Heeringas, heeringas, kuhu sa sobid?

Kui Mallukal ükspäev juhuslikult heeringa isu tuli, siis ma teadsin küll miks, sest ma olin päev varem saanud just koostööpäringu Vicilt, kes samadele heeringatele retseptipostitust soovis. Kuna mulle on reaalselt suupisted kõige südamelähedasemad söögid üldse, siis polnud mingit probleemi, ma teadsin kohe, mida ma neist heeringatest teen ja teile tutvustan.

Mulle meeldivad a) toidud mis valmivad kiirelt ja mida on kerge teha või b) toidud mis valmivad kaua ja ahjus omaette ja ei nõua samuti erilist vaeva.

Seepärast mulle ilmselt meeldibki Tai köök, sest ükski toit ei võta aega kauem kui 20-30 minutit. Ja kõikvõimalikud vaagnad ja suupisted ja sellised näpuga haaratavad toidud on minu teema.

Meile oli külla tulemas sõbranna ja kuigi ma olin lubanud justnimelt Tai toitu teha, siis mõtlesin, et üks klassikaline eestimaine (heeringas on mu meelest vana Eesti klassika, olenemata kust ta tegelikult pärit on) amps ei tee ju ometi midagi.

Algne plaan: heeringa tartar leibadega ja peedimädarõika kreemiga karuliamps. Tulemus.. ma unustasin üldse, et mul need kartulid on, kuigi ma keetsin ja viilutasin nad endale silma alla. Ma lihtsalt olin nii hoos ja muutsin nagu ikka, käigu pealt plaani ja siis vaatan, aa, kartulid ka ju. Tegin siis ühe heeringa salati lisaks, mille ma homme õhtul külakostiks kaasa võtan.

Kõige lihtsam toit heeringast – tartar

Kuigi Vicil on olemas juba nii sibula kui ürtidega maitsestatud filee (PS! Ilma lisatud õlita, megamahedad ja head ja mitte rasvased!), tavaliselt ostangi seda sibulatükkidega varianti, siis mulle sibul meeldib (Meelisel käib megalt närvidele, et ma seda igale poole topin!) ja ma hakin alati punast sibulat lisaks tartari sisse. Lisan tilli, see annab kohe selle eriliselt mõnusa meki ja sidrunimahla. Olenevalt heeringast, mõnikord ka soola.

Käisin mõni aeg tagasi austrite koolitusel ja seal öeldi, et kes tahab võib austri karbid kaasa võtta, võtsin. Mõtlesin, et jumala lahe midagi serveerida kunagi kui paar külalist ainult tulemas ja mitu käiku plaanis. Need sobisid ideaalselt.

Mul on olemas selline rõngas (ma ausalt ei tea, mis selle nimi on), mingi vorm on, millega saab vajutada taignast või leivast, saiast, millest iganes ringikujulisi “suupisteid”. Kui ma neid tegema hakkasin, haaras Hedon südamekujulise piparkoogivormi ja ütles, et tee südameid ka. Need tulid täiega armsad.

Ütlen kohe ära selle tartari kohta, et ärge väga vara serveerige kui te leivale plaanite panna, sest nad vettivad üsna kärmelt. Tavaliselt ma teengi eraldi kaussi ja leivad kõrvale. Austrikarbis oli aga mu meelest neid megalahe serveerida. Peab rohkem austreid sööma, saab karpe juurde.

 

Teiseks tegin suht sarnase miksi, aga kasutasin teist heeringat ja panin nad läbi selle ümmarguse vormi otse leivale. Sinna peale panin peedi-mädarõika kreemi, mille ma ostsin poest, sest ma teadsin, et midagi peediga ma tahan lisada ja kuna ma teadsin, et ma ei tee megapalju neid, siis tundus mugavam osta valmis asi kui hakata ise mingi peedimahlaga möllama. Pealegi poleks mul hiljem ei mahla ega peetidega midagi teha. Jõululauale on mul muud plaanid.

No ja siis tuli see salat, ladusin kihiti kartulid, sibularattad ja heeringakuubikud. Kusjuures, seda ma pean küll siia vahele ütlema, et ma olen ka köögikombainiga teinud tartari, aga mulle meeldivad kuubikutena rohkem, maitse tuleb paremini esile.

Tegin ise sinna vahele kastme – sinep, äädikas, sool, suhkur, majonees, hapukoor – kui te küsite kui palju, siis.. kõike pool teelusikat, majoneesi veidi rohkem ja hapukoort veel rohkem. Segasin kõik kokku ja surasin vahele. Sain kaks ja pool kihti. Ma ei seganud seda ei tehes ega hiljem. Maitses, päriselt ka, ülihea.

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *