Meelis kirjutab: kas ma olen hea isa?
Tabasin ennast siin isadepäeva eel ühel õhtul mõttelt, et kas ma olen hea isa? Seejärel juurdlesin aga selle üle, et mis teeb ühest isast hea isa. Küsisin ka Leenult, et kas ma olen hea isa, mille peal vastas ta, et loomulikult olen. Kuid kui küsisin, et miks? Mis on need omadused või eripärad, mis minust hea isa teevad, jäi ta kuidagi mõtlikuks.
Kuskil nägin mingit tsitaati, et igaüks võib olla isa, kuid vaid mõni saab olla issi.
Ma mäletan tegelikult väga hästi seda, kui Leenu läks vetsu pulgale pissima, et kas on rase või ei. Süda värises sees ja veelgi rohkem hakkas see värisema kui ta teatas, et jah, meist saavad lapsevanemad. See pinge ja koormus oli see, mis mind niiöelda värisema pani.
Kas ma saan hakkama? See on ilmselt iga tulevase lapsevanema esimene mõte. Ja tõenäoliselt teine mõte on, et issand, äkki ma pillan ta kunagi maha.
Siis kui Leenu järgnevate kuude jooksul paisuma hakkas ma niiöelda natukene rahunesin. Kuid mida lähemale jõudis tähtaeg, hakkasin ma taas pabistama. Minu jaoks läks asi kuidagi palju lihtsamaks kui laps oli sündinud. Ja noh, nagu paljud teavad, siis olin ma juba lapse esimest päevast saadik tema jaoks olemas ja igal võimalusel ka tegelesin temaga. Mähkmevahetus või ropsi koristamine pole probleem, nagu paljudele meestele, kes ainuüksi mõttest pildi tasku tahavad panna.
See (peaaegu) kaks aastat on läinud täiesti lennates. Alles ta oli väike kribal ja nüüd jookseb mulle alati ukse peale vastu ja kallistab. Uskumatu eksole. Tulles nüüd tagasi loo pealkirja juurde siis jah…. kas ma olen hea isa? Ma arvan, et ma olen okei isa. Ei kvalifitseeriks ennast veel heaks, sest alati saab paremini. Nüüd kui keegi küsib, et mis ma siis valesti teen? Teate, ma ei oskagi öelda. Lihtsalt ma ise tunnen, et miskit jääks nagu vajaka, aga ega ma ka täpselt ei tea.
Kusjuures veider tähelepanek. Isadepäeval kuulutatakse välja ka aasta isa. Tavaliselt on võitjaks mees, kellel on vähemalt neli last. Kas see on hea isa, kellele on palju lapsi?
Küsisin töökaaslaselt, et mis teeb isast, hea isa? Sealt tuli päris huvitav vastus: “Isa peab olema aus ja lugupidav ning tunnistama seda, et tal on naine ja laps(ed).” Tema isa oli muidugi selline, et kui nemad kuhugi sünnipäevale läksid, siis isa asus jooma ja lapsed pandi alati tööle. Näiteks kraavi kaevama. Töö oli vaja ju ära teha.
Siis meenub mulle üks tuttav, kellel naistega kohe no üldse ei vea. Ma ei tea ka täpselt miks, lapsi saab, kuid naised ei püsi. Ometigi paistab, et oma lapsi ta armastab. Võib-olla on asi tema liiderlikus elustiilis? Kuid siit järgmine küsimus, kas mees, kes petab, kuid armastab oma lapsi on hea isa?
Samuti meenub meesterahvas, kes on olnud täielik pätt ja isegi mingi aja vangis veetnud, kuid kõiki neid pättusi ja kuritegusid tegi ta selleks, et saada raha ja üleval pidada oma peret. Kas selline mees on hea isa? Ta ju ohverdas ennast, et tema perel oleks inimväärne elu.
Kas isa, kes viibib kuude kaupa välismaal tööl ning on oma perest eemal, kuid kõik selleks, et naisel ja lapsel oleks oma kodu ja nad ei peaks millestki puudust tundma, on hea isa?
Tegelikult arvan ma, et minu päris isaduse proovikivid on veel alles ees ja see natukene, mis ma siin olen katsetanud, on kõigest soojendus sellele mis ees ootamas. Ma mõtlengi just seda, kui tuleb last hakata kasvatama ja suunama ja õpetama – kas jalgpalli või klaverisse, kas eliitkooli või tavakooli, kas muusikaklassi või keeleklassi jne. See on alles isaduse tuleproov.
