Ma otsustasin kunagi suve hakul, et hakkan julgemalt raha küsima kõigilt kes pakuvad/soovivad koostööd teha meie blogis ja panen igast sissetulekust 30% oma digikassasse. No, et korjan, lihtsalt kui kunagi vaja peaks minema, on olemas.

Ega see vabakutselise elu, mille ma endale 2011 aastal valisin, mingi lust ja lillepidu pole olnud. Iialgi ei tea, millal ja kui palju täpselt raha saab ja veel hullem, millal uuesti saab. Kui keegi tellib mõne loo, siis tellib, kui ei, siis ei. Kas keegi pakub mingit juhutööd või ei. Kutsub kuskile projekti või ei. Teen supikööki või sebin Meelisele mõne pildistamisotsa või ei.

Olen vahepeal lepingutega tööd ka teinud, mitte ainult honoraridest (ja töövõtulepingutest ja projektitasudest) elanud, aga kindla kuupalgaga töö on mul viimase kuue aasta jooksul olnud täpselt kuus kuud enne rasedust.

Ma olin selle ebaregulaarsusega harjunud ja olen siiani. Lihtsalt vahepeal sain kindla kuupalgaga vanemahüvitist. Ühesõnaga pika sissejuhatuse jätkuks, selline elustiil on õpitav. Sa harjud elama, et raha ei saa kunagi täitsa otsa ja kuidagi ikkagi jagub kuni järgmise laekumiseni. Aga ma tabasin end mingi hetk mõttelt, et kogu see raha kaob nagu mutiauku.

Pole vahet, kas ma saan 100, 200 või 500, see on mingil hetkel ikkagi otsas. Märkamatult oled selle ära elanud. Mõnel kuul eladki 800€ eest, mõnel teisel 1800€ eest. See lihtsalt libiseb minema!

Ma olen sellessuhtes impulsiivne, et ah, savi, arvel 500, ostan seda-seda-seda, hakkab otsa saama, pean piiri või mõtlen, ah, savi, sealt ju peaks veel umbes xx summa tulema, saame hakkama. Raiskan selle viimasegi ära. Tuleb uus raha ja sama ring. Ehk siis, ma mõtlesin, et kui saan 100€ ja panen 30% hoiusele, siis tegelikkuses ei olegi vahet – kas mul on raisata 70 või 100 euri, otsa saab ta nii ehk naa.

Ja teate, see tunne, et sa näed kuskil tagaplaanil tiksumas mingit summat, mida sa kasutada ei saa (sellessuhtes saab ikka, aga ta pole sul kohe pangakaardil, et raisata), see tekitab nii hea tunde. Motiveerib veel rohkem kõrvale panema, sest ma ei näe, et ma sellest otseselt puudust tunneks.

Samamoodi koguneb mul bännerreklaamide raha (need mida te vihkate ja mis teil meie blogi tihti korralikult avada ei lase, sorry, refreshige ja proovige uuesti), ma võtan seda välja korra aastas reisimiseks, lasen sellel lihtsalt omasoodu koguneda. Vahepeal käin lihtsalt vaatamas, et mis seis on.

Tsekkasin, et mis see nö kuu keskmine teenistus tuleb. Kui varem oligi see ala Hedoni mähkmeraha a 90-120€ kuus, siis tuleb tunnistada, et teie klikkimistel on kasu – kuu keskmiseks tuleb praegu 177,85€! Niiet, kellel kademeel pole, tšekake ikka end huvitavaid reklaame lähemalt. See on konkreetselt meie reisifond, pole seda kolme aasta jooksul mitte millekski muuks kasutanud ega plaani ka kasutada, kui sellest just üleöö taas meie kodufond ei saa. Aga sinna on natuke aega.

Ja mul on nii palju mõtteid ja plaane, kuidas end veel rakendada, et veel rohkem teenida ja veel rohkem kõrvale panna :) oma koduni on veel pikk tee minna (selleks tuleb ikkagi palgatööd vahepeal vihtuda, mida ma poole silmaga ka otsin), aga mõnus algus on tehtud!

Kas teil on kogumishoius? Hoiupõrsas? Kinnine konto? Kuidas ja kui palju säästate, investeerite, madratsi alla panete?

Antud postitus sündis ajendatult Ferratum Bank päringust, millised reklaamivõimalused meie blogis oleksid. Kuna laenufirmade kiitmist iga blogilugeja heaks ei kiida, siis otsustasin sel korral, et blogin, aga 30% läheb hoopis pardi ostuks.

Pardiralli on Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu (EVLVL) poolt ellu kutsutud heategevuslik üritus – vannipartide võistuujumine, mille eesmärgiks on teadvustada vähihaigete laste ja nende perede olukorda ning kutsuda ettevõtteid ja eraisikuid üles andma oma panust nende abistamiseks. Eelmisel aastal koguti Pardiralliga ligi 133 000 eurot! 2017. aastal müüdi 14 170 parti ja koguti 92 320 eurot! Vähem kui eelmisel aastal. Järgmisel aastal tuleb see ületada :)

Üks heategevuslik osa on veel. Kõik, kes panevad like Ferratum Bank Facebooki lehele ja jätavad siia postituse alla kommentaari, kellele annaksite teie 100€, siis sinna see 100€ ka liigub. Kui tahategi sõbrannale anda, endale jätta – palun väga, aga kui valite heategevusliku organisatsiooni, lisab Ferratum omalt poolt veel 100€! Põhimõtteliselt annab teie üks like 200€ – see võib olla mõne vähihaige ravidoosihind!

Raha jagan 21.09.2017.

Minuga võttis ühendust Tarbijakaitseamet, kes leidis, et antud postitusest on puudu üleskutse: “Finantsteenuse reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga.” Kuna olen antud postituses maininud Ferratum Banka, siis nende tingimustega ja vajadusel konsulteerida asjatundjaga saab nende kodulehel – siin!