Meelis kirjutab: kristallikambri kogemus | me kõik vajame restarti
Kes meie laive vaadanud ja blogi varem lugenud on, siis ei tule teile ilmselt üllatuseks fakt, et ma käisin taaskord Kristallikojas „magamas.“ Kui me eelmisel korral käisime Leenuga koos seansil, siis seekord täiesti eraldi. Nagu nii eraldi, et üks ühel ja teine teisel päeval. Esimese korra kogemust saad lugeda siit.
Ma ei saa öelda, et ma käisin teraapias, sest see ei ole nagu teraapia, pigem seanss. Aga samas öeldakse ka teraapias käigu kohta, et teie seansi aeg on kell kaks. Kristallikambris olemist on tegelikult kõige õigem kirjeldada kui „magamist,“ sest kohe kui sa sinna lähed, siis lähed pikali lamama ja võiks öelda, et hakkad uinuma.
Siinkohal ütlen kohe ära, et ei ole mõtet sinna niisama tormata, et oo, äkki on äge ja näen tulnukaid. Ei näe. Kohe kindlasti ei näe. Või isegi kui näed, siis soovitan tõsiselt kaaluda võimalust, et äkki sa siis pole siit planeedilt pärit. Enne kui aega hakkad panema, siis mõtle enda jaoks hoolega välja, miks sa sinna tahad minna? Mis on see küsimus mis sind vaevab või mure, millele soovid lahendust leida. Niisama magada võid kodus ka. Pane YouTubest taustaks mingit zen muusikat ja riläks to the mäx.
Enne kui minu seanss algas, siis ootasin seal nii-öelda ooteruumis. Laual oli vesi ja kaks raamatut. Üks neist oli „Tervendajate tarkuseraamat.“
Mõtlesin siis mina, et tavai teen suvalise kohapealt lahti ja vaatan ,millest see räägib või mis teema on. „Kuidas võiks inimene oma eluülesande ära tunda?“
See teema oli minu jaoks lihtsalt nii sügav ja pisut hardcore, et ma võiks öelda, et lausa ehmatasin. Mõtlesin, et seda on hetkel minu jaoks liiga palju ja avasin raamatu teisest suvalisest kohast. „Mis on õnn?“ See teema juba natukene kõnetas mind, aga samas ei olnud seal mingit uut infot. Ja kuna ma olen üldse väga halb raamatute lugeja, siis noh, ilmselt puudutasin seda raamatut esimest ja viimast korda. Ei ole minus seda lugejageeni.
Kuigi neid põhjuseid oli tegelikult mitu, miks ma sinna läksin, siis keskenduksin ühele, mis vaevab ilmselt paljusid. Ülekoormus. Viimased mingi kolm kuud olen ma tundnud kuidas mu pea on lihtsalt nii paks ja no nii palju on mõtteid ja ideid ja probleeme, et keeruline on neid lahterdada. Seega otsisin ma ammu võimalust kuidas oma ajule nii-öelda restart teha.
Aegajalt ju teeme me ka arvutitele puhastust, sest vahemälu on liiga täis või lihtsalt aeglaseks muutunud. Vot minuga oli sama lugu. Kõik nagu toimis, aga aegajalt kiilus kinni. Peas tiirles miljon mõtet, aga kuidagi ei suutnud neid prioritiseerida. Proovisin juua – ei toiminud. Proovisin veel rohkem tööd teha – ei toiminud. Proovisin kuulata muusikat – ei toiminud. Läksin isegi kinno vaatama täielikku ajuvabadust, või noh filmi, kus kaasa ei pea mõtlema, vaid lihtsalt vaatama – ei toiminud ka see. Aga jah, toimis ja aitas Kristallikoda.
Kõige parem oleks tuua selline näide, et seniajani käisin ma ringi roosad prillid ees ja klapid peas. Prillide tõttu ei näinud ma selgelt maailma ning muusika tõttu ei suutnud ma kuulata ega eristada oma mõtteid. Tihti liikus mõte kiiremini kui pilt või siis vastupidi. Ei, ärge arvake, et ma mingi meeletu ilmutuse sain ja kõrgemalt tasandilt kutsumuse vms. Seda kindlasti mitte, aga ma saingi oma pea puhtaks. Ma suutsin oma prillid nina peale lükata ning muusika klappides vaiksemaks keerata. Ja kohe oligi kergem. Päriselt ka.
Tegelikult ei ole minu jaoks vahet, kas mul oli stress või mõni muu nähtamatu vigastus, aga kindel on see, et Kristallikojast lahkusin ma „puhtamana.“ Selles mõttes puhtamana, et mu „vahemälu“ ja ebavajalikud „küpised“ (arvutikeeli rääkides) oli kadunud ja puhastatud. Ja see oli ilgelt hea tunne. Võiks öelda, et ma hakkasin kohe maailma teistmoodi vaatama. Ja hea tunne oli. Kerge oli. Nii kehas kui peas. Enam ei tiirelnud peas negatiivseid mõtteid ja pettumust valmistavad otsused.
