Leenu oma eksidest… kas armumine = eks?




Oma sakslasest ma juba kirjutasin – Kui me oleksime oma eelmises suhtes, siis milline elu meil praegu oleks?. Kui me siit ettepoole liigume, siis..

Oh, jumal, olid ajad. Mul vist olid sellised “nägin, armusin ülepeakaela, ei saanud asja, uus sihtmärk” suhted. Või noh, armumised.

Funnystory: kirjutasime kunagi sõbrannaga kahasse järjejuttu Delfisse ja lood, mis me oma eludest maha kirjutasime, said tagasisidet, et pole võimalik. Päriselt küll nii olla ei saaks. Ja lood, mis me välja mõtlesime, unistasime ja ette kujutasime, said kommentaare, omfg, mul oli samamoodi, jaaa, täiega tuttav olukord. Ütlen kohe ära, et kuigi järgnev võib tunduda ilukirjanduslik, siis on see kõik tõestisündinud lugu ja pigem on osaliselt välja jäetud kui midagi juurde pandud. 



Ma peaks vist alustama minu esimesest armumisest. Nimesid nimetamata. Aasta võis olla 95-96. Ta töötas raadios ja ma võisin tundide viisi tema saateid kuulata ja kõrv raadio ees õhata. Võite kolm korda arvata, kas ta tundis sama. Ilmselgelt mitte! Aga ma olin nii armunud, et käisin tal raadios “tööl vastas”, kinkisin talle tõelise fännina šokolaadi ja kutsusin teda burksi sööma. Ma olin tõsine stalker. Kui piinlik. Õnneks sai see kuidagi läbi.

Järgmisel suvel (96 v 97 aastal) oli mul G, kellega ma kohtusin vist Lauluväljakul kui ma ei eksi ja kellele ma kaotasin oma süütuse. Jaanipäeval. Juulis sai see “suhe” läbi, sest ilmselgelt polnud tema üldse mingi suhte peal väljas, vaid teadagi selle asja peal, mis ta jaanidel kätte sai.

Sellest mingi aasta hiljem (98 lõpetasin) seksisin ma uuesti. Koolilõpupeol klassivennaga. Lõpupeol. No klassika, mis ma oskan öelda.



Ja tegelikult enne esimest suhet 99 aastal jäidki ainult mingid armumised ja paar seksisutsakat (no seks nii korra aastas nagu eelnevalt näha :D). Mis suhtesse see 14-15aastane ikka astub. No näiteks olin ma megagigahüper armunud kunagi ühte kutti, kes oli minust kaheksa aastat vanem. Ma jõlkusin temaga koolitundide ajast tööl kaasas ja trippisin mööda linna ja hoidsime käest kinni ja vahel suudlesime, aga ta kunagi ei läinud kaugemale. Ütleski, et ma olen armas ja tore, aga ei-ei, liiga noor tema jaoks. Noh, armas ja aus, eks. Kuniks selgus, et ta on NELI FAKING KUUD MU SELJA TAGA MU PARIMAT SÕBRANNAT KEPPIND! Nagu tänks semud!

Ja see ei olnud veel kõik. Mul oli ka teine parim sõbranna, kellele ma seda esimest reeturit klatšida sain, kes mulle kaasa elas, et on jah, tont. Läks aega mööda, no mingi pool aastat umbes, ühel volbriööl otsustasime minna selle kuti juurde ööseks. Kobisime kõik kolmekesti tema suurde voodisse magama ja ma ärkasin selle peale, et nad minu kõrval sugu tegid. Nagu next level shit, lihtsalt! Mu sõbranna kaotas talle oma süütuse, tal oli veel mingi eriline isu tulla mulle pärast seda paugust tekki nina alla hõõruma. Ühesõnaga, see teema on nii next level shit lihtsalt, et anna abi!

See ei ole veel kõik. Kuna oli konkreetselt öö, kell oli kolm, ma olin kuskil Lasnamäel ja mul polnud mujale kui kõrvaltuppa minna, siis.. Kella viie ajal saabus selle mehe LAPSE EMA! Kes lihtsalt nende juurde magama kobis. Aga ka see ei ole veel kõik. Sest tegelikult elas ta selles korteris hoopis oma toonase naisega, kes oli juhuslikult reisil sel ajal. No mis ma oskan öelda, laia haardega mees. Aga no kurat, ta oli tõesti kena mees.



Ei, ma ei suhtle kellegagi neist enam ja kui mõni aasta pärast seda intsidenti mu sõbranna (see teine reetur) uuris, et miks ma nagu ei suhtle temaga ja kas ma nagu üle ei saa.. Siis ma olin, jep, kindlalt saan üle, et mu parimad sõbrannad mu “eluarmastust” keppisid. No, honey, I will never get over it! Kui ma peaks teda praegu nägema, oleks mu esimene mõte: sa, libu, keppisid mu meest, get out of my way! Ma ei ole andestanud. Või noh, ma ei pea ka mingit hullu viha ja ei toksi mingit wuuduunukku kodus, et sure, värdjas, aga eip, ma ei oleks sinuga kunagi enam sõber, sa oled reetur ja tont.

Nonii, liigume edasi. Pärast seda volbriööd lõpetasin ma igaljuhul põhikooli ja vahetasin kooli.

