Läti ootab mind külla, koos Sinuga!

Kuna jõulud on juba andmise aeg, siis mis ma ikka kõike pakutut endale kahman. Jagan ikka teiega ka. Kirjutas mulle Academy VITALITY Lätist ja uuris, kas tahaksin neile külla minna. Ma ütlesin ausalt, et olen käpp, aga üksi ei viitsi. Nii pakkusidki nad välja, et võin ühe blogilugeja endaga kaasa võtta.

Tegemist on siis sellise kohaga, kuhu saab minna kaalu alandama. Nagu paastulaager, aga mega fäänsi. Nende koduleht ütleb, et tegemist ei ole SPAga, sinna ei minda puhkama, vaid tööd tegema. See on kaalulangetusprogramm, koos väga rangete reeglitega.

Äratus on 7:30, millele järgneb kaalumine, trenn ja alles siis söök. Terve päev on täis erinevaid tegevusi ja lõõgastusi (massaažid, ujumine jne). Kell 22:30 lõppeb päev ja hommikul algab kõik otsast peale. Sul on päeva jooksul üks tund vaba aega. Asi seegi, eks :) Terve päevakava leiab siit! Valikus on 7päevane, 14päevane, 21päevane ja 28päevane programm. Kaalulangus oleneb inimesest, aga kolm kilo läheb nädalaga kindlalt, paremal juhul isegi 12 või rohkem.

Kes tahaks minuga sinna kaasa tulla? Veini me ei joo, juustu me ei söö. Teeme koos trenni ja ujume ja värki, mingit pidu pole ühesõnaga. Jäta kommentaaridesse oma ülekaalulisuse jutt – miks sa oled juurde võtnud, miks tahaksid alla võtta, kui pikaks ajaks sa kodust ära saaksid (liiga väiksed lapsed, teises linnas töötav mees vms), kas sul oleks lapsehoidja võtta jnejne – müü ennast mulle maha. Lugu loeb.

Lisainfo: minek toimub uuel aastal. Selleks, et jõulupeol kleit ei pitsitaks ja aastavahetusel vahuvein sisse mahuks, broneeri endale kaalust-alla-kuur juba täna ja käi seal ilma minuta ära (anna siis teada, kuidas oli!) – seda saab teha siin!

Ühesõnaga, see ei ole spa, seal ei saa puhata ja lustida. See on kaugel kõikidest “lõbustustest”. Sinu kasutada on kõik oma ala spetsialistid, retseptid saad kaasa, et ka kodus programmi jätkata. Sa ei kaota lihaseid, vaid pekki. Ära muretse, vaba aega on ka – mine ratsutama või tantsima. Saad tunda end tõeliselt luksuslikult, kõik on hinnas, välja arvatud pahed mis kaalulangust takistaksid.

Jäta oma kommentaar, miks peaksin sinu valima. Võitjat teavitan marimelli Facebooki lehel 12.12.2016!

 

47 Comments

  1. Mina olen täielik toiduhoolik :( ma lihtsalt pean ennast enne magamaminekut nii kurguni täis toppima. Algas see kõik 3 aastat tagasi kui hakkasin oma endiae mehega koos elama. Kaalusin siis umbes 62kg. Kuna temal oli komme õhtuti ikka väga palju süüa, komme, krõpsu, burxi, õlut jne võtsin mina selle kombe kuidagi üle ja isegi nüüd kui oleme juba aasta lahus olnud ma sellest lahti ei saa. Tänaseks kaalun kuskil 85kg. Jah ma tean, et on minust ka palju suuremaid aga ma tundun endale lihtsalt nii vastik ja paks ja ei taha kuskil väljaski käia vaid istun kodus ja söön. Ma ei söö selleks et kõhtu täita vaid selleks et midagi koguaeg hamba all oleks. Olen õnnetu ja stressis ja stress paneb mind veel rohkem sööma. ma olen kindel et selline nädalane distiplineerimine aitaks mul sellest kohutavast toidusõltuvusest lahti saada…

  2. Miks peaksin mina tulema no just sellepärast et üksi ma ei saa hakkama. Mul on olnud terve elu probleem kaaluga. Kui olin oma kaalu pingsa töö ja söögiga korda saanud sain ma oma ideaalkaalu nautida vaid aasta. Olin supper õnnelik. Siis aga jäin rasedaks ja kaal hakkas jälle tõusma. Sünnitasin ära ja peale kolme aastst koos lapsega kodus olles sain ma jälle oma kaalu korda. Ja siis algas kõik jälle. Jäin rasedaks ja nüüd on mul tubli 3 kuune preili. Ja kaal jälle korrast ära sooviks nüüd sellega kiiremini hakkata tegelema võibolla just koos sinuga saaksingi oma kaalulangetamis aastaga algust teha ja edasi püüdes juba ise jätkata.

  3. Wow, tundub huvitav. Aga miks mina?- see on parajalt mõnus väljakutse mida proovida ja just viimasel ajal olen hakanud tegema asju, mis ei ole minulik ja proovima uusi olukordi. Ja kes siis ei tahaks alla võtta :)

  4. Miks just mina? Tead, olen pikemat aega mõelnud, et täna hakkan ja täna teen, aga millegi pärast olen alati liiga väsinud, depressioonis või lihtsalt homme on ka päev. Muidugi meeldib mulle ka veini juua ja juustu peale süüa, mis omakorda lisab kaalu ja tõmbab motti alla. Tihti peale mõtlen, et kuna ma nagunii nii suur olen, et mis see paar ampsu ees või taga ikka teeb. Samas mõlgutan juba ammu mõtteid kuidas ma ikka jõusaalis rassida tahaksin ja ujumisega oma keha uuesti vormi ajada suudan. Mida ma aga ei suuda ongi see, et ma ei võta end kokku. Alati leiab miljon põhjust miks mitte minna. Tunnen end pikemat aega nagu elaksin poolväärtuslikku elu raisates oma elu parimaid aastaid enese mürgitamisele. Seda enam, et olen alles nii noor. Võib-olla just selline võõrutusnädal minu igapäeva elust oleks asi mis mu silmad avab ja aitab tagasi õigele teele. Kusjuures, saan ise suurepäraselt aru, et mu elustiil on totaalselt vale, aga esimest sammu õiges suunas teha tundub nii meeeeeletult raske. Lihtsam on elada oma mugavuses mille on mu oma enda laisad kombed tekitanud. Ei taha enam sedasi! Ongi vaja ühte wake-up calli, mis mind minu enda õnnelikuma ja tervislikuma minani lükkab. Muidugi algab kõik iseendast, aga hetkel tundub, et ilma tagant tõuketa see minapilt peeglis oma kuju ei muuda. Praegu seda endale tunnistada on valus tõde, aga samas ei muuda see tõsiasja, et see ei motiveeri mind siiski oma prioriteete muutma. Omaenese mõistuse lõksus olla on kõige raskem katsumus ja kusagilt peab alustama, et sellest lõpmatust vaidlusest endaga välja saada. Just sellepärast tuleksin hea meelega sinuga kaasa ja astuksin selle esimese sammu millegi totaalselt erinevaga minu praegusest elukorraldusest.