Aga teie? Milline on teie arvates hea isa? Või mis teeb ühest isast hea isa?
Ma ise muidugi loodan, et Hedoni silmis olen ma hea isa. Kuigi ta jah, seda veel öelda ei oska. Ma ei suuda iga päev ära oodata, kui ma pärast tööd koju lähen, ukse lahti teen ja ta mulle kilgates vastu jookseb ning kaela langeb, siis kohe vehkat teeb ja mulle palli/auto/klotsid/raamatu toob ja ootab, et ma temaga tegelema kohe hakkaks.
Õues on meil ka äärmiselt lõbus, eriti talvel. Laps kelgu peale ja driftima. Mulle meeletult talv ja lumi meeldib ja no õnneks Hedonile ka.
Öeldakse, et isa on iga poisi esimene kangelane. Noh, jah, mina ei ole kangelane vaid hoopis… Jõuluvana. Leenuga rääkisime just ükspäev, et huvitav kas meie laps ka saab kunagi osa sellest Jõuluvana “maagiast” ja ootusest? Kui ta nüüd kunagi peaks lasteaeda minema, siis räägib ta seal ju kõikidele, et “aga minu issi ongi Jõuluvana.” Ilmselgelt vaatavad nii teised lapsed kui ka õpetaja teda veidike imelikult ja suunavad ilmselt psühholoogi jutule. Aga vot, siis teeks nalja ja lähekski Hedoniga lasteaeda/kooli samal ajal Jõuluvana kostüümis olles. Vot see oleks alles vinge.
Aga teie? Milline on teie arvates hea isa? Või mis teeb ühest isast hea isa?
11 Kommentaari
1) Kas see on hea isa, kellele on palju lapsi? – Automaatselt mitte. Aga kui ta suudab kõiki oma lapsi kasvatada ja neile tähelepanu pöörata nii palju, et iga laps tunneb end võrdselt tähtsana, on ta suurepärane isa. Ilmselt teevad need aasta isad silmad ette ka ühelapselistele :)
2) Kui petab, aga armastab oma lapsi… Maitse / eluvaate küsimus. Kui tahad oma lapsele õpetada austust, lubadustest kinni pidamist jne, siis petmine vist sinna hulka ei kuulu ega heaks eeskujuks ole.
3) Kuritegusid tegev isa ei ole ka hea isa. Ei peaks õpetama oma lastele, et sullerdada hea eesmärgi nimel on HEA.
4) Välismaal tööl käiv isa.. Muidugi võib ta olla hea isa, aga tegelikult tahavad ju lapsed lihtsalt, et neil oleks isa, kellega oma elu jagada, mitte kes neid külastab vahel nädalaks. Muidugi kui lapsega tegeldakse ka “kaugelt” piisavalt, skype’i kõned vm, kodus olles ajast viimase võtmine jne, on see mees kindlasti hea isa!
Hea isa on isa, kes leiab aega ja tahtmist lapse jaoks. Minu arvates. Näiteks on minu elukaaslane minu pojale maailma parim isa. Mis siis, et pole bioloogiline.
Poiss austab teda, peab teda eeskujuks. Seega, ju siis on hea isa ka see, kes tahab isa olla.
Paremat isa oma lapsele ja ka tulevastele ühistele lastele, ma ei tahaks.
Mu süda sulab iga kord kui nad koos tegutsevad ja ühist aega veedavad. Ja seda kõike vabatahtlikult.
No ma oleks endale raudselt sellist isa soovinud nagu Meelis. Ja ma arvan, et mu lastel oleks ka võinud olla selline isa. Just laste vaatenurgast vaadatuna. Mulle on jäänud mulje, et meelis võib lapsega tundide kaupa mängida ja tegeleda. Lihtsalt olemas olla. See on nii äge! Mina olen loomu poolest selline mitte nunnutaja ja nännutaja. Ma ei tea kui palju seda Meelis on, aga tundub, et natuke ikka on. Minuga võrreldes ikka palju.
Ma arvan, et hea isa on see kes oma last armastab, temaga tegeleb ja tema kõrval seisab kui vaja. Kui vaja ütleb ei ning õpetab oma eeskujuga teda olema tõeline mees. Ja tüeline mees on minu silmis see, kes austab ennast ja teisi. On viisakas, sõbralik ja natuke isekas. See isekuse pool just oma pere poole. Et eelkõige oma pere ja selle õnn, pärast seda kogu ülejäänud maailm.