Septembris tekkis mulle uus kool, pinginaabrid, klassikaaslased ja kogu teema oli uus. Minu pinginaabriks sattus mingi terve elu seal koolis käinud aktivist, kes kohe mind kõikidesse asjadesse kaasas – kooliajalehed ja mingid ühised teatriskäigud jne. Ühel reedel ütles ta, et homme on meil teater ja 12ndast klassist tuleb sinna ka K, ta on täiega tore kutt, te võiks sobida.. Okei, teatrisse me läksime ja see kutt oli tõesti tore. Esmaspäeval käisime me koolis käest kinni ja olime kõige nunnum paar ever. No selline klassikaline kuradi filminäide lihtsalt. Aga tõesti, pool gümnaasiumi elas meile kaasa ja patsutas tunnustavalt õlale ja no nagu päris.

Me sebisime ja deitisime ja jalutasime ja nunnutasime mitu head nädalat, vist isegi kuud. Ma enam nii täpselt ei mäleta, aga mingil hetkel ma tundsin, et.. neee, midagi on valesti, ei ole seda tõmmet. Jaa, ta on maailma kõige nunnum, aga.. no teate, pahasid poisse ihkas ikka hing. Ma siis ühel jalutuskäigul pihtisin talle, et ma ei tea, kuidas ja mida ja tead, mulle vist veits meeldib mu klassivend K. Ta uuris siis täpsemalt, et kas see ja see ja mis mulle rohkem meeldib kui tema juures ja ma halba aimamata, rääkisin. Südamest ja ausalt. “Sa mõtled seda K’d jah? Ta on mu vend muidu!” Ausalt, ma tahtsin tol õhtul enekat teha. Nagu päriselt. Mul oli nii häbi. Oma lapsearuga sõin ma terve lehe valuvaigisteid sisse. Hommikul ma õnneks või kahjuks siiski ärkasin ja läksin kooli. Aga kas te nagu faking kujutate ette, mida ma võisin tunda?



Ütleme nii, et ka selle teise K’ga midagi peale suudlemise ja almost kähkuka ühel koolipeol ei juhtunud..

Nalja alles hakkas saama

Liigume edasi. 1999 sügis oli meil kodus remont ja me elasime mu tädi juures. Samal ajal sattusin ma pimesoolega haiglasse. Mu ema käis kodus vahepeal ja teatas, et “hahaha, meile tuli uus noor mees kaminat ehitama..” Ja ma olin mingi, tavai, ilus vä? Ma sebin ära siis.

Kui ma haiglast koju sain, siis.. läksin esimese asjana meie ehitusjärgus korterisse. See kamin ehitati läbi kolme seina ja tegelikult oli sinna taha võimatu näha. Ma astusin uksest sisse ja karjusin vanaemale, et kus see ahjumees on, ma tulin teda ära sebima.. Ise komberdasin oma pimesoolehaavaga ringi. Ja see kutt tõstis pead, siin olen. Piinlik või jaa!



Järgmisel päeval tegin ma ka ikka korteri peale asja ja tähtsat nägu ja kui ta lõpetama hakkas, siis küsis, kas saab mind kuskile viia. Ütlesin megaüleolevalt, et daaa.. mu tädi juurde. Läksime autosse ja… saate aru vä. Aasta romantik vä? Seal oli ämbritäis punaseid roose. Nagu arvake, kas 16aastane Leenu oli müüdud või ja! Ja sealt see algas.

Üsna pea selgus, et.. tal on naine. Tüüpiline “oi, armastust meil ammu pole ja no tead, lahku pole veel läinud ja..” jutt. Ma ütlesin konkreetselt, mul on täiesti ükskõik, kas nad on koos või lahus, plaanivad lapsi või lahutada, seni kuni mina saan temaga lustida ja mul on lõbus. Ütlesin, et asju oma naisega, arutagu ja klattigu temaga, mina sinna ei puutu. Megatäiskasvanulik 16aastane – lapsed ja naised, see pole mingi takistus. I am all in!

Igal juhul oli meil lõbus, üsna mitu-mitu kuud kui aus olla ja.. Ma ei tea, kas nad läksid lahku, olid koos, kes kellele valetas.. Mingi hetk me jäime ta naisele nö vahele, aga mulle tundus, et see oli tal teadlik käik mind sinna enda maja ette viia, et äkki vist selleks, et naine saaks aru, et kuule, näe, mul on siin uus tibi.. ja me võiks nüüd lahku minna. Meestel vist on keeruline selle otse olemisega? Ma ei tea ka. Ühesõnaga, see naine tõmbas draama käima (no päris ise ei tõmbakski, eks?), ta lubas eneka teha ja hüsteeritses ja paanitses.



Järgmine samm sellest oli “kokkulepitud lahkuminek”, ehk siis see mees palus mul telefonis teeselda nutvat mahajäetud naist, kui ta naise kuuldes meie suhte lõpetama pidi. Mul oli savi, ma tegin mis ta tahtis, sest mul oli temaga lõbus ja no jumal.. lõpetame siis suhte ära!

Pool tundi pärast seda kõnet oli ta muideks minu juures, me sõime koos õhtust, seksisime ja ta läks koju tagasi. See selleks.