  5. Nonii. Mina täitsa võttaks selle pakkumise vastu. Eluaeg olen paksuke olnud. Ehk on loll jutt, aga vist geenidega ja koduste harjumustega mulle see michelini mehikeste voldiline keha kaasa antud on. :D Gümnaasiumi ajal olin veel enamvähem okei. Kaal oli seal 66-67kg, aga peale seda läks käest ära. Võtsin juurde 10 kg ja siiamaani seda omal jõul alla ei saa. Olen tellinud toitumiskavasid, liitunud spordiklubiga ja siis paar nädalat hiljem öelnud endale, et paks ma olen ja paksuks jään. :D
    Miks just mind valida ? Lapsi mul pole, mees on leplik. Olen heatujuline ja rõõmsameelne, minuga üldiselt tavaliselt igav ei hakka. Kuna olen üliõpilane siis oma rahakott kahjuks sellist programmi osta ei luba. Aga midagi siin elukeses muuta tahaks. Tahaks saada selle parema enesetunde ja ise lihtsalt parem välja näha. Ja kui professionaalid aitavad on see kindlasti võimalik.
    Kuna jaanuari kuus on mul ülikoolist kuu aega paus siis üks 14 päevane programm oleks ideaalne. Lisaks usun ma, et suure tõenäosusega me klapiks päris hästi. Vajadusel võime Tallinnas enne proovi veiniõhtu teha. :D

  6. See kõlab täpselt nagu minu ettekujutus heast SPA-päevast, mida ma hetkel vaikselt planeerin (ilma meheta, ilma lapseta – ehk et ilmselgelt peavad nemad kodus ise hakkama saama ja saavad ka). Et saaks sporti teha ja kogu aeg oleks midagi teha. Ja see oleks aega ainult minu enda jaoks! Kaaluteema on mul lapsest saadik probleemiks ja mul muud lahendust ei olegi, kui sellega pidevalt tegeleda. Piisab vähesest, et mõned kilod turjale saada ja oi, kui kaua võtab aega ja energiat, et neist uuesti vabaneda. Viimaste aastate ponnistused olen ka veebipäevikusse üles kribanud, et endal silma peal hoida ja end kuidagi motiveerituna hoida.

  7. Tere,

    Ohooo, kui põnev ,tundub justkui mulle :)
    Tegelikult olen oma kaalust alla võtmisega juba tegelenud mitu aastat. Kaalusin 90 kg piires (arstid juba kirjutasid vererõhu rohtusid,põlved valutasid ja sada häda veel) kui mul tuli läbida üks operatsioon mis lõi mu hormoonid hoopis sassi ja võtsin aastaga veel 13 kg juurde kokku kaalusin 103 kg…….jooksin aga arstide vahet ,et saada vererõhk kontrolli alla ,ortopeedid ütlesid ,et mis sa virised võta alla kaalust siis enam põlved ei valuta . Nu ja mingil hetkel kui riided jälle väikseks olid jäänud ja minu suure tantsukire juures enam eriti tantsuplatsile ei kiskunud ja suuremaid riideid otsides meie kaubanduseset jälle tühjade kätega tagasi tulin siis juhuslikult sõbranna ütles et ta teab ühte toitumisnõustajat . Hakkasin korra nädalas käima tema juures ,ta tegi mulle toitumiskava mida siis püüdsin jälgida . Jube raske oli ,kõike pidi kaaluma ,kindlatel kellaaegadel sööma ,palju häid asju olid keelatud (küll patustasin päris tihti ikka ka ),aga peale paari kuud aega kui nägin ,et võtangi reaalselt alla olin ma tõeliselt õnnelik ja jätkasin poolteist aastat kuni olin 30 kg kergem . Viimased kilod läksid väga raskelt ja otsutasime teha puhkuse ja üritada säilitada seda kaalu mis oli saavutatud . Nüüd olen “puhanud ” alates 2016 mai kuust siiani .Tagasi on tulnud 5 kilo . Toitumisnõustaja juurde tagasi minekut ei saa endale rahaliselt lubada praegu ,kuigi plaanisime veel 10 kg maha võtta .Käin küll trennis ,püüan ka toituda vastavalt oma menüüle ,aga iga kord kui kaalule astun tuleb paanika kuubis ,et appi-appi äkki on jälle kaalu juurde tulnud ja kuna hetkel juba üks mu lemmik seelik ei lähe enam kinni siis on seda paanikat juba küll.Kuna olen niipalju saavutanud (tunnistan täitsa ausalt ,et olen enda üle uhke ,ehee )tahaks teha kõik mis praegu võimalik,et suudaksin säilitada oma meelerahu ,välimuse ,tervise ja hea enesetunde. ……..sellepärast oleks ju super ka saada mingi teine kogemus ja tarkus (oma toitumisnõustajale lisaks)boonuseks mõned kilod maha raputada . Ranged reeglid pole problem ,olen 47 aastane (ei tahtnud kirjutada ,et 47 aastat vana ,sest mingi vana ma küll ei ole :D) ,pojad suured 28, ja 27,tütar 16 . Mees käib tööl välismaal ,et olen vaba kui lind selle põneva ja aktiivse kogemuse jaoks . :)

  8. Räägin otse ja ausalt, et mina kaotasin oma keha lastele, st 3me poisi sünnitamine viis minu ilusad vormid ja iseseisvalt ma neid tagasi saanud ei ole. :( elukaaslane on mul ise sportlane , ideaalse kehaga ja seedimine on stiilis “kõik mis sisse, tuleb kohe välja”, mis teeb asja mulle eriti mõrudaks. Kui mina ennast korra vabalt tunnen ja nt sushit ja veini luban , on hommikul tere +2 kilo. Toitumiskava minul ei toiminud, ja kõva trennitaja pole kunagi olnud . trenni teen hooti , st siis kui isu on. Olen üpris kärsitu loomuga, ning oleks üsna kindel, et see nädal annaks suuremaid tulemusi kui oma ” pingutused” aasta aja peale kokku :D
    +see oleks nagu puhkus, ma ei ole lastest eemal olnud kauem kui 12h korraga. Jätan mehe hoole alla ja tuleks koos sinuga pekke põletama :) !

