Mõnikord on päris mõnus avastada terve hunnik pilte, mis sa juba unustanud oled. Hakkasin pilte arvutist kettale tõstma ja leidsingi terve albumitäie pilte, mis said suvel tehtud.

Kunagi suvel kirjutasin ma Playluggage kohvritest (siin!) ja nüüd ma leidsin pildid sellest päevast, kui me kohvri saime ja just külla läksime… Lastele!

Tegemist siis selle kohvriga, kuhu peale saab joonistada – kuigi mulle jäeti kommentaare, et see läheb koledaks, kui sinna paar korda joonistada. Ma lasin lastel joonistada ja kustutada. Tõesti, jäi natuke “määrdunud”, aga kui märja lapiga puhtaks teha – nagu uus!

Ja ma pean seda kohvrit kiitma – see on hea kerge ja pisike ja isegi minusugune päkapikk sai selle lennukis sinna üles kappi panemisega hakkama.

Käisime sellega Budapestis. Ma muidugi olin kaval kuubis, suutsin meie kolme asjad sinna ära mahutada (uskumatu? ei! Me käime Meelisega tavaliselt kahenädalasel puhkusereisil ka ühe käsipagasikohvriga. Ma lihtsalt olen megapakkija). Aga kuna ma teadsin, et me ilmselt üht-teist kaasa ostame, siis panin väikse kohvri suuremasse ja andsin alla ära.

Tagasitulles lõin kohvrid kaheks, üks kaasa ja teine alla. Ilmselt peaks seda tulevikus veel rakendama. Aga üksinda reisimiseks on see kohver täiesti paras. Ma muidugi olen üldse selline, kes mõttetut kraami kaasa ei vea – näiteks oli mul viiepäevasel Budapesti reisil kaasas “kosmeetikakott”, õigem oleks öelda tasku minu käekotis, kus olid pintsetid, ripsmekamm ja peitepulk. Muud mul vaja polnud. A mingi huulepulk vist oli ka.

Kohvris olid ikka hügieenitarbed ka nagu šampoon ja lõhn jne, aga tegelikult saab nii vähesega reisitud. Ja seda õpetas mulle Austraalia, kus ma pool aastat seljakotiga rändasin. Rohkem polnud ruumi asju vedada ja nii oligi. Mis liiast, jätsin maha. Iga uue asja ostes viskasin midagi eest ära. Hakkasin asju “koguma” alles siis, kui meil kindel koht oli, kuhu teadsin, et jään pooleks aastaks ja edasi liigume sealt suure tõenäosusega koju tagasi või jäämegi sinna. Tulime tagasi nelja kohvriga. Mul kaasas näiteks 20 paari kingi :D

Ja näiteks Taisse ma ei vea tavaliselt kaasa kreeme-šampoone – neid saab kohapealt osta ja ära tulles sinna jätta. Ah, ma olen alati väga minimalistlikult reisinud, sest tegelikkus on see, et kuigi sa vead kaasa hunniku riideid, kannad sa ikka neid, mis meeldivad ja mugavad on. Olengi läinud seda teed, et võtan pigem kaasa mingeid kergeid õhukesi asju, mida vajadusel pesta. Tais näiteks on tänaval pesumajad, kuhu hommikul viid ja paari tunni pärast saad triigitud asjad tagasi ja see maksab vähem kui õhtusöök. Nii ongi võimalik kahekesti käsipagasikohvriga reisida :)