Uuh, ma loodan, et ta naine ei loe seda praegu, sest ma ise tunneks end selles loos küll ära. Sest noh, ehk siin praegu selgub asju, mida ta ei teadnud KAKSKÜMMENDAASTAT TAGASI! Saate aru naljast, see oli 20 aastat tagasi! Ma alles praegu mõtlesin, et see oli 99 aastal, sellest saab kohe 20 aastat! Ulme!

Järgmine laks oli see, et see mees otsustas (kuradi hea otsus!) minna merele tööle. Neljaks kuuks. Vapsee norm tegelikult, jätta NAISED maha ja olla omaette. Küll üle saavad, eks. Mul oli suht okei leppida tema lahkumisega, sest noh.. Ma mäletan, ma küll nutsin ja igatsesin, aga see ei olnud selline armastus nagu näiteks selle vändagängsteriga kes mu sõbrannasid paugutas.

Aga siis alles nalja hakkas saama

Läks mööda mingi kuu või midagi kui mulle helistas tema naine. See sama naine, kellele me olime etendanud lahkuminekuid ja jadiradidaa.. Temal mure, mees ei taha suhelda, mida teha. Nagu for real? Ma olin 16 ja ma hakkasin totaalselt naerma ja küsisin, et kas sa päriselt, minust ligi 10aastat vanemana küsid oma mehe armukeselt, mida teha? Oh, õnneks neid kõnesid oli vist ainult paar ja ma ütlesin, et ka mina ei tea tema mehest midagi ja mul tegelt jumala suva.



Mingi neli kuud hiljem kui ta merelt tuli, me kohtusime. Aga ei midagi pikka ega seksikat enam. See oli minu jaoks lõppenud teema.

Mu viimased andmed neist on, et nad abiellusid aastaid hiljem ja said lapse ja siis varsti veel ühe. Nad olid kooliajal juba käima hakanud paar, ma praegu mõtlen, et nii lahe kui nad ikka veel koos oleks, sest see ongi ju tõeline esimene armastus, lihtsalt väikese kõrvalekaldega minu näol. Noh, loodetavasti see mees pole rohkem ära armunud nagu tookord minusse.

Ja siis hakkasid minu suhted alles..

2000 kevadel sain ma sõnumi “kena kevadet” – ma ei teadnud isegi, kes selle numbri taga on. Selgus, et üks kutt, kellega suvel koos töötasime ja ma meenusin talle ja.. Sealt sai alguse kahe ja pooleaastane, minu esimene päris suhe, kellel oli üle keskmise varustus ja kui ma sellest hiljem Meelisele rääkisin, siis ta niutsus kadedusest ja ei saanud minust aru, miks megasuur ei ole alati hea.

Ta oli samamoodi ülitore poiss, aga kurat, vist ikka üldse mitte minu tüüpi. Teda ei huvitanud glamuursed punasevaibapeod ja luksuslikud vahuveinid, tema pani seljakoti selga, hüppas motika otsa ja sõitis metsa grillima ja jões nägu pesema. Noh, ma võisin ka seda teha, aga 30kilone seljakott polnud pigem minu teema, ma oleks eelisanud kristalli ja lühtreid, välklampe ja punaseid vaipu.

Meil olid imelised aastad, ma ei suuda praegu millegi üle väga kurta. Eks draamat oli ka ja temale eelnenud elu ei olnud just kõige tavalisem tiinekaelu ja teda häiris see tegelikult tugevalt ja ta arvas, et iga kutt kellega ma väljas käin või suhtlen, tahab minult ainult ühte. Aru saamata toona, et ma olin talle 101% truu.



Kui me lahku läksime, siis seksima jäime me ikka. Nii hea oli. Mul oli siis juba tekkinud isegi see sakslane ja ikka oli peolt koju minnes mul enne kiire kõne “tulen läbi?”. Ja üsna tihti ma ka läbi käisin. Läksin, rääkisime, jõime veini, seksisime ja ma läksin koju. Kiire ja konkreetne. Mingi aeg hiljem, kui ta ka iga kord ei saanud, tekkis mul kaks sellist kutti veel, kelle juures seksimas käia.

Meelis just meenutas, et ühe isa oli ju preester, kellele te vahele jäite. Jep! Nii oli.

Ja siia vahele mahub veel üks seik. 96 aastal tahetud kutt, sai minu omaks kümme aastat hiljem! Kunagi 96nda aasta suvel meeldis mulle veel üks kutt. Me käisime koos nendel lauluväljaku suvekontsertidel. Olimegi nunnud, käest kinni, musitasime vahel ja that’s it. Pidu sai läbi, me läksime igaüks oma koju. Aga mingi hetk ma avastasin, fak, ta meeldib mulle täiega. See oli ühepoolne, ilmselge. Mingi järgmisel suvel jõlkusime me jälle koos ja ka ülejärgmisel, kuni ta lõpuks ütles, et kuule, ma ei taha suhet, nagu päriselt. Okei, ei taha, pole vaja, tšau pakaa. Nii kiirelt need armumised tulid ja läksid.

Aga siis kui ma olin selle eksiga juba lahus, siis ma ei tea, rate või mis meil oli, või kust me mingi kontakti saime.. Igal juhul kokku me saime selle lauluväljaku kutiga, kellega me kontserte mitu suve väisasime, me mu sõbranna juures mingil istumisel olime ja koju minnes paugutasime me kõikide nende aastate eest takka järgi. Saime mingi paar-kolm korda sel sügisel kokku, ainsa eesmärgiga seksida. Tal oli naine kodus toona, ma teadsin.. Kellega ma muuseas kohtusin paar suve tagasi ühel tüdrukuteõhtul ja NENDEGA ka sellele järgnenud pulmas.