  9. Oiii.. see on just nagu mulle mõeldud. Hetkel kilosid ligi 100.. tahaks loota, et mitte rohkem ja pean lihtsalt alla saama. Nii närvi ajab, et trepist kõndimine tekitab tunde nagu oleks maratoni maha jooksnud. Aga ma ei suuda leida endast seda vastupidavust või motti.. Hakkasin kõndimas käima, aga ma olen enam kui veendunud, et niipea kui ilm läheb veidi jamamaks, leian ma vabanduse end mitte õue ajada. Seega.. mul on vaja sellist piitsutamist!
    Kodust äraolek ei ole probleem, kuna ei oota mind seal keegi. Üksi olemise võlu ja valu. Nii et.. teeme ära! :)

  10. No niii, minu võimalus……muide, sinu blogi hakkasin jälgima just sinu maoopi järel ja huviga lugesin sinu postitusi sel teemal.Enda kaaluga olen jännis peaaegu terve oma elu, on paremaid aegu ja on halvemaid aegu. Viimasel aastal pole olnud päevagi, kui ärgates pole mõttes olnud minu kehakaal. Olen ka trennis käinud ja proovin usinalt ka kepikõndida, aga loomulikult annaks mulle hea tõuke jaanuaris sinuga kaasa tulla. Lapsed on juba suuremad ja nendega jääks koju tubli isa. Kuna olen iseenda tööandja, siis pole probleem olla eemal, saan oma aega sättida. Selline see minu jutuke saigi ja jään põnevusega ootama. Kõike kaunist

  11. Väga hea idee on neil tulnud peale! :D Täiega äge! Aga ma’i leia mis maksab? Või olen ma ise juhm?

    1. Oi, andestust! Leidsin :) Igal juhul väga äge asi tõesti, ime , et Eestis keegi pole sellise asja peale veel tulnud! :)

  12. Mulle sobiks kõige paremini 7 päevane kuur, niikaua saaksin kodunt eemal olla, mul on 2.5 aastane tütar ja tema hoidmine jääks siis issi hooleks :) oma rasedusega juurdevõetud kilodest jätsin haiglasse 10 ja iseseisvalt olen maha saanud ainult 4 kg, olen kasutanud nii Fitlapi abi kui omanud Signessa Kalmuse kava, aga ei saa 72 kg allapoole, no ei saa. Hetkel olen 75kg. See 72kg on siis parim tulemus, mis olen saavutanud, muuseas veel nii, et saan 72 kätte ja lasen ennast jälle lõdvaks, nii mitu mitu korda järjest, juba mõelnud, et äkki mul polegi loodud sellest allapoole minema või ma ei tea :S tahaksin olla ideaalis 68kg. Trenni mulle teha meeldib, kindlasti poleks ma virisev trennikaaslane, vaid pigem innustav :)

  13. Ma olen 22, paks kui taks. Tegelikult olen terve elu võidelnud kehakaaluga. Olen alati olnud teistest pontsakam. Lapsena öeldi ikka, et paks laps, ilus laps. Tiinekana polnud enam äge olla paks. Põhikooli sain lõpetatud. Keskkoolis võtsin end kätte või tegelikult ei võtnud ka, käisin peol ja tantsisin end saledamaks. Keskkooli lõpus olin juba enamvähem. Leidsin mehe ja kilod tulid kolinaga tagasi.

    Ütleme nii, et ma olen proovinud kõike – kõhulahtistitest, dieetidest ja trennist enesetapuni. Tahaks nüüd leida koos sinuga selle valgusallika, et üksinda edasi minna. Usun, et Lätis käik annaks motivatsiooni ja jõudu, eriti kui spetsialistidelt nõu saab.

    Kodust-töölt saan ära lihtsalt, sest kohustusi, meest ja lapsi ei ole. Jään lootma, et valid minu.

  14. Kaalu oleks vaja alla saada küll. Oleks vahva enast proovile panna. Streesiga tulli pea 10kg juurde. Hea oleks seda teha kellegi valvsa pilgu all :-D Lapsi pole ja töö ei tohiks ka takistada.
    Oeh…segane jutt aga pole eriline kirjutaja :D

  15. Täpselt see mida ma vajan!
    Ja meil sinuga oleks seal niiii lôbus, ka ilma veinita ;)

    Aga minu lugu:
    Pontsakas olen olnud terve elu. Môned aastad tagasi hakkasin rohkem trenni tegema ja siis làks keha juba pàris kenaks. Aga siis jàin rasedaks ja lubasin endale valimatult kôikkkee.
    Nii need kilod muudkui tulid ja tulid. Ja ega ma siis aint ennast nuumand, meest ikka kaa. Aga ma ei taha olla mingi rasvarull ja et mu pere selline oleks.
    Ausaltöeldes oli vàga raske leida motivatsiooni. Paar korda proovisin mingeid kavasid jne aga koheste tulemuste mittesaabudes langes jàlle motivatsioon.
    Septembris suutsin end siiski nii palju kokku vôtta, et hakkasin trennis kàima. Esialgu korra nàdalas, ûsnaruttu aga lisasin juurde ka teise korra ja ka kolmanda. Nûûd olen juba umbes 1,5 kuud kàind 3korda nàdalas trennis. Toitumisega on veel raskusi. Aga kàed ja jalad ja tagumik on juba kenamad. Ka vööümbermôôt kahaneb teosammul.
    Niiet mind valides sa ei saaks kaasa laiska ja looderdavat kaaslast vaid pigem sihikindla ja motiveeriva trennibuddy :)

    Mees on mul ônneks vàga toetav. Kûsisin talt enne, et juhul kui ma vôidaks kas ma vàhemalt nàdalaks minna saaksin ja tema andis rohelise tule. Leiame lapsele hoidja , et emme saaks tulla tagasi vast küll mitte nii puhanuna(sest pàevakava lugedes tundus seal ikka karm vàrk) aga siiski tàis uut indu oma unistuste poole pûrgimiseks.
    Esialgu tahaksin alla saada 10 kg. Aga usun, et kui olen selle saavutanud , siis veel 10-15 kg.

