Ehk siis tegelikkuses küsis lugeja, et kuidas organiseerite laste ja töö kõrvalt endale/teineteisele aega. Kuidas olla edukas? – see oli tema teine küsimus seal samas. Aga alustame algusest – kuidas organiseerida ja leida aega endale?

See on lihtne. See aeg tuleb lihtsalt võtta. Me ei ole kunagi teinud lapsi enda jaoks nö takistuseks. Või et nendega koos ei saa asju teha. Minu õnneks ei ole lapsevanem ainult mina, vaid meie. Ja me teeme 90% asju koos. Ei ole nii, et minule kuulub köök ja poes käimine ja pesu pesemine ja koristamine ja lapsega tegelemine ja mähkme vahetamine ja kogu majapidamine ja kärutamine ja.. ja mees käib tööl.

Me teeme mõlemad tööd, me mõlemad söödame last, me mõlemad käime jalutamas, mina pesen rohkem pesu ja kokkan, Meelis koristab rohkem. Seda nii pärast kokkamist kui üleüldiselt. Hedoni asi on nõudepesumasin tühjaks teha. Kõik on kogu aeg kõike kaasatud. Üks ei pea end vigaseks rabelema teiste nimel.

Me käime poes – kõik koos. Me käime külas – kõik koos. See tähendab seda, et ka lapsed väsivad ära ja lähevad 21:30 magama ja siis on meie aeg. Või on meie aeg hoopis see kui Hedon on lasteaias ja me lähme koos Hedeliniga jalutama. Siis saame teha nö koosoleku, arutada projektide ja koostööde üle. Selleks ei pea laua taga istuma paber näpus. Saame jalutades asju arutleda ja tagasi tulles need paberile to do listi panna.

Okei, mõnikord on meil täitsa oma aeg ka – kasvõi et kiirelt poes käia ja jätame Hedoni näiteks poistega õue mängima ja Hedelini käruga naabritele – nad on nagunii õues lastega. Pool tundi poes käia, ilma lasteta, seegi on mõnikord luksus ja mugavus.

Kui siin oli mõeldud, ma ei tea, pidutsemist ja seksimist, siis selleks tuleb ka aeg võtta. Tuleb leida see lisa 50€, et palgata lapsehoidja ja minna. Ei ole vaja minna pooleks ööks, piisab paarist-kolmest tunnist, et end tuulutada. Nii näiteks käisime me mingi nädalavahetus paariks tunniks Brigitte juures. Merily Timmeri sünnipäeval (ainult Hedelin oli kaasas). Üldiselt käime me igal pool koos. Kui keegi mind kutsub, teab, et tuleme karjaga. Nii lihtsalt on. Või kui teame, et lähme külla kellelegi, kellel pole lapsi, saame jätta Hedoni paariks tunniks naabripoiste juurde ja käia külas ainult koos Hedeliniga.

Seksimiseks tuleb ka aeg võtta. Panemegi lapsed magama, avame mulli, vaatame filmi, sööme midagi head, arutleme niisama ja üks asi viib teiseni ja teine kolmandani ja ka seksida on kahe lapse kõrvalt võimalik.

Kuidas olla edukas?

Sellele ma ei oleks veel aastaid tagasi osanud vastata. Ma unistasin “Mihkel Raua elust, et ma saaksin olla geograafiliselt vaba” – täna ma tegelikult saan öelda, et ma olen – me võiksime oma tööd teha kust iganes maailmanurgast, paraku pole täna see pandeemia tõttu võimalik. Meie algne plaan oli tegelikult see, et kui Hedelin sünnib, lähme paariks kuuks perega Taisse. Sealt oleks olnud lihtsasti võimalik meie olemasolevaid töid teha. Pean silmas meie agentuuri kliente, mitte blogikoostöid, neid oleks ka saanud teha, aga ilma toodeteta natuke keeruline. Neid oleks saanud ette teha, ajastada, kaasa võtta tooteid vms. Midagi oleks ikka välja mõelda saanud.

Kõige lihtsam edukuse võti on ma arvan see, kui sa tahad olla edukas. Sa rakendad end lahti asjadest, mis sulle ei meeldi – ära jälgi sotsmeedias inimesi, kellega sa ei nõustu, kes sind närvi ajavad, ära raiska oma elu facepalmimisele. Las nad teevad mida tahavad, kõik ei ole viiesaja eurosed, et nad sulle meeldima peavad. See tundub jube väikse asjana, aga näiteks mina paar aastat tagasi panin suuremale osale influenceritest enda isikliku kontoga unfollow – milleks mulle vaja seda stressi – “keegi kuskil ütles/tegi/arvas”. Ma jälgin neid, kelle arvamus mulle päriselt ka korda läheb. Firma kontodega ehk meie klientide alt ma muidugi jälgin neid, kellega koostööd teeme jne. Aga see ei ole minu isiklik elu :) See on töö.

Teiseks tee seda, mida sulle meeldib teha. Isegi kui tundub, et sellest ei ela ära. Elab küll, kui sa saad nautida seda, mida teed. Kui sa naudid, siis näevad seda ka teised ja sarnaseid pakkumisi hakkab veel tulema.

Meie alustasime paar aastat tagasi sellega, et panime kõikidest sissetulekutest 30% kõrvale. Osa lükkasime sellest kogutud rahast eelmise aasta lõpus investeerimisse. Ja kui sa tead, et sul koguneb raha selleks ajaks kui sul peaksid näpud põhjas olema, siis on sul lihtsalt kindlam tunne. Kui sa ise usud endasse ja sellesse, et sul läheb hästi ja sa mõtled positiivselt, siis aina paremini sul läheb.

Ma küll mõnikord ütlen sõbrannadele, et issand, kust paisu tagant kõik need koostööpäringud ja kliendid lahti lasti, aga samas ma ei saa kurta. Meie igakuine sissetulek on hetkel viiekordne võrreldes aastataguse ajaga. Ma ei saa ju kurta. Ja nii kui ma mõtlen, et issand, kas ma just ohkisin, tõmban ma end maa peale ja kinnitan endale, et tegelikult on ju kõik hästi. Kõik on super. Raha on, kliente on, tööd on, armastav abikaasa on, lapsed on head, käituvad ilusti, magavad hästi jne jne – mida mul on üldse kurta?

Ma usun sellesse, et positiivsus toodab positiivsust – mida õnnelikum sa oled, seda õnnelikumad on teised sinu ümber ja kõik ongi hästi. Ma mõtlen kogu aeg positiivselt, ma ei kurda, ei hala – ja kõik ongi superhästi. Ja ma unistan oma majast ja miljonist ja ma tean, et kui ma midagi väga tahan, siis ma selle ka saan. Lihtsalt aega läheb. Tasa ja targu, aga küll me jõuame kõigeni, milleni me jõudma peame.