Kuidas me vanaemal-vanaisal külas käisime

Reedel oli Meelise ema sünnipäev ja kuna Hedon polnud oma vanavanemaid siiani näinud, siis küpses mu peas plaan, et võiks neile külla sõita.

Olgu vahemärkusena öeldud, et me tegelikult väga ei suhtle. Läksime pärast Hedoni sündi kapitaalselt riidu ja siiani olid meie suhtlusteks viisakusSMSid sünnipäevadel ja me saatsime emadepäevaks oma perepildi. Jõulukingid toimetas kohale kuller…

Aga mõeldud-tehtud. Hedon ärkas laupäeva hommikul 7:02, mis tähendas, et tegelikult on tal veel uneaeg kui vaid tingimused luua. Sõime hommikust ja asusime teele. Tallinna piiril ta juba põõnas ja ärkas Maarjamõisa haigla juures. Kerge kaks tundi iluund.

Jõudsime kohale, sõime-jõime, nagu tavaliselt, jagasime kingitusi – me polnud ju Meelise vanematega üle aasta suhelnud ega ka kohtunud. Näiteks sai Hedon kätte oma hõbelusika ja vanaema oli ostnud talle minu ammu nuiatud auruti-blenderi, millega oleks beebile olnud hea süüa teha, aga nüüd ma ei teagi, mis sellega teha. Sest püreed-püreed Hedon enam väga ei taha, talle meeldib ikka tükiline toit. Mõtlen, kas anda see ühele oma kaitseinglile, kes äsja sünnitas ja on meid Hedoniga palju aidanud, või jätan seisma…

Hedon muidugi võõrastas vanaemat-vanaisat omajagu, rohkem noorte inimeste keskel olnud ja siis oli natuke harjumatu tal. Aga tunnikesega harjus ja tegi neile oma säravat naeratust!

Saime enda valdusesse ka Meelise esimesed kingad, millega ta käima õppis. Arvestades, et tegemist on kingadega aastast 1985, nägid need täitsa modernsed ja khuulid välja. Retrovärk. Pean hakkama proovima talle neid jalga toppida, aga ta kisub ju kõik kohe ära. Õnneks on need pannaldega, mida pole nii kerge lahti muukida.

 

PS. küsimustele – miks te Meelise vanematega riius olite, miks te läbi ei saa, kes keda vihkab, miks te ise seal Meelise ema majas ei ela jne.. Ma jätan need küsimused tähelepanuta ja vastamata. Täna pole selleks ilmselt õige aeg, et neid asju lahata. 

Ja kui me jätkame teemal nädalavahetus, siis Hedoni sünnipäeva fond leidis juba kasutust – käisime eile Teesi Zeemanni juures pildistamas ja proovisime taaslavastada pilte ajast, kui Hedon oli üheksapäevane.

Tulemust loodan peagi teiega jagada, aga kuna Teesi on suht fully booked, siis kes mõtleb tema juures beebipilte teha – väike soovitus… Kui arst teie rasedust kinnitab ja tähtaja määrab, kirjutage Teesile kohe!

Teesi ja tema kaksikõde Teevi teevad üheskoos tööd – üks beebipilte, teine lapseootusepilte kaksikfoto nime all Tiskres :) – nende kodulehe leiab siit!

Mis te nädalavahetusel tegite?

4 thoughts on “Kuidas me vanaemal-vanaisal külas käisime

  1. Selle tüli kohta oled varem nii avalikult kirjutanud ja nüüd järsku ei vasta enam :) aga see on tegelikult arukas otsus! Ma pigem küsiks miks järsku nüüd suhteid üles soojendada? See tundub veidi imelik kui alles sai kurdetud kuidas ei suhtle ja nüüd ärsku käisime külas? Ise otsustasite minna? Kutsuti?

  2. Selle belnderiga saaab võrratult kõrvitsapüreesuppi teha näiteks. Tükid sisse, aurutab läbi, võid või sulajuustu peale, blenderdab segi ja väga kiirelt mugavalt valmis.
    Ka aurutan ma põnnile seal kartulitükke ja lillkapsast kiireks vahepalaks. Väga mugav siiani :)
    Ma olen ka minevikus suhtlust piiranud. Põhjust oli palju solvumiseks ja ei käinud suisa 2a külas. Aru sellest ei saadud ja meil oli nii rahulikum, kui ei puudutanud üldse teemasid ega suhelnud.
    Suhtlemiste kohta niipalju, et üks hetk tuleb südames tunne, et olen üle sellest nii piisavalt, et külas käia ja kõik. Miks vana asja enam kaevata? Tüliliste omavaheline asi arutada või lihtalt edaspidi kõrvale tõsta.

  3. Mina auruti-blenderi ära andmisega ei kiirustaks, mul laps 4, aga ikka kasutan päris tihti, vahel hea lihtsalt paar juurikat kähku teha. Alati ei pea ju puruks blenderdama vaid lihtsalt aurutad ära ja annad lapsele tükina kätte.
    Ma olen ka vahel teinud asjad lihtsalt õhtul valmis ja kui mees kauem tööl, siis paneb tööle ja ühepajatoit/püreesupp kiiresti valmis (juurikad ja liha tükidena sisse, max 20 minutit ja valmis).

Comments are closed.