No ja siis tuli vahepeal see sakslane ja siis tuli juba Meelis. Ma mäletan selgelt, see oli naabripoisi sünnipäev, ma olin Meelisega kaks kuud selleks ajaks deitinud ja pärast pidu helistasin ma sellele esimesele eksile, kelle juurde ma ikka pärast pidusid läksin.. Läksin külla nagu tavaliselt ja ma ei suutnud teda suudeldagi. Ma vabandasin ette ja taha ja sain aru, et nüüdsest on minu elu Meelis. Ma ei taha enam kedagi teist! Ja nii ta ongi üksteist aastat olnud :)

Nonii, laske tulla, põnevaid lugusid eksidest. Ma ei taha öelda, et biit me, aga kindlasti on teil sama värvikaid lugusid! Kommenteerida saab anonüümselt ;)


47 Comments

  1. Kurb tunnistada aga mul polegi suhteid. Kõige pikem sebimine on olnud pool aastat ja siis mul läks igavaks ja otsisin kellegi uue. Tüdinen kiiresti.
    Küll aga on mul igasuguseid seksiseiklusi.

  2. Mul selline “ideaalne” armulugu vist.. olin toona 15, peigmees just 18 saanud, heast perest. Hakkasime koos olema ja nüüd, pea 7 aastat hiljem elame enda ehitatud majas ja kasvatame koera ning kahte kassi, peale ülikooli ehk tulevad lapsed ka. Mees hea töö peal ja millestki puudust pole. Kummalgi varasemaid suhteid ei ole olnud ja absoluutselt puudust ka ei tunne, samas on huvitav teiste lugusid lugeda.

    Jõudu ja jaksu ;)

    1. Ma siiralt loodan, et see suhe jääb sul püsima, ausalt. Olin ise üsna sarnases olukorras – “high-school sweethearts”, ühiselt rajatud kodu, suur armastus… Kuni enam ei olnud. Mul (ja mu tolleaegsel kaaslasel) tekkis tunne, et elu on elamata, palju on kogemata, sarved maha jooksmata. Läksime lahku, panin hullu (peod, mehed, kõiki partnereid ei mäletagi…), aga olen endaga rahul ja õnnelik, et siis sellise otsuse tegin. Kasvasin selle vahepealse ajaga palju, rahunesin maha ja nüüd olen õnnelikus abielus. Ma ei ütle, et sul nii läheb, aga tasub silmad lahti hoida ja olla igasugustele võimalustele avatud. Surivoodil oleks päris nõme olla nii, et kahetsed tegemata asju.

    2. mul oli ka peaaegu nii, noh vanusevahe pisut suurem ja mees oli juba keskkooli lõpetanud ja tööl kui kohtusime. elasime 20a koos ja kõik tundus ilus – maja, kass-koer, lapsed ning üks hetk sain aru, et kuna kogemust polnud, siis olin ikka paduloll olnud.
      nii et sorry, ei usu enam ühtegi highschool sweethearts lugu, pikalt need ei kesta. niipea kui üks pool oma naiivsusest üle saab (ehk siis lõpuks areneb), siis on kaput. tegelikult ma ühte lugu tean, mis õnnelik aga see tähendas osapoolte põhjalikku enesearengu ja eneseleidmise teed vastavate koolide, kursuste jms näol.

  3. Tahaks näha hoopis 16-aastast Leenut :D änksad lood! Mul oli selline nö sarvede mahajooksmise periood 18-21, kuniks kohtusin praeguse abikaasaga. Meie ka kusjuures 11 aastat tänaseks koos ja sellest abielus 4,5 ;)

  4. Olin eksiga koos mingi 3aastat, kuni jätsin maha, see suhe oli liiga hull. Peale lahkuminekut ikka käis ja rääkis ja nuttis, milline eluarmastus olen. Ja saime kokku ja käisin tema pool, magasime koos ja sõime ja mitte midagi tõsist. Kinkis mulle alati ilusaid kimpe muidugi, mis oli mega armas :) Hiljem tuli välja, et tal vist oli uus naine samal ajal, kui ma sain facebooki sõimukirju, et miks TEMA mehega suhtlen ja ma olen libu Nagu kullakene, mul polnud sinust aimugi. Süüdista pigem ikka meest, kes jättis midagi rääkimata. Nüüdseks on neil isegi laps, aga hiljuti tüüp helistas ja kutsus jooma ka. Haha…õnneks mul mega hea suhe ja parim mees ja jumal tänatud, et selliseid kokku-lahku suhtedraamasid pole nagu neil. Vaene laps.

    1. 18 aastaselt hakkasin oma esimese mehega koos elama ,saime lapse . Koos olime 10 aastat ,neist 6 a abielus. Kahjuks lahutasime. Ja vot siis oli minul see aeg mingi 3-4 aastat tõmbasin ringi ja vahetasin mehi nagu sokke. Ei kahetse aga uuesti ei teeks. Siis kohtusin oma praeguse mehega ja nüüd 5 aastat suhtes ja loodetavasti surmani

  5. Et käid inimesega samas koolis, olete mitmeid kuid paar ja ometi ei tea, kes tema vend on? Perekonnanimed ka ei toonud selgust? Kunagi tal kodus külas ei käinud? Mitte millestki omavahel ei vestelnud?