Meie elus on tegelikult nii-nii palju sellist virr-varri, mis siiski meie meeltesse talletub, kuigi me ei peaks seda sinna salvestama. Just sellest ebavajalikult „infost“ ma vabaneda tahtsingi. Ma tegin endale nii-öelda restardi.
Kristallikoja ooteruum
Kui kellelgi on mingeid isiklikumat laadi küsimusi või soov Kristallikoja või kambri kohta midagi küsida, võib meile kirjutada Facebookis või jätta siia alla kommentaar. Kui ei oska vastata meie, siis leiame eksperdi, kes selle vastuse annab. Kindlasti tuleb mainida ka seda, et see seanss ei ole mõeldud ainult meestele või siis ainult naistele. See on mõeldud kõikidele. Nii koos kui eraldi. Kartma ei pea midagi.
Kõik kristallikambri seansid on koodiga MARIMELL 5€ soodsamad selle kuu lõpuni. Lisa kood lisainfo lahtrisse kui broneeringu teed.
#KOOSTÖÖ
9 Kommentaari
Mis seansi hind on? Ei leidnud kodulehelt
https://www.kristallikoda.ee/hinnakiri
Ma räägin ka omast kogemusest siis.
Minul on probleeme nn pea välja lülitamisega. Ei saa kunagi puhata. Koguaeg mõtlen tööst ja tööst, kuigi mul mingit suurt vastutavat rolli ei ole. Tahan lihtsalt olla esimene prefektne inimene maailmas. Näide- mul on 2 nädalat puhkust, sellest nädalaks sõitsime troopilisse ja sooja kohta. Mida ma iga hommik mõtlesin? Saaks ometi tagasi koju ja tööle.
Kristallikambrisse jõudes ma ei soovinud ei raha ega autosid, vaid lihtsalt, et ma saaksin puhata. Kasvõi seal need 45 minutit. Et ma saaksin aju välja lülitada ja lihtsalt olla, ilma ühegi mõtte või nimekirjata, et mis järgmisena on teha vaja. No ok, lasin silma looja ja mõtlesin seal häid mõtteid ja… mitte midagi. Tegin siis silmad lahti, kuulasin seda rahustavat muusikat.. Vaatasin neid kive, natuke ka katsusin- tundusid puhta plastikust. ;) Sai siis see aeg läbi ja tuli see mees rääkima (olen ta nime unustanud, no see, kes selle idee taga oli) ja arvestades seda, et vaadates, millega ta tegeleb peaks ta olema väga rahulik ja hea energiaga mees, no selline kes kohe peaks tõmbama inimesi ligi, pole mina näinud ülbemat meest maailmas.
Kõik minu küsimused ja uskumused (ei mõtle religiooni) lükkas ta täiesti ümber, umbes nagu tema oleks ainuke selgelt nägija ja teised, vaesekesed, tavainimesed kes ei jaga ööd ega mütsi.
Ütleme nii, et ei olnud hea ega halb kogemus aga lihtsalt, selle raha eest ma saan kasvõi naabrinaise voodisse pikali visata 45 minutiks ja no saaksin sama tulemuse.
PS. Sõbrannal olid enam-vähem samad kogemused. Eriti tolle mehega.
Minul oli sama kogemus Kirsti Timmeriga, et Marimell rääkis, kuidas Kirsti kaarte paneb, räägib, vastab jms. Käisin ka, konkreetsete küsimustega ja kisu inimesel sõnu suust, ma kujutasin ette, et ta ei vasta “ja” ega “ei” vaid räägib konkreetselt. V-o ta ei näinud midagi, aga no ta oli nii apaatne. Mahavisatud raha, küsimuste puhul enesekindlust tegutsemiseks ei saanud. Nii, et on vahe, kas ostad reklaami kelleltki nagu Timmer Marimellilt või oled tavaline klient, võimalik, et Kristallikojaga sama lugu. Reklaam on reklaam ja ei peegelda tegelikult teenust ennast.
Timmer küll mult reklaami pole ostnud, täiesti vabatahtlikult olen tema juures käimisest bloginud :)
Minu arvates oli sul ühes postituses ka isegi soodushind või sooduskood lugejatele ja soovitus minna, see on ju reklaami ostmine/teenuse reklaamimine, vahet pole, kuidas ta seda sulle tasus. Ja ega see ongi see olukord, kus lugeja ei saagi süüdistada blogijat, kuna blogija räägib enda kogemusest, küll aga saan mina lugejana seada enese jaoks edaspidi kõik reklaamid kahtluse alla ja ei usu enam kiitvat juttu. Mis seal ikka, elu õpetab.
Timmeriga pole mul olnud mingit sooduskoodi vms. Lihtsalt, et kui minna tahate, minge. Minu kogemus. Ma ilmselt oma tüübilt positiivne, kes asjades pigem valikuid ja seoseid näeb :)
“Kui ka sina soovid endale aega panna, siis blogilugejale kehtib soodushind. ”
3.mai.2017 Käisin kaardimoori juures
A ok :) polnud meeleski! Aga koostöö see otseselt ei olnud. Eks ma ikka soodukat alati küsin lugejatele!