Hullud tunnid Hundisilmal: tasuta supp ja kilomeetrine järjekord peremeheni
Millal see oli, kui KAPO Savisaare Hundsilma talu negatiivset energiat täis külvas ja mees teatas, et korraldab avatud uste päeva, et positiivset energiat sinna juurde tuua… No mingi kaks nädalat tagasi vist. Meelis ütles juba tookord, et tavai, lähme ka..
Mul oli jõudnud see juba igapäevatoimetuste keskel ununeda, kui täna hommikul oligi see päev, kui Hundisilma uksed kõikidele huvilistele valla olid. No seda ma aimasin, et Ida-Virumaalt busside viisi venelasi kohale tuuakse, et ikka masse oleks, aga et seal on hullem kui laulupeo ajal Lauluväljakul, ma poleks uskunud.
Juba Peterburi maanteel ilutsesid rohelised õhupallid, mis huvilisi kohale juhatasid. Meie ette sattus ühel hetkel üks buss, ja me tegime kohe nalja, et noh, kas keerab ka kohe ära… Ja suuna ta sisse panigi.
Umbes poolteistkilomeetrit enne Hundisilma talu (kell 12.30, avatud uste päev algas kell 12) oli juba võimatu parkimiseks kohta leida. Mõlemal pool teed olid autoderivid, bussid enam edasi ei saanud ja meiegi olime sunnitud tagurdama, sest eest tulnud autol polnud võimalik kuskilt välja saada. Otsustasime siis, et ei hakkagi edasi pressima ja pargime sinna kus oleme, lähme jalutame. Ilus metsatukk ja ilus ilm, naudime loodust.
See, mis umbes kilomeetri pärast paistma hakkas oli KOHUTAV. Ausalt, ma olin hämmingus, mis massid sinna kokku olid tulnud. Igast aianurgast lihtsalt pressis rahvas end läbi.
Turvamehed olid olemas ja lasid rahvast ainult välja, sisse pidi minema Sulo tantsutelgi ja supiköögi eest, väike ekskursioon mõne erakondlasega (Jaanus Riibe, Priit Toobal, Oleg Siljanov jt.), sai kuulda, kui vahvad ikka on need Hundisilma jaanipäevad, näidati lava ja lõkkeplatsi, tutvustati Edgari sauna, kus ta enam oludesunnil väga ei käi…
Kõikvõimalikke kujukesi ja puukesi ja ohjumal, mutikesed olid lolliks minemas, pildistasid oma edasikeritavate seebikarpidega kõik asjad üles ja ma juba kujutlen, kuidas suguselts kokku kutsutakse kui pildid ilmutatud on.
No ja kõige lõpuks viidi sind järjekorda, mis viis Edgarini. Vaesed inimesed, kes oli tulnud suure alpikannipotiga, kes pirnipuuga, kes viinaga, kes koogiga…
Meelis Kaldalu: “Roheline liikumine Eestis tahab, et Edgaril oleks hea, et tal oleks chill ja mõnus!” @ Delfi (link!)
Ja seal nad oma korda ootasid. Ma ei hakanud proovimagi, et Hedon Edgarile sülle visata ja kiire selfie teha. Mul on meeles, kui me käisime Monte Carlos, siis Edgar küll paitas ja tervitas kohalike eestlaste lapsi. Ja kui teil nüüd tekib küsimus, miks me seda pilti tahtsime, siis.. Edgar on ju legendaarne mees ja Hedontsikul oleks lahe aastakümnete pärast vaadata :D
Meelis tegi ühe paparatso vähemalt peremehest.
Televisioon jooksis edasi-tagasi, mutikesed kurtsid, et põlved juba seismisest valusad, aga vähemalt peletas supp külma eemale. Ja nii nad sinna jäid.. Kell kaks astusime meie tagasiteele, kui rahvast aga vooris ja vooris juurde… Ikka lilled ja kingikotid näpus. Neil polnud õrna aimugi, mis neid ees ootas. Ja need mutikesed, kes seal omakeskis seletasid, et peame kiirustama, buss läheb 14.20, ega ikka ei läinud küll. Ühelgi bussil, kes end parkinud oli, polnud võimalik isegi ümber pöörata. Meie tulime tagasi läbi autoderivi nii, et keerasime peeglid külgedele ja sõitsime umbes 2km/h. See oli jõhker, mis seal toimus.
