marimell kokkab: süldi ja verivorstide asemel kalawrappidest tort

Kui pooles detsembris on juba verivorstist kõrini ja hapukapsas ajab haigutama, siis on õigem teha jõuluks midagi muud kui traditsiooniline seapraad ja kõrvitsasalat. Käin täna välja idee jõulõhtuks.

Selveri kiluvõileiva torti on näinud igaüks, aga marimelli wrapitorti vaevalt. Üllata oma külalisi kiire ja lihtsa wrapitordi ja suupistetega. Mul ei kulunud selle peale tundigi. Okei, poolteist koos pildistamise ja sättimisega, aga tegelikult saab sellise uhke valiku valmis tunniga.

Kuna Vičil on olemas pakendatult juba igasugused salatid ja määrded, mida saab imelihtsalt wrappidele määrida, natukene „oma maitset“ juurde, rulli, pakki ja serveeritud…

Wrapitort – mis ma kasutasin?

Lisaks frillice salatile, tortillale, paberile ja paelale (paber ja pael läksid ümber, mitte sisse, eks) läks sisse erinevat kraami:

– kaheksajalad soolvees koos vähisabade ja muna määrdekreemiga

– kuumsuitsu skumbriafilee pipraga, tegin ise kastme majoneesist, tžatžiki sinepist ja soolast

– soolalõhefilee/külmsuitsulõhefilee, õhukeseks viilutatud sibul, kasutasin sama kastet, mis skumbriagagi

– salat heeringafilee ja aurutatud köögiviljadega
– salat heeringafilee punase peediga
– salat krabipulkade ja köögiviljadega

Vürtsikad suupisted

Juba need suupistekorvid ise on vürtsikad, leidsin need Gemossist, sinna sisse panin wrappidest allesjäänud määrdejuustud (vähisabade ja munaga ja külmsuitsu kalmaari ja munaga (see mu lemmik!), osadele panin peale soolveest nõrutatud vähisabad ja teistele hakksin sibula-paprika-soolalõhefilee peale. Lisasin sellele segule veel natuke Sriracha kastet ka, et mõnus vürtsine amps tuleks.

Suupisted lusikal

Kõigepealt segasin kokku sidrunimahla, avokaado ja pesto (jesss, ma tean kui veider, aga megahea!), lõin vispliga mõnusalt vahuseks. Panin lusikatele, lisasin ühe tüki ahjukartulit ja teise tüki traditsioonilist heeringat. Peale soola-pipart ja nomm!

Pearoaks lõhefilee paneeritud brokkoli ja lillkapsaga (selle tegi Meelis!)

Milline mõnus krõbe nahk. Ainult Meelisel on meie majas kannatust, et sellised asjad sünniksid… Mmm…

Mina isiklikult olen küll aastaringselt nii palju porkbellyt teinud, et mingi seapraad mind jõuluõhtul ei eruta. Meie peres ongi kombeks teha hane, parti ja linnu/kalaroogi, mitte seapraadi. Olgu aga öeldud, et alati on ka seapraadi neile kes selle järele janunevad. Verivorstidki on jõuluõhtuks nii söödud kraam, et jõuluõhtul me neid üldiselt ahju ei lükka. Ainus, mis alati olema peab, on sült. Aga miks mitte pakkuda jõululaual hoopis lõhet?

Vičil on väga mugavalt pakendatud tükid, ei ole vaja ise fileerida, luid nokkida, portsjone mõõta ja kaaluda. Võtad aga pakist ja otse pannile. ESIMEST KORDA ELUS, on mingi „valmistoit“ maitsestatud PIISAVALT. See kala oli tõesti täielik üllatus. Kõrvale sobivad hästi paneeritud juurviljad, oma tüübilt muidu head lahjad brokkol ja lillkapsas. Kõrvale tegin hapukoore-tžatžiki sinepist kastme, kuhu ma soola ei pannud, sest kala oli piisavalt soolane.

Kas tekkis mingigi mõte, et jõuluõhtul seaprae asemel muud pakkuda? Vana-aastaõhtuks soovitas vanarahvas vist 12 erinevat rooga lauale panna.. Siit postitusest saab ligi kümme ideed :)

Samal teemal

2 Comments

  1. Toredad asjad, aga me lihtsalt ei teegi enne jõule jõulutoite, nii ei ole neist jõudnud selleks ajaks ka siiber saada. :D

  2. Meil tavaliselt jõululaual: Suupisteks: singirullid, juustukorvikesed, sushi), paneeritud juustupulgad, sibularõngad, krabisõrad, juurviljavaagen, marineeritud seened/heeringas. Salat: alati kas kartuli või makaronisalati, peamiselt lastejaoks, peedisalat. soe söök: kartul, liha, kaste, šnitsel, lõhe (oleneb kättesaadavusest, kas ise ahjus tehtud või kohaliku müüja käest suitsutatud). Magusa teeb alati õde.

    Ühesõnaga kokkamist on palju, aga kõik teevad midagi. Nädalavahetusel jagamegi ära, kes mida teeb:toob.

Comments are closed.