Kuna me otsustasime paar pühapäeva tagasi, et fuck this life, we are going to wonderland, oli meil aega 72 tundi, et teha kõik reisiks vajalik – kõige olulisem sellest oli negatiivne koroonatest, aga kuna oli selge, et see saabub suht enne reisi ja võimalik, et kohver tuleb kokku pakkida ja alles testitulemuse saabudes selgub, kas see läheb käiku või tuleb see lahti tagasi pakkida, otsustasin ma, et ei mingit lisatavaari ostmist, ei mingit rahavahetust. Peame saama hakkama kodus olemasolevate varudega.

Läks muidugi nii, et testi aja sain ma 2.03 õhtuks, mis tähendaski, et tulemused tulid vähem kui 24h enne lendu. Tõeline “väljalend”. Aga kuna meil kergemat käru oli nagunii vaja, seadsime enne testi andmist sammud Beebikeskusesse, et vaatame, mis variandid on ja paneme selle 24 tunniks kinni, et kui on minek, siis Meelis kargab läbi ja haarab kaasa.

No pole midagi parata, seal oli kümneid kärusid, aga mulle meeldis kõige kallim. Bugaboo Ant. See oli nii sujuv, kerge, pehme ja mõnusa liikumisega, ei kõrisenud (kummirattad!) ja käis kokku väiksemaks kui käsipagasikohver, mis tähendab, et sellega saab minna lennukini ja isegi lennukisse kaasa võtta, ei mingit tite süles tassimist lennujaamas ja käru ootamist. Kõik vaatasid seda käru nagu nukuvankrit või siis keerasid pead, et kas laps ka ikka sees on.  Mugavus ikka ennekõike. See raha on end juba meie kahenädalase reisiga absoluutselt ära teeninud. Super käru. Ausalt. Ja ei ole reklaami jutt, ise ostsin!

Kuna ma Rixose kogemusest olen juba tegelikult kirjutanud (loe siit!), eelmisel aastal olime samas kohas ja ei saaks olla rohkem kui rahul – imeline söök, meeletu hotelliala, bassinivalik, mull voola ojadena.. Ma ei oska kurta ega kahetsust tunda nende kulutatud tuhandete osas. Ma kirjutan siis sel korral pigem sellest, kuidas koroonaajal reisimine oli/on, sest selle kohta sain ma reaalselt sadu kirju ja küsimusi.

Mida ma pean ütlema, siis meie lennujaamas oli esimene kord kahe nädala jooksul kus ma tundsin, et ma võiks koroona saada. Reisil olles Rixoses tundsin ma küll end nagu müüritud paradiisis. Aga Tallinna lennujaamas oli korralik kilud karbis seis, kuigi sildid olid igal pool, et hoia vahet ja kanna maski, siis.. see oli ikka korralik segasummasuvila seal.

Enne reisi:

Tuleb teha koroonatest, mille tulemus peab olema negatiivne. Sertifikaat tuleb välja printida värvilise printeriga. Selle saab minu.synlab.ee lehel või testi.me äpist.

Testi andmine oli ikka kökimöki. Inimesed on selle palju hullemaks kirjeldanud kui see oli või oli meil eriti tore ja normaalne proovivõtja, sest ma praktiliselt ei tundnudki seda. Sama saan öelda tagasituleku proovi kohta lennujaamas. Seal muidugi selline konveier ka, et oleks imekspandav kui nad seda valusalt või ebamugavalt teeksid. Sadu inimesi iga päev. Ma olin 241 numbriga ilmselt mitte viimane sel päeval.

Palun tee reisikindlustus ja soovitan soojalt Salva covid-kaitset. Meil endal oli olemas tavaline reisi- ja pagasikindlustus juba, aga kuna aeg on nagu ta on ja tõesti võis juhtuda, et ma ei saagi reisile, sest keegi meist saab positiivse testitulemuse, siis parem karta kui kahetseda.

Salva hüvitab reisipaketi maksumuse kui kellelgi kindlustatutest peaks diagnoositama enne reisi Covid-19 haigestumine ja seetõttu jääb reis ära.

Reisil olles hüvitavad nad Covid-19 haigestumise tõttu (k.a igasugu Briti ja muud tüved) tekkinud ravikulud (kulud diagnostikale, ravimitele, haiglaravile). Või kui peaks kohapeal selguma, et ups, said vahepeal kuskilt viiruse, pead karantiini jääma, siis sellega kaasnevad lisakulud ja vajadusel uued tagasisõidupiletid kuni 2000 euro ulatuses.

Paki kohver ja ära paki üle. Ma oleks ideaalis tahtnud minna ühe kohvriga, aga kuna ma ei tahtnud hotelli alalt lahkuda, siis vedasin kaasa piimapulbreid ja mähkmeid ja üks kohver oligi praktiliselt beebikraami täis. Mina riietega kunagi üle ei pinguta – mul oli nädalaks neli kleiti ja kaks hõlsti ja maa ja ilm sellest.. Plätud olid kaasas, ei pannud neid kordagi jalga, sest ikka lükkasin sandaalid varba otsa.

Mis meie reis maksis?