Teate, mul on kõige rohkem Edgarist kahju, ma usun, et ta istub ikka veel seal koridoris ja kätleb nende muttidega ja ei saa veel nii pea õhtule. Vaevalt hea südamega peremehel on soovi huvilised minema saata.
PS. kiirabi ei olnudki kohal, kuigi minu meelest oleks seda täna rohkem vaja olnud kui KAPO läbiotsimise päeval. Mutidki kurtsid värava taga, et pilt hakkab juba tasku minema ja enesetunne on kehv. Mitu tundi ikkagi püstijalu järjekorras oodatud.
PPS. Just oli uudiste “täna õhtul”, kus Lenk teatas, et tänasest võiks saada rahvuspüha, kus igal aastal kõik eestlased Hundisilmalt läbi astuks.
PPPS. Nägin just Facebookis, et Delfi fotograaf Andres Putting on oma pildi kätte saanud, umbes sellise nagu meiegi teha soovisime. Aga noh, ta pidi selleks ka üle seitsme tunni ootama. Aga tehtud!
9 Kommentaari
Sa Mari-Leen oskad kohe väga täpselt ja tabavalt sõnasta mida tunned oma hinges ja
emotsioonides.
Super Super.
Meelis oled hea fotograaf, aga pead õppima end peitma kui sellistes üritustes tahad pilti teha, saan aru et sa ei olnud üksi, oli ka sinu pere.
Teie Juku.
Tõeline tsirkus !! Minu vanaema oleks ka seal järjekorras kükitanud, kahetseb kindlasti, et sellest miskit ei teadnud. :) Minu jaoks on see etendus täielik pullisitt.
Veidi naljakas koha valik pereväljasõiduks :D aga kui tõsiselt rääkida siis mingi aeg oli mul härra Savisaarest vägagi kahju…no ikka naine läks ära ja kaotas jala ja see kõik tundus kuidagi kolekurb. Aga mida aeg edasi seda enam saan aru, et see mees ei oska ise õigel ajal peatuda. Milleks ta ikka veel kandideerib erakonna esimehes? Milleks ta ikka veel käis tööl kuigi tervis oli ilmselgelt niru jne
Varsti kõnnib tagasi linnavalitsusse! Eile uudistes rääkis, et juba kõnnib kepiga… Ta ei peatu enne kui ta sureb. Ta juba on selline!
Oleks vaja inimest, kes on kahe jalaga maa peal!
No tule taevas appi, päris nõme on ikka ilkuda ja mõnitada inimesi, kes sinna kohale on tulnud, kui ise täpselt samu asju tegite, millest praegu üleoleval toonil kirjutad. Mis sa siis enda meelest oled sotsiaalantropoloog või? Eks ise ajasite end ka puht uudishimust kohale.
Keda ma mõnitasin muidu? :D
“Kõikvõimalikke kujukesi ja puukesi ja ohjumal, mutikesed olid lolliks minemas, pildistasid oma edasikeritavate seebikarpidega kõik asjad üles ja ma juba kujutlen, kuidas suguselts kokku kutsutakse kui pildid ilmutatud on.” Silmakirjalik-blogipostitus on täis samasuguseid kujukeste pilte, mis on vaatamiseks kogu lugejaskonnale. Rääkimata sellest, kui lugupidamatu on eakatest sellisel mõnitaval viisil kirjutada.
“Vaesed inimesed, kes oli tulnud suure alpikannipotiga, kes pirnipuuga, kes viinaga, kes koogiga…” Alavääristav-üritad jätta muljet, et see on inimeste tobe püüdlus Savisaart ülistada. Olgu mis ta on, aga ilmselgelt on see inimlik viisakus viia külakostiks midagi peremehele, kes on oma kodu uksed avanud. See selleks, kas Savisaarel kingitusi tarvis on või ta neid üleüldse tarvitab.
Kogu tekst on lihtsalt sellise vastiku alatooniga. Muidu täitsa meelelahutuslikud postitused, aga seda ma kohe absoluutselt ei talu, kui inimesed lugupidamatult vanematesse inimestesse suhtuvad.
Njah, eks see on jälle see koht, et inimene näeb ja loeb nii, nagu tema seda tahab. Ma ei ole kedagi maha teinud ja viisin ka ise külakosti :) olen vägagi seda meelt, et tühja käega ei minda.