  16. Ma olen tükk aega juba unistanud sellest, et minna kuhugi spa’sse oma keha ja vaimu puhastama.
    Ma olen terve oma täiskasvanud elu olnud mõnusalt pehme, aga peale sünnitust (4 a) ja tööle naasemist võtsin ma hoobilt kolme kuuga 10 kg juurde! Sellest tekkis omakorda stress, mis ajendas ka kätt veiniklaasi (hiljem pudeli) poole sirutama. Kui hammas verel, läks ka kõht tühjaks ja nii ma need lisa 25 kg olen 2 a kogunud..
    Vahepeal sain kuidagi isegi ree peale, võtsin toitumiskava ja kõik nagu toimis (paar kilokest läks alla ja keha hakkas juba naise mitte vaala kumerusi meenutama) – aga siis tuli suvi, grill, chill ja back to the old ways ja mitu lisakilo jälle juures.

    Ega ma enda üle uhke ei ole, olen pidevalt väsinud ja riided ei mahu selga, mistõttu kannan ma enamjaolt seelikuid ja kleite, sest neid on kõige lihtsam hommikul selga tõmmata ilma, et peaksin närvi minema. Igaljuhul on aeg muutuseks – üksinda ma seda hetkel veel hästi ei suuda, aga kellegi teisega, kes sama asja füüsiliselt kui ka emotsionaalselt läbi elab, oleks asi kõvasti lihtsam. Teise toetus mängib sellistes ettevõtmistes väga suurt rolli!

    Ma arvan, et me saaksime Sinuga koos väga hästi läbi – teemasid kindlasti jaguks mida arutada ja teisi motiveerida ma ka juba oskan :) ! Minu eesmärgiks poleks mitte ainult minu enda edukas kaalulangus, vaid kindlustada ka see, et Sinul kõik 150% õnnestuks!

    Kui peaksin õnnelikuks väljavalituks osutuma, planeeriksin oma kodused asjad selliselt, et kaalulangetusprogrammi sooritaksin hindele 5+ !

    Kui ma aga ei osutu väljavalituks, siis Sinule ja õnnelikule võitjale aga edukat kaalulangetust – kõige rohkem tööd on vaja teha oma emotsionaalse poolega, siis jõuab ka füüsiline pool järgi.

  17. Miks ma olen juurde võtnud? – Olen ennast terve elu paksu ja koledana tundnud, aga olen selle tunde alla surunud ning iseendaga leppinud. Pikkust on 164 cm ja kaal oli 65-70 vahel. Vanust 21 aastat. Eelmisel suvel aga hakkas kaal tõusma ning september 2016 kaalusin 85 kg. Üritasin juba enne seda igat moodi trenni teha ja söömist jälgida, aga kõik ebaõnnestus ja kilosid ainult tuli. Kuna ka endiselt elukaaslaselt tuli kogu aeg väga palju mõnitusi kaalu ja kõige muu osas minu juures, siis septembri lõpus olin nii rappa omadega jõudnud, et hakkasin ennast näljutama. Olin söömata 2 nädalat ning kukkusin ka mitu korda kokku.

    Siis aga lendas kõik vastu taevast ning mind jäeti maha. Sõna otseses mõttes. Tee äärde. Mees läks ja ei tulnudki enam tagasi. Paks, kole ja sita iseloomuga, selline ma tema jaoks olingi. Vanemad üritasid mind kuidagigi aidata, sundisid sööma, toetasid ja lohutasid igat pidi ning ema saatis mind nõustaja juurde. Mul ei olnud enam isegi mitte eluisu. Selle kõige tulemusel avastasin ennast ühel hetkel psühhiaatriahaiglast. Seal olin ma 2 nädalat. Sain oma mõtted kuidagi jooksma ning saabus mõistmine, et ei ole mõtet oma elu kellegi teise peale raisata ning äkki saab ka teisiti. Haiglast välja saades olin kaotanud 4-5 nädalaga 10 kilo. Jäin oma armsamast, kodust, endisest elust ilma, kool jäi hetkese seisuga pooleli ning nüüd olen tagasi vanematekodus ja üritan kuidagigi jalgu alla saada.

    Miks ma tahan kaalust alla võtta? – Kaal ja välimus on hetkel ainukesed asjad, mis aitavad mul mõtteid eemale saada. Jumaldasin paar kuud tagasi söömist ja see oli ka üks ainsaid lohutusi selles pikalt kestnud vaimselt vägivaldses kooselus, nüüd aga ma jälestan toitu. Söön heal juhul kaks korda, tavaliselt üks kord päevas ja kogused on võimalikult väikesed. Lihtsalt isu ei ole. Olen enda jaoks avastanud, et ka trenn aitab mõtted mujale viia ning olen iseendale koostanud minu keha jaoks üpriski julma harjutuste kava, mida iga päev läbi teen. Samuti teen ka iga päev võimalikult palju füüsilist tööd ja kui aega üle jääb, siis käin ka jalutamas.

    Nüüdseks on näljutamise algusest möödas kuskil 2 kuud ja olen selle ajaga kaotanud 15 kilo. Samas ma saan aru, et minu praegused söömis- ja liikumisharjumused on väga halvad, aga ma ei suuda ennast ise aidata kuidagi ja just seetõttu sooviksin Sinuga ka kaasa tulla. Kuna praegu on minu jaoks üleüldiselt väga raske aeg, siis tunnen, et vajan aega, et kõigest eemale saada ja iseennast taas rööpasse saada ning elust rõõmu tundma hakata. See praegune kaalulangetusprogramm oleks mulle nii suureks abiks, sest saaksin nõu ja abi profesionaalidelt ning saaksin natukenegi karmist argipäevast eemale. Paraku aga enda rahakott ei võimalda sellist asja ette võtta, sest kogu selle jama tõttu olen ma oma elu nullist alustamas.