Ma ei saanud mingit diili ega allahindlust ega midagi, ostsin letihinnaga nagu tavaline inimene, sest tahtsime Eestist ära ja nii lühikese etteteatamisega või minu uitmõttega minna hakata veel koostööd skeemitama – me saaks alles praegu reisile kui oleksime hakanud läbirääkimisi pidama. Otsustasime, et võtame lapsehoidja kaasa ja peretoa – hind kolmele täiskasvanule, kuuesele ja kahekuusele oli 3891€ (sellest 116€ oli tite hind), seega tuli keskmiseks hinnaks 943€.

Sellega aga tekkis kohe aasta nali. Samaks kuupäevaks nelja tagasilennukohta ei olnud. Seega ostsin ma ühe 349€ maksva lennupileti juurde 13ndaks kuupäevaks. Aga reisil olles selgus, et 11ndale lennule ikkagi tekkisid kohad, sest väga paljud pikendasid reisi kui “Eesti lukku pandi”. Me otsustasime, et ah, me pikendame siis ka. Lennupiletite ümbervormistamine ja nädal Rixoses lisaks meie perele maksis 2799€. Samal ajal kirjutas mulle Kroonika ja palus intervjuud. Kuna see haakub teemaga ja Kroonikas ilmus vaid osa sellest, siis avaldan siin täispika vastuse, mis ma neile saatsin.

Meil oli tegelikult plaan reisile minna juba 18. veebruaril, aga kuna Meelis annab koolis turundustunde ja tundus, et elu Eestis hakkab pigem normaliseeruma ja eneseisolatsioonis ta olla ei tahtnud, siis jätsime minemata (kirjutasin sellest siin!). Reis väljus ilma meieta ja pärastlõunal teatas valitsus, et kõik läheb ikkagi distantsõppele..

Oli selge, et piiranguid tuleb vaid juurde, mõtlesime, et kodus pole ka midagi teha ja lähme ikkagi minema, sest oma töid ja kooliasju saame teha ka distantsilt. Vaimse tervise huvides on kõigil kel võimalik, hea üks puhkus teha, Eestis on kõik inimesed nendest piirangutest nii rusutud ja negatiivsed, seda reisil olles ei taju – käisime päevas vaid paar korda emaile lugemas ja sotsmeedias pilte vaatamas ja postitamas. Tundsime kuidas meie jälgijad saavad meie positiivsest reisist ka positiivse laengu. Oleme saanud väga palju kirju ja poolehoidu.

Lennud Sharmi on väga populaarsed, meie reisisime sel korral koos lapsehoidjaga ja tagasilennupiletid saimegi alguses eri päevadele. Aga kui selgus, et piirangud lähevad Eestis karmimaks, siis paljud pikendasid oma siinolekut ja meile pakuti tagasilendu samale lennule. Otsustasime, et aga miks meie ei võiks kauemaks jääda kui teised seda teevad.

Meil on Go Travelis juba aastaid oma reisikonsultant, kes meile alati parimad lahendused leiab, nii ka sel korral – saime pikenduse tehtud vaid paari tunniga ja saime jääda samasse hotelli, kuigi see on mitmeks kuuks välja müüdud juba.

Peatusime juba teist korda Rixose hotelliketis, mis ei ole kõige soodsam variant, aga kindlasti parim valik – tegemist jagub ka kaheks nädalaks –  10 erinevat restorani erinevate köökidega, veepark, väga palju erinevaid basseinialasid ja palju meelelahutuslikku nii lastele kui suurtele. Nädal hotellis maksab inimesele ca 1000€. Hotelliala tundus väga turvaline – desoained igal pool, toitu serveeritakse maskid ees ja kummikindad käes, kõik hotellis viibijad on teinud enne tulekut negatiivse koroonatesti ja mina ohtu ei näinud, mulle tundus see nagu kinnine paradiis. Hotellialast ei plaaninud me ka välja minna, kõik vajalik oli ka hotelli poes olemas.

Kui aus olla siis tahtsime veel pikemaks jääda, sest paljud sõbrad on tänu meie storydele ka reisi ostnud, aga kuna tagasilendu polnud enne aprilli keskpaika (eestlased reisivad mis hullu!), siis otsustasime, et tuleme tagasi ja teeme vahepeal natuke tööd ja kui olukord Eestis ei parane, ei sega miski meid uuesti kuskile minema.

Selline oli mu vastus, mille peale küsis ajakirjanik, et.. kust me raha saime? Ja ma tean, et ka teil tekib see küsimus, sest teiste rahakotis on ju hea sobrada (mulle ka meeldib, uudishimu pole patt!).. Laivides on ka juba seda teemat puudutatud.

Me oleme digiturunduseagentuuri omanikud, meil läheb selles suhtes väga hästi, on terve koroona aasta läinud, reklaam pole otsa saanud – meil on mitmeid kliente kellele sotsmeedia ja digiturunduse teenust pakume igakuiselt + blogi koostööd, millest ka puudust ei ole. Ka Sharmis olles tegime tööd. Puhkasime, aga tegime nipet-näpet, kiireloomulist ikkagi kohe ära kui tekkis, et tagasi tulles ei mattuks kohe töö alla.

Kas soovitame reisida? Jah, kui seda teha vastutustundlikult!

Kuna mulle tundub, et väga paljud hetkel reisivad, siis palun andke kommentaarides teada, millal ja kus te viimati puhkasite/reisisite. Saab ka täitsa anonüümselt. Mul on endal palju sõpru/tuttavaid, kes on ära käinud ja alles hiljem öelnud..