hea, kõik hea :)

Kas olete abielus, vabaabielus? Kui oluliseks peate abielu üldse. Mida ilusat meenub teile teie esimesest kohtumisest/kihlusest/pulmapäevast/?

Ajakirjanik võiks ikka natukene eeltööd teha. Abielus. Paber kui selline ei muuda tegelikult midagi. Aga abielus olla on mõnus. Mitte, et niisama koos elada mõnus polnud. Suurem osa inimesi ilmselt ei abiellu mingi kindla asja pärast, et paber saada, ikka seepärast, et koos on hea olla ja miks mitte see ametlikuks teha.

Esimene kohtumine – megaaktivist!

Kihlusest – olime Austraaliast tulnud nädalaks keset vihnahooaega Phuketile. Kuna polnud hooaeg, olid hotellid mega odavad, saime lubada endale väga luksuslikku olemist koos vanniga magamistoas ja otse elutoast basseini astumisega… See oligi puhkus, koos kokteilidega basseinis, söögiga toas jne muidu ma hotellile väga rõhku ei pane! Ja seal see juhtus… Detaile teame meie ja nii ongi!

Pulmapäevast – kummast? Feik pulmad Tai rannas ehk pildistamise päeval, mis toimus seitse kuud enne päris abiellumist… See oli megailus päev, kus me reaalselt terve päeva pildistasime. Kõik oli nii ilus, fotograaf oli super, meie olime nii ilusad ja pruunid ja peened :D

Kui kedagi peaksid huvitama pulmapildid – siis siit näeb!

Pärispulmapäevast ma mäletan kuidas me mu sõbrannale ütlesime, et lähme sööma ja ta ei teadnud miks, alles keset söömist teatasime, et me abiellusime. Ta oli suht WTF. Aga see oligi me eesmärk. Ja kui me hiljem FBs end abiellunuteks märkisime, siis keegi ei uskunud, kõik arvasid, et tegemist on esimese aprilli naljaga. Ainult mu õde jagas matsu lahti – kui juba selline “nali”, siis kindlasti päriselt. Nii oligi.

Kui näete avalikes kohtades inimesi suudlemas, kas see häirib teid või peaks intiimsemad asjad magamistoa seinte vahele jätma?

Suudlemine mind küll ei häiri. Armas ju kui inimesed on armunud.

Milline võiks olla see retsept, mis hoiab armusuhet värskena?

Rääkige omavahel, et ei tekiks üldse tunnetki, et see vanaks hakkab jääma. Ja võtke ette põnevaid asju, minge näiteks koos marjule. Või sõitke paariks päevaks spaasse ja nautige lihtsalt teineteist. Tehke midagi lapsikut – vee,- või padjasõda. Seksige lumehanges. Hüpake voodis. Kokaks koos. Korraldage teineteisele “aaretejaht”.

 

Kui kedagi peaks huvitama rohkem “trash the dress” pildid – siis siit näeb!

Mida soovitaksite üksikute inimestele kaaslase leidmiseks?

Ma olen alati olnud seda meelt, et ei tasu meeleheitlikult otsida, ega ta siis ei tule. Ta tuleb siis kui sa seda kõige vähem oodata oskad.

* reaalselt läksin vaatasin similarwebist, palju siis sellel portaalil lugejaid on võrreldes minuga.. viis korda vähem!

Kuidas teil on? Mäletate oma esimest armumist? Armastust? Kas abielu on paber või midagi enamat? Mida? Vastake ka neile küsimustele, millele mina…