    Miks ma peaksin saama Sinuga kaasa tulla? Sest minus on metsikult tahtejõudu ja ma olen kindel, et peaksin seal vastu ja antud programm turgutaks mind väga palju ning saaksin oma mõtteid koguda ja ehk selline karm kord ja trenn tekitaks ka korraliku väsimuse, et saaks magada. Praegu ilma tablettideta magada ei ole võimalik.

    Miks ma tahan kaalu langetada? Minu enesekindlus ja -hinnang on täiesti nullilähedane ning tunnen, et kui suudaksin enda välimuse ja kaaluga rahul olla, siis oleks see juba väga suur samm minu jaoks ning õpiksin natukenegi armastama ja hindama iseennast.

    Ma olen kindel, et suudaksin oma ideaalkaalu ka omal käel saavutada, aga paraku ei ole minu meetodid õiged ning teevad minu kehale pigem kahju ning just seetõttu vajaksingi oskuslikku juhendamist ja nõustamist, et mitte rohkem oma keha piinata ja endale haiget teha.

    Praegu ma lihtsalt kurnan ja piitsutan oma keha, sest see on üks vähestest asjadest, mis mingitki rõõmu pakub ning on lohutav näha järjest vähenevat numbrit kaalul.

    Kui Sa tõesti valiksid minu, siis oleksin võimeline võtma programmist kõik, mis võimalik ja oleksin valmis ka 28 päeva vaeva nägema ja tööd tegema.

    Mari-Leen, palun võta mind kaasa.

    Paraku aga juhtuvad minuga alati ainult halvad asjad ning igasugune usk, et ma kunagi midagigi võidaks või valituks osutuks, on olematu.

    Öeldakse, et kellel ei vea kaardimängus, veab armastuses. Minul ei vea ei kaardimängudes, õnnemängudes ega ka armastuses.

    Vähemalt sain oma muret jagada. Aitäh sellegi võimaluse eest.

  18. Ei kedagi, kes tahaks suure hurraaga tulla?
    Mina küll tahaks tulla/minna. Kõlab jumalalahedalt. Vaatasin päevakava ka – tegevust jagub.

    Ma ei ole nö tüüpiline ülekaaluline. Mõned kilod vaid. Olen olnud vahepeal rutiinselt reel, teinud trenni, toitunud normaalselt. Aga siis tuli jälle mingi aga ja läks vähe lappama :D

    Tean, et saan ka iseseisvalt taas reele ja ehk saan juba varem kui sinna minek aset leiab. Aga võtaksin hea meelega selle väljakutse vastu. Usun, et selle väljakutse läbitegemine on ka nö suht normaalkaalus inimestele suurepärane võimalus oma elustiili ning tervislikuma mina muutmiseks ja parandamiseks. Nâdala peaksin vast kenasti vastu seal. :)

      1. Siin k6ige soodsam (ehk mitte vaga uhke tuba) variant, kui tuled yksi v6i siis veidi soodsam kahekesi tulles:
        7 days 14 days 21 days 28 days
        1 € 850 € 1600 € 2200 € 2800
        2 € 700 € 1300 € 1800 € 2300

  19. Mina tegelen praegu kaalualandamisega. Ütlen ausalt tipp kaal on mul olnud 104 nüüd olen iseseisvalt saanud 84 kg peale. Kavas on ikka näha uuesti 65 kg :) usun et saan sellega hakkama kui juba siiani olen saanud. Ei ole olnud alati paks tüdruk pigem selline 60- 65 kg. Kaal hakkas tulema juurde aastaid tagasi kui oli kaks raseduse katkemist. Nii et usun, et ma suudaksime üksteist toetada ja motiveerida kenasti seal. Ma tegelikult olen ammu mõelnud minna paastulaagrisse nii et see oleks nagu unistuse täitumine. See nädal oleks kindlasti raske aga just see mida ma vajan.

  20. Lisan siis veel et mul lapsi ei ole ja töö ka selline mis võimaldaks olla ilusti nädala ära! Ei oleks probleemi ja tervise ning ilu nimel olen kõigeks valmis:)

  21. Mina võiksin kaasa kuna oleksin kõige parem piitsutaja ja seda kõige paremas mõttes!
    Võtaksin sellisest toredast kogemusest kõik ja aitaksin ka Sinul oma sihtmärkidele lähemale jõuda! :-)

    ilusat jõuluaega!

  22. Ma küll ei saa osaleda, aga tahtsin lihtsalt öelda, et see on päris põnev. Elada saan sulle ikka kaasa.

  23. Ma ei ole ülekaaluline aga nagu üldjuhul igal naisel on kuskil ikka natuke üle. Liigset kaalu on jäänud peale laste sünnitamist. Ühesõnaga olen hädas oma ujumisrõngaga! Positiivses mõttes on see vähemalt kogu aeg ümber ja ujudes ära ei uppu. Asi on lihtsalt selles et no kuidagi ei saa seda 4 kg maha mida tahaks ja no kui aus olla siis olen tähtkujult Sõnn ja NAUDIN söömist! Kui selline võimalus antakse why not proovin ka õnne! Lapsi on kolm (7,2,1) eks sealt see rõngaski ümber jäänud. Kodust saaksin ära olla nädala.

  24. Alustan siis mina kommentaaridega :D

    Juurde hakkasin võtma neli aastat tagasi, kui alustasin pillide võtmisega. Alguses ei olnud mingi suur kaalutõus, aga siis edasi ja edasi kuni lõpuks olen 15kg juurde võtnud. Suurt rolli mängis/mängib sealjuures kool ja istuv töö. Eks ma ikka üritan end liigutada, käin trennis ja lihtsalt tee või tina, aga alla ei võta. Söömist jälgin – magusat ei söö, limonaade pole aastaid puutunud, jah, ainus patt on kaks korda kuus pitsad. Alkohol on selle eest kurjajuur, seda olen ma palju tarvitanud ja eks selles on ka põhjus. Nüüd pole viimased kuu aega alkoholi praktiliselt üldse tarvitanud. Üks number väiksemad püksid lähevad juba jalga :D

    Nüüd on aga uuel aastal pulmad tulemas ja nii väga tahaks kaalust alla saada ja mehele olla see naine kellega ta hakkas koos elama. Muidugi armastab ta mind niisama ka, tema silmis olen ma ideaalne nagu ikka, aga enda silmis ma ju pole. Olen ka hakanud jälgima rohkem ennast, et ikka liigutaksin ja pulmaks vormi saaksin, aga väikest lisatõuget oleks siiski vaja, ja arvan, et Läti oleks mõnus küll, saaks keskenduda endale ja enda tervisele.

