Pärast seda kui ma panin üles video, et tegelen postitantsuga läks lahti kerge torm. Oli neid, kes kirjutasid ooo, väga lahe ja tubli, et nii julge ala valisid, kuid oli ka neid kes lihtsalt sõimasid, et ma olen mingi värdjas paks strippar ja kana vardas jne Kui aus olla, siis ma ei olnud sellistest sõimavatest kommentaaridest üllatunud. Inimesed kardavad alati kõike, mis on uus. Ja ka see valdkond on uus, eriti just meeste seas. Eestis. Kuid see on juba hoopis teise korra teema.

Aga miks siis just postitants?

Ma olen tegelikult vägagi õpihimuline. Minu jaoks on oluline olla pidevas õppimises, sest maailm ja ühiskond muutub hetkel jube kiiresti. Ja selleks, et olla kaasaegse ühiskonna liige ja samal ajal ka trendikas (ehkki ma üritan olla alati sammukene trendidest ees), siis tulebki olla valmis pidevaks enesearendamiseks. Ammu-ammu aega tagasi, kui ma olin veel noor ja juuksed kasvasid, tegelesin ma kergejõustikuga. Õigemini just jooksmisega – olgu selleks siis sprint (lühimaa) või pikk distants. Olin selles üpriski hea, aga jah, see kõik see jäi keskkooli aega. Siis tuli ülikool ja töö ja sport jäi tahaplaanile ning lõpuks vaid mälestuseks. Aga ma tean, et mul on võhma ja jõudu – tuleb see vaid üles leida.

Olen korduvalt proovinud käia jõusaalis või ujumas, aga see ei ole ikkagi kuidagi kõnetanud. Samuti olen alati tahtnud proovida tennist, aga see on jäänud kuidagi rahalistel põhjustel tegemata. Ma olen aru saanud, et see on ikkagi väga kallis ala ja noh, ei hakka mingit uusrikast mängima.

Kaks või kolm aastat tagasi tundsin taas, et oleks aeg end liigutama hakata. Ja nagu juhuslikult tutvusime ühe paariga, kus meespool oli pikalt tegelenud Tai poksiga. Olles Tais käinud, siis teadsin, mis see on ja olin koheselt äärmiselt vaimustunud. Ja nii see lahti läkski. Eriti uhke värk. Mul oli oma isiklik treener isikliku privaatse treeningsaaliga. Ehk siis ei pidanud kuskil suures rühmatreeningus osalema. Ostsin kindad ja sidemed ja no kõik selle kraami, mida treeninguks vaja oli.

Kuid siis juhtus midagi milleks ma ei olnud valmis. Nimelt leidis mu treener endale armukese. Ja no kui oli valida, kas olla koos oma perega ja aegajalt ka mind treenida või aeleda ringi armukesega, siis loomulikult langes valik blondi tibi kasuks. Ja nii need trennid aina harvemaks jäidki. Kuni lõpuks viskasin ma ise kindad nurka ja ütlesin, et “fuck this shit” Õigemini saatsin ma kogu oma varustuse sellele kutile lihtsalt SmartPosti. Aelegu edasi. Rohkem me ei suhelnud, oma naisest läks ta lahku ja nüüd elab kuskil teises Eesti otsas juba kellegi uuega. Niiet jah, ala mis mulle väga meeldis, visati lihtsalt nurka. Ma olin väga pettunud… Aga jah, mis teha, life is a bitch!

Elu läks edasi ja proovisin taaskord jõusaali poole pöörduda, sest igalt poolt tulid vastu igasugused tasuta pakkumised, et tule ja proovi jne jne jne. No kurat, ei ole minus seda jõusaalis rassijat. Ma tahan õppida midagi uut ja huvitavat.

2016. aasta augustis ehk aasta tagasi, panin ma FBsse üleskutse, et soovitage 30aastasele trenni, kuhu minna võiks ja mis mulle võiks sobida. Pakuti tennist (mis mulle meeldib), crossfitti (mis ka sümpatiseerib), joogat (mis väga ei eruta), ujumist (kui vesi on külm, siis mina lahkun) ning lihtsalt tantsimist. Ka Leenu oli selle poolt, et mine tantsima. Aga see ei olnud kuidagi see. Ja ma ei tea täpselt isegi kuidas see juhtus, aga järsku avastasin ma sellise asja nagu postitants. Ja siis käis kuidagi see klikk, et ohh, aga miks ka mitte proovida. Hakkasin siis uurima, kus seda teha saaks ja mis maksaks jne. Uurisin ka Leenult, et milliseid tundeid see temas tekitab. Aga ta oli väga toetav ja ütles, et loomulikult mine või siis vähemalt proovi.

Postistuudioid on Tallinnas muideks mitmeid, aga nendega on üks suur aga. Nimelt ei ole paljudesse lubatud mehi. Ehk siis kui ma kirjutasin, et „Tere, sooviks trenni tulla, siis sain vastuseks, et mehed ei ole meile teretulnud.“ Lõpuks leidsin rühmatrenni Reval Spordis ja sinna ma ka läksin, sest seal on mehed lubatud. Nüüd olengi juba aasta aega vahelduva eduga trennis käinud.

Mis sina arvad, kas postitants on raske või kerge? Kas sina julgeksid proovida? Millised on sinu peamised hirmud kui sa vaatad neid postil keerlejaid? Kas meestele sobib üldse postitants?