    No sorri, muu võis juhtuda, aga selle luuletasid küll juurde.

    1. Me tõesti ei rääkinud temaga tema perest, tsillisime peaaegu alati kahekesti ja külas tal ei käinud. Ta käis minu juures v veetsime aega valjas jalutades ja parkides jne. See oli mingi paarikuine teema, musid kallid ja niisama tore :) ja ma ei viinud nimesid kokku, mis teha :) ma olin seal koolis uus, ei teadnud kes kelle sugulane v vend on :)

    2. Kindlasti on see tõsi. Minuga juhtus põhikoolis sama. Mina käisin õega ühes koolis. Kaks klassi vahet. Alles aasta hiljem saadi teada, et oleme õed. Meil olid erinevad sõbrad ja koolis väga ei suhelnud. Kusjuures perekonnanimed samad. 90-ndatel ei olnud internetti. Tänapäeval facebook ja muud portaalid , kus ka perekonnanimed.

    1. Kunagi nooruses olen tõesti andnud inteka, kus seda ütlesin. Ei ole mingit erilist lugu seal taga, suvaline pidu lõppes vallatult – kaks naist, üks mees.

  6. Minu esimene armastus oli vist mingi sõbranna naabrimees. Olin võib olla 7-8 a ja see tüüp oli vist 20 ringis. Ma arvan. Käisin nsm teda eemalt imetlemas, aga lõpuks oli tal mingi pruut ja mu süda murdus. Täielik pettumus. Mäletan, et joonistasime kuskile südameid veel, kus selle mehe nimi sees oli.
    Neid kiindumusi oli päris palju kusjuures, aga kuidagi said need unelmad alati karmi lõpu. Mõnega nagu isegi hakkas liin jooksma, aga ei jooksnud päris lõpuni. Südant on kõvasti valutatud.
    Üheöösuhteid on ka olnud, aga need jäävad pigem noorusaega, kus on vabadus rohkem käes olnud.
    Kokku on olnud kolm tõsisemat suhet. Esimene oli küll siis, kui ma olin väga noor ja see mees minust kõvasti vanem, pluss veel see, et tal oli naine olemas juba. Samas mind see ei seganud, ma ei osanud elult veel midagi tahta. Ma olin ikka täiesti masenduses, kui kõik lõppes ja kaua aega, aga kuidagi sain lõpuks üle. Olen temaga isegi nüüd sada aastat hiljem ka suhelnud või kokku puutunud. Praegu ajab naerma, et mida oli seal üldse taga nutta. Mõttetu tegelane
    Teine suhe oli pikem ja tõsisem, aga mees osutus narkomaaniks. Ma võiks pikalt ja laialt rääkida koomilisi juhtumeid selle suhte ajal, aga siia ei mahuks ära. Kokku-lahku suhe oli. Õnneks sai ikka otsa lõpuks. Parem õudne lõpp, kui lõputu õudus.
    Viimane ehk siis kolmas suhe kestab siiani. Ka siin on omad eripärad, aga need ei sega mind ja olen õnnelik temaga. Kui neid nooruse asju läbi kirjutada siia, siis mõtlen, et üsna värvikas elu olnud. Pole veel nii vanagi.

  7. Mul polegi ekstreemseid suhteid olnud, mäletan oma esimest paarikuist suhet, kui lõpuks kutt jättis mu maha põhjendusega, et ta sõbrad arvavad, et ta pole kaugsuhte tüüpi meie vahemaa oli mingi 50-60km

  8. Lugesin ja muigasin, et toredad lood oled endast välja mõelnud. No lihtsalt kuidagi ei tundunud usutav, et saad iga kuti, kes meeldib, sest arvasin, et olid juba siis kogukas. Nüüd vaatasin seda linki mis jagasid ja oh heldene aeg, sa olid noorena väga kena, lausa ilus! Kas tohin küsida, mitte yldse halvaga, et millest sul tekkis kaalutõus?

  9. Minu eks oli selline kes minu seljataga suhtles paljude naistega, (ühest ma teadsin, aga sellelt naiselt kuulsin, et neid oli veel) kui ma sellest teada sain, siis ta muidugi väitis, et nende vahel pole midagi ja nad on lihtsalt sõbrad. Eks nad kohtusid päris tihti ja enne seda ei tohtinud ma talle ei kalli ega midagi teha, et muidu jääb mu lõhnaõli lõhn tema juurde.. Teine kes oli väidetavalt tema töökkaslane, ei tohtinud kunagi teada, et mina temajuures olen ja teda ma ka kunagi ei näinud. Kui me lõpuks lahku läksime siis sain teada, et kolmanda naise oli ta rasedaks teinud, kuid lõpuks ka see naine läks oma eelmine mehe juurde tagasi..
    Aga õnneks ma sain temast päris kiirelt üle ja nüüd olen juba natuke üle 5 aasta olnud koos oma suurepärase elukaaslasega kellega oleme juba aastake kihlatud olnud. :)