    Kodust ära saaksin ilusti, sellega pole probleemi. Töölt on vaja lihtsalt puhkus võtta, aga sellega pole ka õnneks probleemi. Pealegi saaksin niisuguse toreda inimesega nagu Sina tutvuda.

  25. Ma võtsin rasedusega juurde 26 kilo. Enne kaalusin 57 ja raseduse lõpus olin ikka korralik pomm :D Maha olen saanud enamuse aga 7-8 kilo on veel jäänud ja see kõik kättevõtmise asi. Selliste programmide kohta olen ammu uurinud ja oleksin absoluutselt käpp! Mul aastane pliks kodus aga nädala saaksin ära olla kindlasti. Ja ma arvan ka, et esmakordseks kogemuseks on nädal piisav, saab juba esmased tulemused aga samas ei väsita liialt ära. Seega, kui sa otsustad nädala kasuks, siis pick me! Ma olen mega motiveerija ja ei laseks sul seda pooleli jätta ja trenni tehes oleks ka mott laes niiet!! :)

  26. Mina tulen ! :) Kaalu pole küll nii palju, et ülekaaluline oleksin aga vajaksin ikkagi sellist disipliinilaagrit. Oma kaalulangetust alustasin kevadel- kaalusin siis 69 kg. Sain tänu Orgu kavale 58kg peale (ainult toitumise muutmisega) aga siis hakkasin ennast lõdvaks laskma ja nüüd ma isegi ei tea palju kaalun. Äkki 63 ja peale..ei julge kaalule astuda sest pettumus on nii suur kui kaalunumbrit näen. Trenni pole kunagi teinud. Selle programmiga harjuks ehk mulle trennipisik ka sisse ja oleks lihtsam oma soovitud tulemusi saavutada. Selline programm on ikka super sest pole võimalust viilida. Kujutan ette, et sealt võivad väga head tulemused tulla. Kaasa saaksin igaljuhul tulla. Lapsed nii suured, et saavad vabalt issi ja vanavanemate poolt hoitud ja kasitud :) Tööl ma ei käi ja vaba aega peaks olema. Arvan, et me klapiks ka. Sinu blogilugejana on sinust, kui inimesest ettekujutus olemas ja selline sõbranna võiks mul olla küll. Mina olen valmis, anna teada, kuna minek ;)

  27. Kaaluga on mul probleem olnud põhikoolist saati, ikka alati olin teistest kuidagi suurem. Mingiaeg kolisin perega koos Soome. Enne seda leidsin aga praeguse elukaaslase, kellega olime kolm aastat kaugsuhtes ning nägime kord kahe kuu jooksul. Alati enne talle külla minekut nägin hullu vaeva, et kõhnemaks saada ning seda vahendeid valimata. Temaga koos olles sai aga söödud kõike rämpsu mis võimalik ning kaal tõusis jälle. Uuesti koju minnes hakkasin jälle alla võtma, talle külla minnes kaal jälle tõusis. Täielik jojo – ja nii kolm aastat järjest. Nüüd oleme kaks aastat koos elanud ja kehakaal aina tõuseb ja tõuseb. Suhted on sellesmõttes muutunud, et ma ei leia enam sellist motivatsiooni kaalu langetada, sest praegu tahaksin seda enda jaoks teha. Mees tunneb ennast ära tõugatuna, sest ma pole enam nii julge temaga koos ja ega ei taha ka väga, et ta mu pekke näeks/katsuks. Enesetunne on halb ja enesekindlus kadunud. Tahaks lihtsalt oma kehaga lõpuks ometi sõbraks saada ja ennast sõbrannade seas ilusana tunda!

    Kodust saaksin ära olla nädala kindlalt!

  28. Waudivau, mis pakkumine!
    Suurte ülekilodega ma ei vaevle kuid sellegipoolest on kaal hetkel kõrgeim, mis ta mul eales on olnud. Tulin paar kuud tagasi Austraaliast ja seal nagu ei olnud seda isu trenni vihtuda kuigi terve elu ma trenni teinud olen. Ja nüüd siis tulemus käes. :D Üritan motiveerida, et mine trenni aga hetkel seda indu pole. Tean, et see peab tulema ja siis teen asja südamega ja käin regulaarselt. Aga 100% ütlen, et kui selline pakkumine nina all, siis kindlasti võtaks sabast kinni ja selle asja ära teeks. Ja see oleks ka see vajalik tõuge, mis sunniks mind jälle samal rajal edasi käima.
    Olen jälginud seda blogi juma ammusest ajast, lugesin ka teie Austraalia seiklusi kui ise juba seal olin. Näha on, et sa oled mõnus inimene ja sinuga oleks lust seda koos teha. Ja kui kummalgi tuleb isu vinguda, siis annaks jalaga üksteisele peesse ja läheks edasi! :D

    1. Unustasin mõned asjad lisada. Sobiks ilmselt kas 7-14 päevane programm. Ja päevaprogramm ise tundub MEGA mõnus! Mm-mm!

  29. Hei-hei,

    Olen nüüd paar päeva seedinud Su postitust ja ei saa lahti mõttest, et ehk just see aitaks end käsile võtta ja saada kontrolli alla oma kehakaal. Minu lisakilod on tulnud peale kahe lapse sündi. Suurem on 4-aastane ja väiksem sai just 2. Mulle sobiks edukalt 7-päevane programm. Sellise ajaperioodi suudaksin kenasti hoidmised korraldada.
    Olen proovinud erinevaid dieete, kuid jõudnud arusaamisele, et pelgalt sellest ei piisa. Lisaks olen mõelnud, et vajaksin personaalselt lähenemist ja mulle tundub, et see Läti programm just seda oleks.
    Muidu olen seda tüüpi, et kui midagi hingega käsile võtan, siis ka lõpuni viin. Arvan, et meil võiksid olla tõhusad ja lõbusad päevad. Väikene vaheldus ja samas võimalus tunda suuremat rahulolu oma kehast. Lisaks saaksime ehk arutada oma äriplaane ja ideed, kuidas täpselt asja toimima plaanime saada. Nimelt sain enda äriplaani koolitusel kaitstud ja detsembris plaanin selle Töötukassasse esitada! Samuti oleks heaks ühendavaks teemaks väikeste härrasmeeste kasvatamine ja nendele emaks olemine ;)

    Loodetavasti kohtume juba uuel aastal enda jaoks aega võttes ja seeläbi saavutades parema enesetunde!