Head isadepäeva!!!
Millised on teie pere traditsioonid? Mis on 3 kindlat asja/õpetus, mida sa Hedonile ellu kaasa annad, mis sul endal vb andmata jäi?
Meie pere traditsioonid – proovime vähemalt korra päevas kõik koos süüa. Nädalavahetuseti on meil pikad mõnusad hommikusöögid ja laupäeviti saab “emme oma aja”, issi-Hedon on kuskil õues, mänguväljakul, kellelgi külas vms
Õpetustest – inimene on inimene, olgu ta must, valge, gei, hetero, paks, peenike, pikk, lühike, puudega vms
Pigem kogu emotsioone, mitte asju!
Üsna keeruline on öelda, nii palju oleks neid asju..
Mis iganes mure või küsimus on, tule ja räägi! Kui naabripoiss kiusab, tule ütle! :)
Hea is a on see kes on võimeline end ja oma elu muutma nii, et see sobiks lapse eluga ja heaoluga!
Mida sina ka teed! Aeg veedetud koos on kõige väärtuslikum.
Hedon on niii armas!
Kohe kindlasti ei saa pidada heaks isaks seda meest, kes välismaal või kaugel “suurt raha” teenib ning vahel käib siis kodus lapsi “kasvatamas”. Isa ei ole see, kes annab spermatosoidi vaid see, kes on olemas ja kasvatab lapsest inimese. Suure raha kaudu ei saa edasi anda koostegemist, emotsioone, väärtushinnanguid. Asjad ei ole need, mille kaudu keegi oma isa meenutama jääb. Need on pigem koos veedetud hetked, räägitud jutud ja koos kogetu.
Hea isa on oma lapse jaoks olemas. Lapsel on kasvades vaja teadmist, et tal on toetav seljatagune ning alati koht kuhu pöörduda. Oma vanemate tugi.
Heaks isaks saab nimetada ka isa, kes töötab välismaal. Enda isa töötab ka välismaal ning kui koju tuleb, siis on ta kodus üle kuu. Kodus olles tegeleb hästi palju perega. Alati uurib kas keegi tahab kuskile minna jne. Tööl alles helistame iga nädal korra ja räägime üle mitme tunni, samamoodi räägime igapäevaselt internetis.
Ma ise olen juba 19, aga vend on väiksem. Murede korral saan alati isalt nõu küsida kui seda soovin. Nooremana käisin ka isaga tööl kaasas(suvel kõik 3kuud sõitsime koos välismaal ringi ja ta leidis alati mingi põneva koha, mida mulle näidata). Seega ei saa alati öelda, et isa kes töötab kaugemal pole hea isa. Kui isa tahab enda laste jaoks olemas olla, siis saab ta seda teha ka kaugemal olles ja koju jõudes teeb just kõike, et enda lastega koos aega veeta.
vot just nii ongi – isa peab laste jaoks alati olemas olema! kas telefoni, neti või mingil muul moel.
Omast kogemusest võib öelda, et teineteist petvad vanemad tõmbavad natuke head mälestust neist alla.
Mingit fb vanasõna nägin kunagi, et suurim kink mida isa oma lapsele teha saab, on armastada tema ema.
Minul oli üldiselt väga hea isa, meil olid pikad jutuajamised maailma asjadest juba väga varajases lapsepõlves, ta polnud küll eriline nunnutaja, kuid igaõhtune traditsioon oli teki peale panemine, ehk siis ta istus pool tundi minu voodi ääres ja rääkis kõigest mis mind huvitas, galaktikast, tšernobõli tuumakatastroofist, lumest, sõjast. Kõigest, ta alati teadis.
Aint kaunist mälestust temast summutab see, et emaga nad ei klappinud ja kord tegi ta emale väga haiget..
Ja see tunne on lapsele raske, armastad ju oma ema ja peaks nagu olema kuri inimese peale, kes talle haiget teeb, ja kui vihatunnet pole on süümekad.
Et ma arvan, et pettev isa ei ole täiesti hea isa, kuna petmisega kaasneb ju väga suur võimalus jääda oma perest ilma ja kas üks oma lapsi armastav lapsevanem riskiks sellega, et oma lapsi enam igapäevaselt ei näe?