    1. Ma ei tea miks, mulle meenus selle looga üks kutt, meie tutvusringkonnast, kellel oli samal ajal kaks naist.. ja kes juhuslikult jäid samal ajal rasedaks.. sünnitasid kõrvalpalatites… Aga selleks ajaks oli ta valiku teinud. Ühe juures oli tookord ametlikult, teise palatis mitteametlikult. Ma ei tea siiani, kas need naised teineteise olemasolust teavad, aga paljud teavad seda lugu kõrvalt :)

  10. Minu esimene, kellele süütuse kaotasin pea 10a tagasi, helistab mulle siiani :D korduvalt tahtnud mulle külla tulla. Endal naine ja 2 last ja fb järgi suur armastus. Õnneks pole ma selline, kes tahaks kellegi armuke olla. Lisaks pole seksi kunagi nii palju nautinud, et suvalisega teeks.

  11. Oeh …ma peaks oma seiklusi kirjutama hakkama saaks Tuuli Riismaa 15a ‘Saladusi’ vändata
    ..aga njaaa…süütuse kaotasin täiesti suvalisele armsale kutile. Oli minust 10a vanem ….’deitisime’ 24h :D
    …..klassivennaga ‘sebisime’ juba 8dast klassist peale. Aga see oli vaid selline ‘käest kinni, mõned musid’. Kõik. Ja nii oligi kuni siin 7a tagasi saime kokku ja üks asi viis teiseni ja ‘seksisemud’ meist said….kestis oma 3aastat selline ‘elu’.
    …..kuna mul ka pikemaid suhteid olnud. Aga need õnnetult lõppenud siis otsustasin, et ma ei taha enam justkui suhet….aga seksi nagu siiski tahaks..
    Seega saigi veits ‘tinderdatud’.
    Nooh …..saime kokku, päris mitu korda…õhtul tuli (hiljem) ja istusime, jõime veini(mina jõin.) Ja rääkisime…ja siis läks tema koju…. Kuniks korra ta kirjutas et ‘ma ei tea miks ma ära küll läksin täna’… Vastasin, et “aga sa tead kus ma elan, tule..’
    …ja kurja küll, siia ta jäänud ongi…,…ja tundub, et täitsa nagu ‘peabki olema siin ja meiega’.

  12. Kirjutan siia oma viimase romansi, et oleks kuskile kirjutatud. Eeldades, et keegi seda ei loe.
    Läksin selle aasta alguses omapäi mõneks ajaks välismaale ilusat ilma nautima. Esimesel õhtul kohtusin ühe meesterahvaga, järgmisel õhtul sattusime kahekesi välja minema (lihtsalt, sest keegi ei liitunud meiega), õhtu lõppes tema autos…hommikuni.
    Mõtlesin, et 2 nädalat, mis ma tema kandis olen võime ju aega koos veeta, aga seejärel liigun ma edasi ja ei näe teda enam kunagi.
    2 nädalat sai pisaraterohkelt läbi, mina läksin järgmise sihtkohta ja jätsime hüvasti. Rääkisime ikka, et võiks uuesti kohtuda, aga realistlikuks ma seda ei pidanud. Kuni ta mulle järele lendas. Ja siis armusime me mõlemad ära. Tema vandus mulle igavest armastust juba varem, aga pidasin seda kõike pigem suusoojaks öelduks, tegemist ju siiski ameeriklasega, aga pärast seda nädalat olime mõlemad kõrvuni armunud.
    Siis tuli temal aeg tagasi lennata, jätsime pisaraterohkelt hüvasti ja mind ootas kolmas sihtkoht.
    Elasin oma elu edasi, suhtlesime pidevalt. Kuni ma talle järele lendasin nädalaks. Nagu arvata võis jätkus kõik täpselt sealt, kus enne pooleli jäi. Lisaks veel see, et arutasime abiellumist. Mitte isegi romantiliselt vaid pigem viisapõhjustel. Et saaksin pikemaks jääda, et saaksime näha, mis sellest saab.
    Siis tuli aeg jälle lahkuda ja tulin koju tagasi. Pea laiali otsas, süda tõmbamas teise maailma otsa. Tegin ettepaneku meie asi lahtisena öelda, et oleme uutele inimestele avatud, aga kui tunded kuuga üle ei lähe, siis leiame viisi koos olla.
    Tunded ei kadunud kuuga, tekkisid kindlad plaanid tagasi minna sügisel.
    Kiirelt tekkisid plaani komplikatsioonid ja naasmine poleks saanud toimuda enne aasta lõppu. Üritasime asja lõpetada sõbralikult, mis ei tulnud kordagi välja, sest meid kuidagi tõmbab teineteise poole.
    Ühel hetkel selgus, et ta oli mulle valetanud ja kellegi teisega vahepeal nädal aega fuckfesti pidanud, mis mind väga ei üllatanud, küll aga ei hakka ma teise maailma otsa kolima inimese pärast, kes mulle asjatult valetab (meie kokkulepe oli olla teistele avatud, aga teineteisega aus). Ja nii õnnestus meil lõplikult asi ära lõpetada.