  30. Vot see on pakkumine !!
    Olen olnud oma kaaluga hädas küll ainult möned aastad ja omalkäel olen juba alla vötnud 10 kilo, aga siiski on suur suur suuuur soov veel alla vötta! Paks ma otseselt ei ole, aga lodev küll. Ja natuke ikka pekki leidub siit ja sealt.

    Aga miks just mina vöiksin sinna saada ? Hmm – arvan, et see oleks minu jaoks tohutu väljakutse ja see kindlasti muudaks/arendaks minu vastupidavust ning järjekindlust. Sellest jääb mul alati puudu.
    Suudan mingiaeg normaalselt toituda ja trenni teha ja siis jälle läheb käest ära.
    Diivanil on ju nii mugav lebotada
    Aga jah see on üks köige ägedamaid loose/pakkumisi mis ma oma elus üldse lugenud olen.
    Ära ma kedagi vast rääkida ei oska, aga siiski loodan ja soovin, et saaksin selle üliüliiiiiiiägeda kogemuse osaliseks.
    Ptv lapsi mul pole niiet lapsehoidjat pole vaja leida – ning aastaalgusel on aega küll ja veel, et seal oma pekke pöletada

  31. Ohh jumala vahva pakkumine ju.Mina olen selline mutt, kes alustab toitumiskava, siis võtab alla, siis juurde, siis alla, siis juurde ja siis löön käega.
    Ülekaalu mul otseselt ei ole, aga kehakoostis on vale. Kõhupekk on korralik, ümber riideid kanda ei saa, jalad ja pepu on tsellus.
    Olen jälginud erinevaid kavasid ja tean täpselt, et kõik toimib, kui piisavalt tahab.
    Kuna ma eriline napsutaja üldse ei olegi ja meeldib end proovile panna, siis usun ,et see “puhkus” oleks sobilik mulle.
    Saaksin kodunt ära küll, lihtsalt töölt tuleb võimalikult vara puhkust küsida. Laps on kooliealine ja saab isaga hakkama küll.

  32. Niih… Mina tahan Lätti minna koos sinuga! :)
    Üritan nüüd ennast siis sulle maha ärida.
    Kuidas ülekaal tekkis?
    Kõige kergem on ju süüdistada geene. Ema oli suur, vanaema oli suur… kõik olid suured. Tegelikult mulle lihtsalt meeldis süüa. Süüa palju ja valesti.
    On olnud ka elus etapp, kus täitsa ise suutsin kaalu langetada 99 kilo pealt 73 kilo peale. Trenn ja nälgimine aasta jagu.
    Siis aga tuli kooselu ning mugavus. Kaalu tuli kaela kolinal. Ja kaks last… Ehk siis lõpuks kaalusin koledad 117 + kg. Täpselt sel hetkel läks mu ema ja sõbranna Bypassi opile ning tänu neile sain ka mina julguse seda teha. Kaal langes ilusti. Lõpuks näitas kaal 66 kg. Super ju! Oma 170 cm juures oli 66 kg suurepärane tulemus, mõne jaoks ma juba tundusin liiga näljane ja lahja.
    Nojah.. opist on nüüdseks möödas kohe varsti 4 aastat. Ja juurde on kogunenud tagasi tobedad +9 kg. Süüdi on täielikult näksimine ja vähene liikumine. Tegelikult liikumist on isegi normaalselt, kuna töö on 50% ulatuses füüsiline ning samme tuleb päevas täis 16 000+.
    Milleks mulle Läti? Ma arvan, et ma vajan just sellist ranget distsipliini. “Magu” võiks ju end koomale tagasi tõmmata. Ja tegelikult ega väga palju ju vaja polegi. Suudaks 70 kg kaalul jälle kätte saada, siis on enesetunne 5+
    Trenni mulle meeldib väga teha. Pole füüsiliselt nõrk. Lemmikud on ujumine, spinning ning nagu ma ise seda nimetan “aktiivne jalutuskäik” . Ma lihtsalt hetkel olen leidnud alati vabandusi, Miks mitte nende aladega tegeleda?! Parim vabandus on, et mu sõbrad on laisad :D ja ei viitsi minuga koos trenni tulla.. Ma nimelt vajan konkurentsi.
    Eks saaks ka Lätis omamoodi võistelda ja üksteist motiveerida.

    Pealegi arvan ma endast suhteliselt hästi ning ma arvan, et ma oleks päris fun ja tore kaaslane sellel teel. Mehe olen kah nõusse saanud, et passib tittesid (8 ja 5 – kõvad tited küll :D ).. ja vast saaks ka töölt puhkust.

  33. Miks mina ….no ei teagi miks….eks igaühel on omad põhjused….aga tahaks väga :D
    Minu lugu siis selline…olen käinud 5 a. tagasi bybassi opil….Kaal langes 45 kilo alla üpris ruttu…..Tasapisi on tagasi tulnud 10 kilo….Ideaalkaalus olin 74 kilo juures….see oli mulle väga hea tulemus…kui saaks nüüd nii 5 kilo alla siis oleks super.Rohkem ei tahagi.
    Sain hiljuti 56 aastaseks,kuid tegelikult antakse mulle max 35-40 kui sedagi….hingelt olen aga 25…..nooruslik,sportlik,kergesti seltsiv ,lõbus ja kerge sammuga :D.
    Selline reis oleks väga vahva…..Tahaks ennast proovile panna….tegelikult pole see õige seletus sest tean ,et saan sellega hakkama.
    Usun,et minuga oleks koos tore…..sõbralik,seltsiv,ei virise,kuulata oskav,kõigega kaasaminev ja valdan vabalt vene keelt ,mida võib seal vaja minna :D
    Nii,et miks mina…..aga miks mitte….kaotada ei oleks meil muud midagi peale kilode :D

