Mul oli laupäeval väga töine päev – kella 13ks pidin valmis saama cateringi 15nele ja seejärel suundusin ühele tüdrukuteõhtule kokkama.

Olgu kohe öeldud, et ma ei ole ilmselt armsamat nö naisteseltskonda näinud, kes omavahel nii mätšinud oleksid ja nii armsad oleksid olnud ja pruudi kõne võttis mindki köögis heldima, kui ta oma sõbrannasid tänas selle päeva eest.

Ma ise olen korraldanud mitmeid tüdrukuteõhtuid, käinud samamoodi päris mitmel, ja ausalt – nii armast olemist pole olnud. Just, et pruut ise oleks nii rahule jäänud ja pisarad silmis kedagi kiitnud. Järelikult on veel õppida :)

Aga tulles kokkamise juurde, siis kuna tüdrukud tahtsid, et ma paneksin retseptid üles, mis me tegime, siis postituse lõpus on ka kolm retsepti huvilistele.

Alustame sellest, et reedel kell 12 ma hakkasin vaikselt juba ettevalmistustega pihta, et 24 tunni pärast kõik valmis oleks.

Paraku mul cateringist jälle pilte ei ole, sest nagu ikka, pole mul aega süüa tehes veel kunsti teha ja pildistada. Reede õhtul tegin suurema osa suupistekraami valmis, ja laupäeva hommikuks jäi serveerimine. Millest mul on reaalselt üks pilt. Okei kaks, aga see teine on ka tehtud seal tüdrukuteõhtul, sest magustoit kattus.

Magustoituks tegin juba klassikaks saanud pannacottat, mida suvel on eriti hea värskete marjadega serveerida. Jäi täpselt selline mõnusalt kreemine nagu vaja. Sama ei saa aga öelda selle tüdrukuteõhtu versiooni peale, mille ma kookospiimaga tegin, sest see ei jäänud selline pehme kreemjas, vaid selline paks tarretis, mille oleks võinud vabalt taldrikule püsti seisma panna… Arvestades, et želatiini oli sama kogus, siis veits imelik, et see kookospiim sedasi reageeris. Järgmisel korral olen siis targem.

Tüdrukuteõhtu kokkamise saime teha Gemossi köögis, mida renditakse koostööpartneritele välja, et koolitusi teha.

Selge on see, et süüa seal teha saab, aga pigem ongi see koolituseks/kokteilitegemiseks mõeldud, mitte reaalseks kokkamiseks. Saime hakkama, aga järgmisel korral pean kasutatava köögi kriitilisema pilguga üle vaatama, et teaksin asju kaasa varuda. Mul oli neli nuga, aga oleks võinud olla 14. Seal oli üks lõikelaud, oleks võinud olla 10. Asjad, millele sa enne väga ei mõtle.

Aga kuna tüdrukud tahtsid koolitust, siis mis oleks parem kool kui “käed külge”. Nii polnudki pikka juttu – noad kätte ja tükeldama.

Üheskoos valmisid Tom Kha ja Tai kanasalat (millest mul pole korralikku pilti!). Panna cottad tegin juba varem :)

Minul oli äraütlemata tore, ma loodan, et ka tüdrukutel. Aitäh teile!

Panen siia lõppu siis retseptid, mida nad soovisid :)

Tom Kha

Kanafilee tuleks lõikuda mitte tükkideks vaid fileerida õhukesed laastud nagu kalast, nii küpseb see kiiremini. Seened lõigata neljaks ja kirsstomatid pooleks. Aurutada riis.

Kui me räägime kogustest, siis ausalt, mina teen kõike silma/tunde järgi. Tais kasutavad nad ühe inimese supi jaoks sellist valmis kombot, mis neil suurtes restodes valmis juba ja mida kuivatatud kujul saab kaasa osta – neli kaffirlaimilehte, neli viilu galangalit, neli viilu ingverit, neli umbes sentimeetrist juppi sidrunheina ja neli väikest tšillit (üldiselt kasutatakse punaseid – kui tahad mitte väga vürtsikat suppi, pannakse need keema tervetena, kui mediumit, lõigatakse need pooleks ja kui “thai spice”, siis viilutatakse need neli tšillit supi sisse).

Pane kana õliga pannile ja, ma ütleks keeda, sest pruunistada ei tohi. Kui kana on valmis (ei võta väga kaua, sest ta on nii õhuke), lisa seened, kookospiim ja maitseained. Kuumuta, aga ära lase keema. Maitsesta kalakastme ja laimimahlaga selliseks, et sulle tunduks hea. Kes tahab hapumat, kes soolasemat jne. Kui supp on valmis, lisa kirsstomatid ja serveeri riisiga.

Mina tegin sel korral veel nii, et kana kasutasin ka salati jaoks, ja kuna seltskonnas oli üks vegan, siis tõstsin kana üldse eraldi ja panin seda vaid neile, kes soovisid.

Tai salat (võib teha kanaga, loomalihaga, sealihaga, krevettidega, seentega – millega tahes)

Põhjaks läheb vaja tomatit, kurki, sibulat, koriandrit ja tšillit. Kõik asjad tuleb viilutada hästi peenikesteks ribadeks/kuubikuteks. Sibulat läheb ikka ohralt. Meie lisasime veel šampinjone ja suvikõrvitsat.

Kastmeks tuleb kasutada klassikalist “tai nelikut” – magusat, haput, soolast, vürtsist – meie tegime seal kohapeal kastme õlist, pinacolada Monini siirupist, kalakastmest ja tšillikastmest.

Lisad kana/krevetid vms, mis sa oled ettevalmistanud ja segad kokku. Valmis! :)

Üldiselt võtavad tai toidud aega väga vähe kui asjad on ette valmistatud. Kodus läheb mul keskmiselt 20minutit. Riis võtab sellest aega 16minutit. Asjad pannile, kookospiim peale ja valmis :)

Panna cotta

Klassikaline pannacotta käib vahukoorega, mina tegin sel korral osad ka kookospiimaga, aga üldiselt vahet pole – kuumuta piimatoode suhkruga, lisa vanillisuhkur, sega kogu aeg – keema ei tohi lasta. Lisa želatiin (kes millist kasutab, lehti, pulbrit.. ja kogus oleneb samuti vedeliku kogusest, aga umbes 200ml per nägu on okei kogus) ja sega kuni see on täielikult lahustunud. Vala topsidesse, jahuta kuni tahenemiseni ja serveeri värskete marjadega või toormoosiga. Talvel panen ma kõige põhja külmutatud vaarikad ja valan peale kuuma pannacotta, lasen jahtuda ja tõstan külma tahenema.

Ja, Lisette, kui sa juba abielus oled ja ei tea, mida süüa teha, tule siia blogisse tagasi ja tšekka siia! :)

Klassikaline postituse lõpuküsimus ka – mis teie tüdrukuteõhtutel teinud olete?