    Kuni ta helistas mulle kuu aega hiljem ja tegi abieluettepaneku. Pika ja kauni jutuga, kui imeline mina olen ja kui õnnelikuks me teineteist teeksime. Tõmbas ikka kõhu õõnsaks küll ja südame nõrguma. Aga vastasin eitavalt. Põhjuseid oli mitmeid, miks eitavalt vastata, aga see on endiselt kõige romantilisem suhte laadne toode, mis mul kunagi olnud on. Selle lõpp ei muuda minu jaoks midagi, mis selle jooksul toimus. Mind pole iial nii hoitud, imetletud ja armastatud kui tema seda tegi. Tema füüsiline aktsioon kellegi teisega ei muuda seda.
    See on siis lugu sellest, kuidas ma endast 20 aastat vanemasse ameeriklasse ära armusin. Soovin õnne neile, kes lõpuni lugesid mingil teadmata põhjusel ja tervitan neid, kes mu ära tundsid.

  13. See vendade nimedeteema on kindlasti kohe bluff, ükskõik kui suur see kool ka oli, see pole võimalik et välja ja teada ei ole et need on vennad- kas vennad siis nagu üksteisega kordagi ei rääkinud,m koos kooli ei tulnud, teised õpilased ei valgustanud ka sind? Teine vasturääkivus on selles hästivarustatud mehe loos. Kirjutad et rääkisid kadedusest kiunuvale Meelisele et megasuur ei olegi hea, pigem valulik- ja samas edasi kirjutad et jäite keppima isegi peale lahkuminekut, kuna see oli NII HEA? Sa ise ei näe vasturääkivust?!

    1. Oligi hea, kui õige poos valida :)
      Ja noh, see vendade teema – ma ei rääkinud ju kellelegi, et mulle see teine (klassivend) meeldib, miks keegi oleks pidanud mind valgustama. Omaette olin armunud salaja :)

  14. Mina tutvusin oma mehega (abikaasaga) 9a tagasi. Oli minu esimene sekspartner. Muidugi nö kutte kellega niisama tatti pannud olen, oli küll ja küll, aga kellegagi ei tekkinud sellist tunnet, et tahaks seksida temaga…. Olime mehega mõned kuud koos olnud, kui mul tekkis tunne, et ta petab mind või noh samal ajal kepib kahe naisega, minuga ja oma endise töökaaslaseg… Ma olin valmis Rootsi kruiisil nö lõpuni minema ühe suvalise rootslasegs, kuid mingi aeg turgatas pähe, äkki ma kujutan asju ette ning ma polnud 100% kindel, siis seksini tookord asi ei jõudnud… Ma pole siiani kindel, kas mu mees keppis samal ajal kahte naist, aga seda tean, et minu kasuks ta otsustas. Oleme aasta abielus olnud ning meil on 2aastane poeg….

  15. Mu esimene eluarmastus kellega kolm aastat koos olime ja elasime,keppis mu õde teises toas samal ajal kui ma köögis istusin.Läksin vaatama mis teevad ja ust lahti tehes selline vaatepilt oligi.Tänaseks ei suhtle ei õega ega ka eluarmastusega.Ja muidugi hiljem sain teada, et kui meil suhtes paus oli kuu aega siis oli veel ühe mu õega keppi teinud.Ka selle õega ei suhtle.Teine mu armastatud mees oli vägivaldne jobu, kes otsusas alaealisega semmida.Jumal tänatud, sest mul poleks julgust lahkuda.Veits häirib see, et selle plikaga on neil 12 aastat vahet ja plika ema on mehega sama vana :D Muide, nad olid pool aastat koos kui juba titt taga ja plika oli alles 17.Kuigi minuga oli koos kaks aastat ja mulle väitis,et tema lapsi ei soovi nii pea.Muideks,sain teada,et tüüp keppis (me olime suhtes) vanamuttidega oma venna suvilas.Ise 30-dates ja siis seksis 50+ naistega.Väkk! Ja talle meeldib vanemad naised,sp ongi imelik,et tegi lapse nii noore tüdrukuga.

    1. Ohjummel. See on alles lugu!

      Aga ma tean, et üks preili, kes oli minu selle sakslasega kunagi pärast mind koos. Keppis ka oma teist kutti elutoas kui see magamistoas õndsat und magas :) Päris mitu korda, enne kui nad siis sakslasega laiali läksid ja nad selle teise tüübiga kokku hakkasid.

  16. *krabab popcorni*

    Noooo…väga huvitavad lood muidugi, ka kommentaarides. Aga me elame küll täiesti erinevatel planeetidel. Mis näitabki, et tegelik elu ongi kordades uskumatum kui mistahes väljamõeldised.

  17. Respekt sulle, oled tõesti avameelne inimene.. Kaotasin süütuse 14 aastaselt oma nn esimesele eluarmastusele kellega olin koos äkki 2 a. Tema 28 mina 14 . Koguaeg korrutas ikka, et ootab millal ma valmis jne kuid lõpuks hakkas see jutt siiski mind survestama ja tegime asja ära. Kokku seksisime 3x peale mida tuli 2 aastane paus – laiali minek, uus tyyp ja ennem läks megalt aega kui valmis olin ja ise tahtsin. Oma esimest nn eluarmastust kas ma just otseselt kahetsen, aga tagai saaks keerata- teeks teisiti. Kuidagi häbi on tunnistada, et 14.a. Kõigest ja sùùtus läks. Hetkel on elukaaslane minust paar a noorem ja kaotas süütuse 20ndates, tema kõrval tunnen end eriti nirult kuigi minevik on ju minevik.. m66das juba 12 aastat esimesest. Kokku kui oma nn esimene “eluarmastuse suhe” ka arvestada on mul olnud 3 suhet ja 3 partnerit. Siiski jätaks esimese vàlja kui saaks