  34. Alles eile lubasin härrale, et taastan oma vormi, mis oli viimati aastal 2011. Ehk siis 75 kilo- ta lahkelt lubas mul 85 piiriks seada( ehk siis 5 kilo kummagi lapse eest).
    Kahjuks olid rasedused hea vabandus õudseks söögiorgiaks- esimene kord tuli 32 kilo, teine kord ligi 20 kilo juurde.
    Kuigi härra ütleb, et olen ilus, tunnen end ise kehvasti nähes volte ja rippuvaid osi. Eriti kuna enne rasedusi oli minimaalne volt ainult kõhupeal. Uusaasta lubaduse olen juba seega välja mõelnud ning usun, et see paastulaager aitaks vägagi sobivalt kaasa. Vein mulle niikuinii ei maitse ja juustu niisama süüa ei soovi :)
    Ajaliselt sobiks vast 7 päevane või äärmisel juhul 14 päevane- vaevalt mu härral närvi kauemaks jätkub:)

  35. Mina liituksin ülihea meelega lausa.
    Peale teise lapse sündi (vaikselt juba saab 3 aastat) ei ole ma oma kaalu kontrolli alla saanud. Võtsin väga palju juurde selle rasedusega ja ikka 100 kg venitasin välja. Sünnitus ei läinud plaanipäraselt, erakorraline keiser oli, aga see on juba pikem story. Aga no selle kogemusega mul nats flippis hetkeks ikka ära, ma kukkusin veel õgima ja võtsin 14 kg juurde peale lapse sündi.
    Siin ma siis istungi, kaal viimased paar aastat jojo’na kõikumas, aasta tagasi sain kaalu 84 kg peale, kaks kuud tagasi oli see 97 kg tuuris ja hetkel olen 91 kg.
    Ma olen konkreetselt šokolaadipaks, see on ikka räige sõltuvus. Ja eks natuke jääb see kaalulangetamise põrumine ka minu liigarmastusväärse abikaasa taha ka. Ikka helistab ja uurib, no kas võtan sulle ka õhtuks midagi, kas tahad veini/siidrit või midagi head, kas teeme filmiõhtu ja näksime midagi jnejnejne. Praegu olen ma suutnud ei öelda ja ta on ka ise selles osas tagasi tõmmanud. Ta ei ole kunagi rõhunud minu kaalule, et issand, Jansa, sa peaksid küll alla võtma vms. Ja ei, mu mees ei ole mingi õllekõhuga paksuke. Mul on väga heas füüsilises vormis olev mees, kes on minust pealegi kaks aastat noorem.
    Praegu ma üritan seda šoksimaiast looma enda sees taltsutada, rohkem liikuma ja õigeid valikuid toidu osas teha. Hetkel on see pea kaks kuud mul juba õnnestunud.
    Tahan lõpuks ometi oma kaalu kontrolli alla saada, lastele heaks eeskujuks olla ja no selliste lisakilodega on suhteliselt raske vanema pojaga teatud tegevustes sammu pidada. Näen oma mehe kõrval ka ikka suht suur morsk välja ning vana ka. Mu abikaasa niigi kaks aastat noorem minust ja see ülekaal teeb ming veel vanemaks kui ma tegelikult olen. Hetkel olen endale eesmärgiks seadnud, et suveks olen normaalkaalus. Seda enam, et mind ootab järgmisel suvel ees juubel – saan juba 30. Ümberringi on saledad sõbrannad, pereliikmed ja mina olen hetkel see lühike paksuke.
    Mingil hetkel suure tõenäosusega see kaalulangus ju ka pidurdub, kogu aeg sarnane liikumine/toitumine ja keha vajab muutust, mingit boosterit. Nädal Lätis oleks suurepärane võimalus oma kehale üks kerge šokiteraapia teha ja mis saaks olla paremat, kui peale trenni veel ka lahedas seltskonnas spaamõnusid nautida.
    Saaksin aasta algul nädala kindlasti vabaks ja 9-15 jaanuar oleks veel eriti ideaalne ;)
    Kuid kõik on kohaldatav ja mu mees võimaldaks mulle selle nädala ka muul ajal ja vajadusel saaksin isegi kaks vaba nädalat.

    Ja miks mina peaksin saama valituks – no miks mitte?!
    Ma olen juba kaalulangetust alustanud, olen motiveeritud ja see lisalaks kehale oleks nagu sõõm värsket õhku mu kehale!

  36. See oleks ülim väljakutse… põnev ja kindlasti ka paras pähkel.
    Miks mina peaks just see olema keda kaasa võtta. Sest minul on vaja kedagi kes tagant utsitaks, et ära anna alla ja ma arvan, et sinul ka.
    Minu tee ülekaalu algas teise lapseootusega. Siis juba tuli kaalu kõvasti juurde ja alla on seda väga raske saada. Kuna kuulun veel nende inimeste sekka kelle ainevahetus on äärmiselt aeglane on kaalukaotus raske tulema. Aga kui läheb on tulemused hästi näha. 5kg annab juba silmaganähtava tulemuse ja nr väiksema suuruse, millele oleks ju ülihea tunnistajaks olla. Ülekaal põhjustab ka pingeid mehega.. ja mitte seda, et tema mulle midagi halvasti ütleks vaid ma ise. Tunnen end halvasti ja tema saab kõik enda kraesse… ma pole uhke aga tunnistan, et probleem on.
    Kaalukaotust oleks vaja veel tervisepärast, sain diagnoosi kõrgele vererõhule ja takkima hakkas koormuse tõttu kukekannus. Ja ma ei palu lihtsalt kiiret varjanti kuidas kaalu kaotada. Teen selle nimel igapäev tööd, et kaal enam ei tõuseks ja natukenegi alla läheks ja see oleks lihtsalt lisa abi. Kodust eemalolemisega probleemi ei teki. On küll kodus 4 väikest last aga samas ka mees, kes saab nendega hakkama ja vajadusel ka vanaemad aitavad
    Aga kui loosiõnn ei naerata siis jaga kindlasti kogemust… tundub väga põnev ;)

Comments are closed.