  18. Huh.. ka minul on nii mõnigi värvikas seik seljataga. Suhteks pean ikkagi rohkem seda Kui sa oled inimesega koos ja jagad kõike…Ka seda halba emotsiooni jne..
    Esimene armastus oli siis kui olin u 15 ja selle tüübiga suhtlen tänaseni. Oleme väga heades suhetes. Tema abielus ja mitme lapsega ja mina suhtes ja ühe lapsega. Käime suisa nö perekonniti läbi.. Mis on mu meelest nii äge. Laiali läksime täitsa segastel asjaoludel ja ilma igasuguse vaenuta.. Pigem mina kui ühel hetkel lahti jagasin ja asja enda jaoks lahti harutasin olin väga kurb.. Tahtsin seda asja korda saada aga selleks hetkeks oli rong juba läinud.. Edasi tulid juba mõned seiklused stiilis musid kallid kaisus magamised ei midagi märkimisväärset. Kuniks kohtusin tüübiga kellele ka süütus läks nö poolvägisi. Mina ei olnud valmis ja ei tahtnud tema aga arvas teisiti ja pm hoolimata minu vastuseisust tegi asja ära.. Olin vihane, kurb ja stressis aga jätkasime seda koos olemist lühikest aega edasi… Kuniks otsustasin, et sellel asjal pole mõtet.. Läksime laiali.. ja siis mõne aja pärast (u pool aastat) kohtusin taas ühtede sõpradega kelle sõpra ma põgusalt teadsin ja ta salamisi mulle meelde oli jäänud.. ja kuidagi läks nii, et tüüp kusts meid kõiki külla. mh mu ühe tolle aegse parima sõbranna (arvasin 100%, et nende vahel läheb teemaks) aga eneselegi ootamatult võttis see tüüpr rajalt maha minu. Temaga koos kasvasin täiskasvanukus st kokku saime olin 16 ja koos olime 5a. Me suisa elasime koos. Ootasin ta sõjaväest koju jne jne. Kõik oli liiga hästi kuna ma olin heausklik ja sinisilmne.. Mingil hetkel tekkisid olukorrad kus ta ei tulnud koju ööseks ja telefoni lülitas välja jne jne.. Samas oli üks aga ta töötas tol ajal teises linnas tihti seega jälile saada oli päris keeruline. Mina ei kahtlustanud aga mulle mõned sõbrad aegajalt vihjasid. Mina muidugi pidasin neid napakateks.. Igatahes ühelhetkel tüübi ema (jah ma sain ta emaga ülihästi läbi) ütles tüübile, et kaua sa kahte voodit jagad (iroonilisel kombel oli ta seda eite ka meie voodisse toonud kui mina reisil olin) ja sealt tuli meie kooselule lõpp. Muidugi alguses proovisime veel. aga siis hakkasid asjad kooruma ja tüüp läks minujaoks jäädavalt teise eide juurde kellega nad paari kuupärast ka lapse said… Minujaoks oli see emotsionaalselt väga hull periood.. Tunne nagu oleks teerulli alla jäänud.. Tuli välja lisaks, et mind on petetud sellest 5a ca 3a ja 2 parima sõbranna voodeid soendati samuti. Õnneks sain ma sellele eidele tagasi teha kelle juurde tüüp minu juurest kolis… See tekitas minus arusaama, et see mees jääbki selliseks (nimelt käisime tal tädi sünnipäeval kuhu oli ka mind kutsutud aga tema oma uue pruudiga sinna ilmuda ei saanud ja olude sunnil pidime voodit jagama ja ülla ülla ma tegin katse kas mees suudab käsi ja riista minust eemale hoida. Ei suutnud! Minul win win ja süda rahul mingu ja elagu ja keppigu) Samal ajal peale lahkuminekut oli mul tekkinud igasuguseid tüüpe ka seksisemusid.:) Kõik oli chill nautisin vabadust kuniks tuli mu praegune mees kellega kohtusin ja olin kohe müüdud.. PS siiani naerame, et meie suhe algas bruksist :D Ta tegi mulle burksi välja.. käisime sõpradega trippimas ja nälg oli läksime süüa ostma ja ta ei lasknud mul enda eest ise maksta…:D ja nii see läks.. Täna 13a juba koos ja kasvatame poisipõnni..:) PS! Enne teda oli lühiajaliselt ka väike suhte katse ühe tema sõbraga kes oli 100% kindel, et minu ja mu praeguse mehe vahel ei saa kunagi midagi olema..:D

  19. a kuidas sa ise suhtuksid sellesse, kui mingi naine tuleks suhtes olles su meest sebima ja su mees teda salaja prõmmimas käiks? :)

  20. ja veel: kas pooldate polügaamiat ehk vabasuhet? (et teistega seks on lubatud, aga kui tunded mängu tulevad siis on asi läbi).

    1. Pigem mitte. Me pole seda arutanudki sedasi. Või noh, oleme arutanud, et kui ta täna välja ja juhtub, siis meie suhet see ei muudaks, kui see oleks lihtsat suva sex,

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *